Muusikafestival „Täiuslik vaikus”

Igor Garšnek

Tallinna Filharmoonia ja plaadikompanii ECM koostööna 13. – 17. veebruarini.

Uue muusika huvilised peaksid olema põnevil, sest Tallinna Filharmoonia ja plaadifirma ECM ühise ettevõtmisena on tulemas nelja kontserdiga nüüdismuusika festival „Täiuslik vaikus”, mille kunstiliseks juhiks on Erkki-Sven Tüür. Me teame, et täiuslikku vaikust pole Maa peal olemas. Kosmilises vaakumis on absoluutne vaikus üsnagi tõenäoline, kuid võimalik on ka see, et mida maised kõrvad ei kuule, seda kuulevad mingid „kosmilised kõrvad”.

Festivali pealkiri „Täiuslik vaikus” viitab (nüüdis)muusika piirialadele, aga mõne esineja puhul ka ida mõttetraditsioonile. Nii või teisiti, pealkirjast märksa olulisem on asjaolu, et 13. – 17. veebruarini saab Tallinnas kontsertidel kuulata heliteoseid, mis siin varem kõlanud pole, põnevat muusikat helikunsti žanrilistelt piirialadelt.

Avakontserdil 13. II Kanuti gildi saalis esitab NYYD Ensemble esmakordselt kava keelpillikvartetile ja väikestele koosseisudele, kõlavad Kurtági, Sörenseni, Tüüri, Carteri ja Larcheri teosed. Siinkohal kaks lühikommentaari: Ungari päritolu György Kurtági (1926) kohta on öeldud, et ta on nagu maagiline realist, kes paneb oma helimaailma kokku Anton Weberni laadis hästi kontsentreeritud muusikamoodulitest. Ning USA helilooja Elliott Carter (1908), kes tänavu tähistab oma 100. (!) sünnipäeva, on oma isepäise loominguga jõudnud mõjutada mitmeid heliloojate põlvkondi, ja mitte ainult Ameerikas, vaid ka mujal maailmas.

Andrei Tarkovski ajatust filmiuniversumist ning tema värvide ja helide käsitlusest inspireeritud emotsioonid leiavad muusikalise väljundi François Couturier’ programmis „Nostalghia – Song for Tarkovsky” („Nostalgia – laul Tarkovskile”) 15. II Jaani kirikus.

Anouar Brahemi trio (16. II Mustpeade majas) seob ühte ansamblisse idamaist päritolu lautosarnase oud’i, mida mängib Brahem ise, ning euroopaliku klaveri ja akordioni.

Festivali lõpetab Nik Bärtschi ansambel Ronin 17. II Rock Cafés. Ronin, muuseas, tähendab Jaapanis vaba samuraid ning selliseks viiteks on ka põhjust – Nik Bärtsch on nii idamaiste religioonifilosoofiate kui võitluskunstide spetsialist. Erakordne muusik niikuinii, kelle ansambli kohta on Erkki-Sven Tüür näiteks öelnud, et kui tema In Spe praegu tegutseks, siis kõlaks see tõenäoliselt üsna Nik Bärtschi Ronini sarnaselt.

Mis neid artiste-ansambleid omavahel ühendab? Aga see, et nad kõik on seotud Manfred Eicheri kvaliteet-plaadifirma ECMiga. Meenutuseks siinkohal, et ECM on mitmetel-mitmetel plaatidel maailmale tutvustanud nii Arvo Pärdi kui Erkki-Sven Tüüri loomingut.