Mis jäi silma keskkonnaseire aruannet lugedes

Valdur Lahtvee

Kliimamuutused hakkavad ennast tundma andma ka Eestis. Värskeimat  keskkonnaseisundit kajastavat dokumenti, keskkonnauuringute keskuse üllitatud „Eesti keskkonnaseire 2011” (http://www.keskkonnainfo.ee/failid/Keskkonnaseire2011_02_01_13.pdf) lugedes jäi positiivse poole pealt silma, et Tallinna õhukvaliteet on paranenud. Põhjusi otsides, ja teades, et autode arv Tallinnas on kasvanud, saab õhukvaliteedi paranemist seletada mitte niivõrd heitmete vähenemisega kuivõrd paremate ilmaoludega. Nimelt näitavad meteoroloogilise seire andmed  suuremat sademete hulka ja rohkem tuult, mis teadagi aitavad saasteainete kontsentratsiooni välisõhus lahjendada. Meteoandmed kinnitavad üht: kliima soojeneb ja kliimamuutused hakkavad ennast tundma andma ka Eestis. Selle tunnistuseks viimase 50 aasta keskmisest 1,4 kraadi kõrgem aasta keskmine temperatuur, pikaajalistest aasta keskmistest sagedasem tormipäevade ja sademetekoguste hulk eri aastaaegadel. Nii välisõhu piirkonnas asetsevate seirepunktide, taustaseirejaamade kui ka sademete seire näitab selgelt Ida-Virumaa õhukvaliteedi halvenemist ja põhjus on teada: põlevkivi kasutamise (elektriks ja õliks ajamise) mahu kasvades heidetakse õhku rohkem saastet ja see kajastub samade ainete maapinnalähedaste kontsentratsioonide kasvunumbrites. Kuigi elektrit ja õli toodame  suures osas ekspordiks, asuvad  elektrijaamade ja õlivabrikute korstnad Eestis ja neist õhku paisatavad heited halvendavad eelkõige meie elukeskkonda. Põhjaveeseire tulemused üllatusi ei toonud – ei põhjavee kvaliteedi halvenemist ega paranemist 2011. aastal üldiselt ei täheldatud. See pole ka üllatav, sest muutused põhjavee kvaliteedis on pikaajalised, põhjavee kvaliteeti halvendavad vanareostuse kolded, eriti Ida-Virumaal, on endiselt likvideerimata ja juba rikutud põhjavesi jääb rikutuks aastakümneteks, kui mitte aastasadadeks. See tuletab meelde, et 2002. aastani kehtis nõue  maaomanikule  reostunud põhjavee ja pinnase puhastamiseks keskkonnaministri  määrusega kehtestatud piirtasemeni, nõuet taastatud ei ole. Majanduse käekäigu seotust keskkonnakvaliteediga näitas põhjavee nitraadisisalduse korrelatsioon – 2007–2008 nitraadisisaldus põhjavees tõusis, 2009–2010 langes ja oli 2011. aastal taas tõusuteel – sama trend majanduskasvu näitajatega ja signaal sellest, et põhjavee nitraadisisaldus sõltub otseselt põldudele mineraalväetiste laotamise hulgast.

sirp7_kliima

2011. aasta kuude keskmine õhutemperatuur võrreldes pikaajalise keskmise õhutemperatuuriga. Allikas: Eesti Keskkonnaseire 2011

Pinnavee kvaliteedi seireandmetest jäi silma, et pinnaveekogude kvaliteet 2011. aastal ei halvenenud, ja teadmine, et randu risustati rohkem kui varasematel aastatel. Küsimuseks jääb, miks sel aastal veekogudes ohtlikke aineid ei seiratud ja kas tegemist oli ajutise, rahapuudusest tingitud pausiga või riigil veekogudes ohtlike ainete sisalduse kohta teavet vaja polegi. Alarmeerivaks faktiks rannikumere seire tulemustest oli uue võõrliigi, Põhja-Ameerika Atlandi ookeani rannikult pärit Harrise mudakrabi Rhitropanopeus harrisii esmaleid Pärnu lahes. Nimelt ei tea ette, kas ja kuidas uued võõrliigid  meie kodumaiseid liike ja nende toiduahelat mõjutama hakkavad ja nii mõneski maailma piirkonnas on võõrliigid kujunenud nuhtluseks, mis peale elustiku mõjutavad ka majandust.

Elustiku seireandmetest jäi silma, et kui kimalased-mesilased ja vihmaussid elavad üldiselt hästi ja nende arvukus püsib varasemate aastate tasemel, siis ohustatud (ja kaitsealuste) taimede-loomade-lindude seisund on varasemaga võrreldes silmanähtavalt halvenenud. Suurematest elukatest on eriti kibedad ajad lendoravatel – neile vajalike elupaikade, vanade haavametsade  maharaiumise ja neist toiduahelas kõrgemal asuvate metsaelanike arvukuse kasvu tõttu. Näitab taas, et on alust Eestimaa Looduse Fondi hoiatustel Kunda haavapuidumassitehase ehitamise eel ja meie metsades senisest suuremat raiet õhutava metsanduse arengukava koostamise käigus mainitud tegevuste halvale mõjule meie looduse ohustatud liikidele. Ja paneb küsima, kas inimese looduslikesse protsessidesse sekkumine, näiteks marutaudivaktsiini külvamine metsadesse, on mõistlik tegu.

Kui radioaktiivsete ainete sisaldus Eesti keskkonnas on normi piires ja loodusliku fooni lähedane, siis märgiline tähendus on tõsiasjal, et kaugel Jaapanis toimunud Fukushima tuumajaama reaktorite kokkusulamise tagajärjel õhku paisatud radionukliidide kõrgendatud kontsentratsiooni välisõhus registreerisid ka Eesti seirejaamad.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht