Maailm pärast aastat 2008

Harri Tiido

1. Milline näib pärast 2008. aastat olevat globaalse kapitalismi tulevik  ja tervis? 2. Kas on karta, et õhtumaad on sunnitud käegakatsutavas tulevikus oma elustiili ja hoiakuid muutma? 3. Möödunud sajand tähistab formaalselt kolonialismiperioodi lõppu. Kas on loota, et arvukad mittelääne kultuurid liiguvad alanud sajandil väärikama ja tänasest pingevabama iseolemise poole? 4. Kui ohtlik on Venemaa täna Eestile? Kui ohtlik läänele?

Harri Tiido:

1. Majanduslikult rammusatel aegadel eelistatakse üldiselt riigi tagasihoidlikku rolli, et võimalikult paljud saaksid vaba turumajanduse tingimustes piiramatult teenida. Rasketel aegadel on aga inimestel kalduvus pöörata kriitika valitsuste vastu, kes olevat jätnud  õigel ajal ja õigel moel sekkumata, piirangud kehtestamata jne. Kuigi rammusate aegade tagasi saabumisel kaldub pendel taas suuremate vabaduste suunas, jääb midagi alati alles ka piirangute või reeglite poolelt. Ja nii see pendel kiigub. Küsimus on võngete ulatuses: kui ühele poole liikumist õigel ajal pidurdada, siis on ka vastasfaasi liikumisel pendli võnke ulatus väiksem. See oleks ratsionaalne mõtlemine, mis aga inimloomusele alati omane  ei ole. Praegune kriis on kasulik õppetunnina, kuid kapitalismi tervise mõttes immuunsust vaevalt et annab. Turumajandus ja kapitalism vaevalt et hingusele lähevad. Küll nad kosuvad. Teiselt poolt võib globaalses plaanis süveneda kahe kapitalismi-tüübi reljeefsem esilekerkimine: nimetagem ühte liberaalseks kapitalismiks ja teist autoritaarseks. Lääne kapitalism esindab valdavalt liberaalset turumajanduslikku mudelit. Selle kõrval on aga täheldatud ka autoritaarsemat laadi kapitalismi, näiteks Singapur, seejärel Hiina ja nüüdseks Venemaa. Sergei Karaganov on kirjutanud, kuidas autoritaarne kapitalismi-mudel olevat paljudele riikidele parem kui liberaalne ning et see autoritaarne mudel hakkab paljudes kolmanda maailma riikides kindlasti populaarsust koguma. Tuleviku plaanis on  kasulik jälgida autoritaarse kapitalismi arengut (Venemaa, Hiina), kuna kahe kapitalismi-mudeli konkurents (või vastasseis), nagu ka nendevaheline koostöö, võib kujuneda eeloleva ajajärgu üheks määravaks tegijaks.