Mihkel Martna, sotsialist, publitsist ja Eesti patrioot

OLAF MERTELSMANN

Tänapäeval näib olevat populaarne arusaam, et Eesti omariikluse eest võlgneme tänu esmajoones sellistele kodanlikele isiksustele nagu Konstantin Päts, Jaan Poska, Jaan Tõnisson ja Johan Laidoner. Sealjuures unustatakse meelsasti vasakpoolsete poliitiliste jõudude, mitmete sotsialistlike voolude oluline osa, kuigi neil oli mõnda aega suurema osa Eesti rahva toetus. Sotsialistide üks võtmefiguure oli kahtlemata Mihkel Martna, kes oli 1905. aastast olnud kaksteist aastat eksiilis ja kes oli ka diplomaadina Eesti iseseisvuse nimel palju tööd teinud.
Martna oli käsitööline, publitsist, valgustaja, mitme raamatu autor, patrioot, sotsialist ja poliitik, kuid mitte intellek­tuaal. Köites „Oma elu” esitletud ajaleheartiklid ja kõned annavad tunnistust tema mitmekülgsusest ja teravast mõistusest, aga ka teatavast muutumisvõi­mest, kuigi põhilises jäi ta siiski truuks oma sotsialistlikele, marksistlikele ja valgustuslikele põhimõtetele. Need tekstid on oma aja peegel: mõned mõjuvad praegu võõrana, teised ikka veel päevakohasena. Martna esindas – ning see on oluline – demokraatlikku sotsialismi. Kas teda võib nimetada ka Eesti sotsiaaldemokraatia isaks, jäägu teiste arutleda.
Kuigi Martna formaalne haridus oli napp, oli ilmselt tegemist äärmiselt usina iseõppijaga. Tema hea saksa keele oskus andis võimaluse sukelduda Saksa sotsiaaldemokraatiat kandnud kirjutiste maailma. Oma põhilised impulsid saigi ta sealt ja Šveitsist, kus ta veetis osa eksiilis oldud ajast. Sotsialismi Venemaa harule viitamine on tema kirjutistes seevastu pigem harv nähe. Mainisin, et Martna ei olnud intellektuaal, kuid see ei ole halvustavalt mõeldud. Ta ei olnud lihtsalt teoreetik, dogmaatik ega ka ideoloog, kuigi hoidis kinni teatud ideoloogilistest põhimõtetest ja oli ilmselgelt marksist. Tema aja suurtest ideoloogilistest konfliktidest ei saa me tema kirjutisi lugedes peaaegu midagi teada. Kuid see ei ole tegelikult ka oluline, sest tollal imetletud sotsialistidel Karl Kautskyl, Rosa Luxemburgil, Vladimir Uljanovil või Lev Trotskil ei ole meile tänapäeval tõepoolest enam midagi öelda, demokraatliku sotsialismi eestvedajad nagu Eduard Bernstein on aga end maksma pannud.
Martna saavutused on sellest hoolimata mitmekülgsed: ta on vahendanud massidele tähtsaid ideid, kaasa arvatud kodanlike teadlaste omi, ning teinud seda üldsusele arusaadavas ja hästi loetavas keeles. Ta pole lähenenud probleemidele dogmaatilisest ja ideoloogilisest vaatenurgast, vaid on lähtunud tervest mõistusest, olgu tegu naisküsimuse, riikliku haridussüsteemi või elamistingimustega. Martna mõjub valgustuslikult. Sellesse, mida Martna kirjutab näiteks emakeelse hariduse ja rahvusvähemuste õiguste kohta (lk 301, 305), peaksid tänased kõrghariduse inglise keelele üleviijad ja venekeelse hariduse vastased suhtuma igati tõsiselt. Loomulikult kasutab Martna ka poleemilisi võtteid, kui on tegemist kaasaegsetega nagu Päts või Tõnisson, kuid poleemika on poliitilise publitsistika loomulik osa.
Martna suur ajalooline teene seisneb selles, et ta viis suure osa sotsialismi toetajatest Eestis otsustavatel aastatel 1917–1920 demokraatliku sotsialismi radadele ja toetas Eesti omariikluse projekti. Martna toonitab ikka ja jälle rahvaste enesemääramisõigust ja demokraatlikke printsiipe, vaatamata sellele, et klassid kui sellised jäid talle oluliseks kriteeriumiks. Kõik see peegeldub selgelt tema kirjutistes. Iroonia peitub asjaolus, et mõningad kodanlikud poliitikud, näiteks Konstantin Päts, keda tänapäeval seostatakse kindlalt Eesti iseseisvusega, kahtlesid tugevalt Eesti riigi projekti jätkusuutlikkuses.
Kõnealune kogumik annab õnnestunud ülevaate Mihkel Martna ajakirjanduslikust loomingust ja tema mõtlemisest. Tema tekstid on ajaloolisest vaatenurgast huvitavad. Kritiseerida võiks vaid seda, et puudub koostaja või toimetaja sissejuhatus või järelsõna. See ei tee lugejale Martna ajaloolisse konteksti asetamist sugugi kergemaks. Selle asemel on ära trükitud Nigol Andreseni sulest pärit 1930. aastal kirjutatud Martna 70. sünnipäevale pühendatud ülevaade Martna elust. Lugeja oleks koostajale Hando Runnelile tänulik olnud, kui oleks leidnud kogumikust sissejuhatuse, mis baseerunuks praegustel teadmistel.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming