MUUSEUMIAASTA. Muuseumiaasta lõppenud

Mariell Piispea, muuseumiaasta projektijuht

Teema aastad on mõistlik kultuuripoliitiline lahendus, eriti kitsastel aegadel. Kui suunata mingil ajaperioodil ühele kokkulepitud kultuurivaldkonnale rohkem vahendeid, saavutab see paremini avalikkuse tähelepanu. Nii on meil varem õnnestunud raamatu-, kunsti-, teatri-, disaini- ja arhitektuuriaasta. Muuseumiaasta eesmärk oli pöörata tähelepanu kultuuripärandile, vaimsetele ja esemelistele väärtustele mäluasutuste vaatenurgast,  väärtustada enam kui 200 aasta jooksul tehtut, tõstes fookusesse kõik meie kunsti- ja ajaloo-, koduloo- ja teemamuuseumid, suured, väikesed, riiklikud ja eramuuseumid. Kõigile muuseumidele taheti anda võimalus ennast tutvustada, mõelda, mida huvitavat pakkuda nii laiale avalikkusele kui külastajatele, ning tuua nähtavale oma igapäevatööd tegevad muuseumitöötajad.

Muuseumiaasta oranži logo, mis püüdis pilku nii meedias, välireklaamis kui muuseumide  kodulehtedel, rääkimata muuseumiaastal välja antud trükistest ja reklaamplakatitest, lõi disainibüroo Rakett, tele- ja raadioteadete tunnusmuusika komponeeris Tiit Kikas. Anti välja mitmed eritrükised, mis osutusid oodatult populaarseks. Muuseumiaastal korraldati üle Eesti rohkem kui 500 üritust, avati mitu uut muuseumi: Iloni Imedemaa Haapsalus, Kihnu muuseum, lastemuuseum Mia-Milla-Manda Tallinnas,  Eesti pressimuuseum Põltsamaal. Avalöök anti 2008. aasta 24. novembril Narvas, kuhu traditsioonilisele muuseumide festivalile oli suurt lumetormi trotsides kohale tulnud arvukalt nii muuseumitöötajaid, ministeeriumi esindajaid kui ka muuseumisõpru. 16. märtsil korraldas Võrumaa Muuseum Võrumaa muuseumide messi, kus eksponentideks olid Vana-Võrumaa aladele jäävad muuseumid. Kuigi nimetatud mess oli pigem  lokaalne, tagasid piisavalt suur külastajate arv ja huvi muuseumide vastu ning ka korralik reklaam kohalikus meedias ja Internetis ürituse õnnestumise. Seekordne Võrumaa muuseumide mess on hea näide, kui väheste võimalustega on võimalik palju ära teha. Aprillikuus kulmineerusid „ERM 100” sündmused, selle aasta üks kõige olulisemaid tähtpäevi, mis oli ka põhiajendiks kogu muuseumiaasta  korraldamisele. Nädala väldanud üritused jõudsid ilmselt pea igasse Eestimaa kodusse. Mai on traditsiooniliselt Tartu muuseumikuu.

Oli palju üritusi, millest tasub eraldi nimetada muuseumide laata 2. mail Taskus ja arvuka osavõtjaskonnaga, kooliõpilastele suunatud orienteerumismängu „Muuseumijaht”. 12. mail leidis Tartus Tamme staadionil aset jalgpallimatš Eesti ja Soome museoloogide  vahel. Suurima tähelepanu tõmbas endale 16. mail toimunud üliedukas muuseumiöö, mis sellisel kujul ja sellises ulatuses leidis Eestis aset esmakordselt. Tänu välireklaamile mitmes linnas ja telekampaaniale ning reklaamidele mõlemakeelses meedias saavutati tähelepanu, millest on kindlasti abi ka järgmistel muuseumiöödel. Suurim tänu kuulub kahtlemata peakorraldajale Mariann Raismale ja  entusiastlikele muuseumitöötajatele, kes ei pidanud paljuks tulla sel ööl vabast ajast ilma tasuta oma muuseumi tutvustama. Südaööni ja tasuta oli avatud ligi sada muuseumi, mida külastas üle 20 000 inimese! Ja muuseumidele lisaks avaldasid soovi meie üritusega liituda ka näiteks Hiiumaa majakad ning restoran Olde Hansa Tallinnas. Suvel oli peatähelepanu suunatud lääneregioonile.

1. juunil valiti juba kolmandat aastat  muuseumi sõber. Sel aastal pälvis Hiiumaa Muuseumi ettepanekul selle tiitli ettevõtja ja Eesti Kunstimuuseumi kunstisõprade seltsi juhatuse esimees Enn Kunila. 3. – 5. juulini peeti Saaremaa Muuseumi korraldatud IX Kuressaare lossipäevi. Kolme kuu jooksul leidis aset üle poolesaja sündmuse ning uue väljapaneku avamise. Kõigis maakondades korraldati sealseid muuseume tutvustavaid muuseumiretki.  Septembri lõpus võõrustas muuseumirahvast taas Narva, kui toimus XII muuseumide festival. Seal teatati ka parima muuseumimeene EMMA konkursi võitjad: žürii valis peapreemia kandidaatideks Eesti Tervishoiu Muuseumi seljapesuharja ja Eesti Maanteemuuseumi hääletajakinda. Kokku konkureeris esmakordselt korraldatud võistlusel ligi 70 muuseumimeenet 33 muuseumilt. 9. novembril korraldati Kumus 90. sünnipäeva tähistavas Eesti Kunstimuuseumis muuseumiaasta maskiball ja 2009. aasta parimaks muuseumitöötajaks nimetati Hiiumaa Muuseumi peavarahoidja Helgi Põllo. Eesti muuseumid olid esindatud ka Helsingi mardilaadal 21. ja 22. novembril.