Madalmaade kunsti madal taevas ja avar horisont

Kadi Polli

Ernst Herman Schlichting (1812 ? 1890). Talupoja pulm Liivimaal Valmiera lähistel. 1842. Õli lõuendil. stanislav stepa?ko Hollandi ja flaami vana kunsti näitus ?Madal taevas, avar horisont. Madalmaade kunst Eestis? väliskunsti muuseumis Kadrioru lossis ja Mikkeli muuseumis kuni 17. IV 2005.

Esimest korda on võimalik saada ülevaade Madalmaade maalist, graafikast ja tarbekunstist, Eesti tähtsaimast Lääne-Euroopa kunsti kogust. Kadrioru lossis näeb maastikke, natüürmorte, mütoloogia- ja religiooniteemat; Mikkeli muuseumis on väljas värvi ja argielu groteski täis olustikupildid.

Kuid Madalmaade kunstivarade paraad ei piirdu vaid Kadrioru näitusepindadega. Madalmaade kunsti mõju on sisse kirjutatud nii Eesti keskaega, rootsiaegsetesse raidkividesse, kirikukunsti kui ka mitmete siinsete lae- ja seinamaalide motiividesse. Seetõttu pakub ka näituse kataloog külastajale võimalust jalutuskäiguks ühest Tallinna muuseumist teise, orientiiriks Madalmaad ja peatuskohtades Eesti kunsti ?suured ?edöövrid?: Niguliste muuseumi kolm võimsat altariretaablit, Madalmaade vaibad Tallinna linnamuuseumis, Tallinna raekoja lünettmaalingud, mis valminud XVII sajandi suurnimede  Rubensi ja Rembrandti eeskujudel, ning De la Gardie? hauamonument Tallinna toomkirikus. 

 

Madal taevas, avar horisont

Tasasel maal näeb kaugele, ütleb näituse pealkiri kujundlikus keeles, meenutades tagasihoidliku värvipaletiga väikeseid maastikupilte, kus pilvi täis taeva all rulluvad lahti lauskjad düüni-, põllu- ja jõevaated üksiku noolja kirikutorni või veskitiivikuga kaugel horisondil. Samas ei ole pealkiri ?Madal taevas, avar horisont? kaugeltki interpreteeritav ainult maastiku?anri võtmes. Kogu näitust läbiva teemana tähistab see Madalmaade, nii flaami kui ka hollandi kunsti levikut ja mõju. Madalmaade kunstis osati vaadata lähedale ja kaugele ühtaegu: süveneda detailidesse ja materjali, väärtustada ennast ja oma maad ning luua ?anrite ja motiivide varamu, mis vormib tänaseni meie ettekujutust Madalmaa-pärasest või hollandilikust kunstist nii nagu madal taevapiir sealset maastikku.

 

Kodune väliskunst Kadriorus

Väliskunsti muuseumi enda kogu ja Tartu muuseumidest näitusele lisaks toodud graafika pakub oma valitud osas suurepäraseid näiteid flaami ja hollandi XVI ja XVII sajandi meistritelt. Uurijad tunnevad kindlasti hästi Hieronymos Boschi (u 1450 ? 1516) ringi ?Kaubitsejate ja rahavahetajate templist väljaajamist?, Clara Peetersi (1594 ? u 1640) ?Natüürmorti lindudega? või Jacob Gerritz Cuypi (1594 ? 1651) ?Poissi hanega? ja Tüdrukut kukega?. Ent samal ajal räägib siinne Madalmaade kunst ka lokaalset lugu Eesti kunstisidemetest, kollektsioneerimise ajaloost ja maa paiknemisest Saksa-Vene kunsti ja -kogude mõjuväljas.

XIX sajandi Eesti, täpsemalt küll baltisaksa kunstikogudes leidus hollandi ja flaami kunsti samapalju, kui kõigi teiste koolkondade (saksa vanem kunst, itaalia, hispaania, prantsuse jt) töid kokku. Vaieldamatus ülekaalus olid seejuures maastikud: David Teniersi laadis külavaated, Nicolaes Berchemi itaaliapärased pastoraalid, lehmad à la Paulus Potter või meremaalid. Mütoloogia ja usuteema, mida armastasid õukondliku Flandria kunstnikud, jäi siinsele aadlile nii raskesti kättesaadavaks kui ka sisult kaugeks. Antiikkirjanduse keerulistest sü?eedest ja katoliikluse tundejõust rohkem sobisid Balti mõisnikele XVII sajandi Hollandi elulähedased motiivid ja pealtnäha realistlik pildikeel. Maastikud ja külaelu, koduloomad, karjaköögi ja aedviljaturu vaated, pidutsevad talupojad, sõdurid ja lahingud, jõuka kodanluse hoolitsetud inetrjöörid ja peenelt teostatud portreed ? kõik need ?anrid on olnud esindatud Balti kunstikogudes ning jõudnud ühe või mitme näitena välja tänasesse väliskunsti muuseumi Kadriorus. Muuseumi tuntumad tööd nagu Pieter Brueghel noorema pulmateemalised maalid ?Andide toomine? ja ?Pruudi saatmine? on kunagi asunud Nõva mõisas, Abraham van der Hoeffi töö ?Lahing? on ilusamaid näiteid endisest von Liphartite Raadi mõisa kollektsioonist. 

 

Madalmaadest Valmierani

Madalmaade kuldaja kunsti üle-euroopaline ekspansioon ja kestev menu on fenomen omaette. Selle aluseks oli nii sisuline kvaliteet, teemade originaalsus ning teostuse meisterlikkus, kui ka kunstiproduktsiooni häbenematult suur kvantiteet. Menukaks osutunud töid korrati varmalt nii meistri kui hiljem tema õpilaste ateljeedes, armastatud motiividest ja kujutamisvõtetest hoiti kinni, neid täiustati, kopeeriti ja kanti üle erinevatesse kunstimeediumidesse. Pieter Brueghel noorem jäljendas isa kompositsioone, Jan van Kessel võttis eeskujuks oma vanaisa Jan Bruegheli paradiisimaastikud, Gerard Terborchi juures õppinud Caspar Netscher oli õpetaja tööde meisterlik kopeerija jne. Madalmaade kuldaja kunst ületab piire: nii neid, mis eristavad ?originaali? koopiast, kui neid, mida sätivad geograafia ja aeg.

Kuldajastu kunstist tuttavad talupojad, küla- ja interjöörivaated jäid sajandeiks püsima Madalmaade kunsti ning leidsid austavat kordamist ja tõlgendamist üle Euroopa. Nii pole üht väliskunsti muuseumis ilusamaid ja iseloomulikumaid hollandi õuevaateid ?Lõbus seltskond? maalinud mitte selle ?anri kuldaja suurmeistrid Pieter de Hooch või Gabriel Metsu, vaid Belgia XIX sajandi kunstnik Ferdinand de Braekeleer; paljud siinsed nn italianistide (N. Berchem, J. Both) laadis tööd pärinevad tõenäoliselt Saksa XVIII sajandi kunstnike käe alt.

Madalmaade kunst on ikka ja jälle olnud tahetud ja imetletud. XIX sajandi kodanlike ideaalide laines sai Hollandi XVII sajandi alguse lihtne ja värvivaene kunst selleks inspiratsiooniallikaks, kust võttis eeskuju edumeelne kunstnikkond. Näitus ?Madal taevas, avar horisont? ei ole seda paralleeli unustanud. Mikkeli muuseumi allkorrusel eksponeeritakse Madalmaade olustikumaali ja -graafika paremiku kõrval ka kohalike baltisakslaste töid. Vaadates XVII sajandi flaami kunstniku Cornelis Mahu maali ?Pulmatants aidas? vastas Ernst Herman Schlichtingi (1812 ? 1890) ?Talupoja pulma Liivimaal Valmiera lähistel? ei jää kahtlust, kust pärinevad eesti ja läti talupoja kujutamise stereotüübid. Ka Georg Adolf Hoffmanni (1851 ? 1921) või Friedrich Ludwig von Maydelli (1795 ? 1846) loomingu visuaalsed tsitaadid tulevad Adriaen Ostade või David Teniersi tööde kõrval parimal moel välja ? samad teemad, sama keskkond, samad tegevused: talupojad aidaaluses või kõrtsitoas pidutsemas, suitsetamas, kaarte mängimas.

 

Vana kunsti uued ulatuvused

1960ndatel ilmunud Eddy de Jonghi jt Madalmaade kunsti ikonograafide uurimuste taustal ei saa hollandi kunstile küll ammu enam läheneda sedavõrd siira võõrandumusega, nagu seda tegi Maydelli või Hoffmanni põlvkond. Nemad austasid Madalmaade kunsti näilist realismi ning jätsid selle kombesatiirilised tähendustasandid rahulikult kõrvale. Tänaste näitusetegijate või kirjutajate oht on pigem teine äärmus: kunstniku intentsiooni ülehindamises ja moraliseeriva pildikeele liiga agaras harutamises, omamoodi ?kutsehaiguses?, mis ei luba näiteks poisi süles kujutatud kukes näha midagi vähemat kui viidet tema pahelisele seksuaalsusele või avatud uksega linnupuuris kadunud süütuse märki.

Ometi ei ole ka Madalmaade pildikeele visuaalsete märkide püüdlik lugemine enam ammu selle kunstipärandi uurimise ainus ja viimane sõna. Madalmaade kuldaja kunsti uurimine ja tutvustamine, näitusetegevus, kataloogid ja spetsialistide network, tundub tänapäeval sama organiseeritud ja laiahaardeline kui kunagine hiilgav kunstiproduktsioon ise. Kõigi maade Madalmaade kunsti uurijaid ja kuraatoreid ühendab Amsterdami organisatsioon CODART, mis püsib nii oma laitmatult funktsioneerival kodulehel, perioodilisel väljaandel Courant kui iga-aastastel konverentsidel, kus käivad koos kõik need, kellest tänases muuseumitöös sõltub Madalmaade vana kunsti tuntus ja käekäik. Madalmaade kunsti huvilisi meelitab Hollandisse, nimelt Haagi ka RKD (Rijksbureau voor Kunsthistorische Documentatie), võimas Madalmaade kunsti dokumenteerimisele pühendunud arhiiv, kus säilitatakse mustvalgete piltidena lugematuid variante Madalmaade kunstitöödest maailma kunstiturul, erakätes või muuseumides. Krestomaatiliste ?edöövrite kõrval leidub seal tuhandeid vähem tuntud, seni teise- ja kolmandajärguliseks peetud töid ning kunstnikunimesid, sest just need andsid Madalmaade kuldaja kunstile fenomenaalse mahu ja kandvuse. Seda tajudes liigub ka kaasaegne uurimistöö oma senise maailma keskmest väljapoole, märksa suurema tolerantsi ja mängulisuse suunas: sõna saavad marginaalsed teemad, väiksemad meistrid ja vähetuntud kogud. CODARTi selleaastane reis viis tippuurijad Poola. Utrechtis eksponeeriti esmakordselt erinäitusena kalavaikelusid, Kadriorus on aga väljas ?Madal taevas, avar horisont?.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming