Maailm pärast aastat 2008

Indrek Jürjo

1. Milline näib pärast 2008. aastat olevat globaalse kapitalismi tulevik  ja tervis? 2. Kas on karta, et õhtumaad on sunnitud käegakatsutavas tulevikus oma elustiili ja hoiakuid muutma? 3. Möödunud sajand tähistab formaalselt kolonialismiperioodi lõppu. Kas on loota, et arvukad mittelääne kultuurid liiguvad alanud sajandil väärikama ja tänasest pingevabama iseolemise poole? 4. Kui ohtlik on Venemaa täna Eestile? Kui ohtlik läänele?

Indrek Jürjo:

1. Kapitalism on mulle alati näinud sisemiselt vastuolulise nähtusena. Alles aasta tagasi kurdeti meil lokkava tarbimiskultuse pärast. Nüüd, kui inimesed nii Eestis kui ka kogu läänes on hakanud vähem tarbima, s. t säästvamalt ja mõistlikumalt elama, kostab kõikjalt hala, et see peatab majanduskasvu ning toob kaasa ettevõtluse languse ja massilise tööpuuduse. Kui tõsised võivad olla praeguse globaalse finantskriisi tagajärjed maailma majandusele lähimatel aastatel, ei oska ma prognoosida. Sellega ei tule toime ka professionaalsed majandusteadlased. Kuid sisemisest vastuolulisusest  hoolimata on turumajandus viimaste sajandite jooksul tõestanud oma efektiivsust ja dünaamilisust. Küsimus „Mis tuleb pärast kapitalismi?” on minu meelest ennatlik ja valesti püstitatud. Selles kajastuvad kultuuriintelligentsile omased hägusalt kapitalismikriitilised hoiakud, mis aga jäävad allüüride tasemele, praegu eksisteerivale turumajandusele mingit realistlikku alternatiivi välja pakkumata. Ma ei näe kusagilt ei revolutsioonilisel ega ka evolutsioonilisel  teel välja kasvamas mingit uut majandusmudelit, mis asendaks kapitalismi. Muutused saavad toimuda vaid turumajanduse raames: kapitalistliku süsteemi äärmusi tuleb jätkuvalt talitseda, seda tsiviliseerida ja inimlikustada, muud teed ma siin ei näe. Samas võiks praegune majanduskriis siiski vähendada neoliberaalide liigset eufooriat. Ka Eesti vastavatelt „arvamusliidritelt” ootan jätkuvalt korrutatava madalate maksude ja õhukese  riigi mantra asemel diferentseeritumat ja järelemõtlikumat lähenemist.

2. Õhtumaad peavad loodetavasti muutma oma elustiili säästvamaks, vähendama oma ühekülgset sõltuvust fossiilsetest energiakandjatest. Minu meelest oleks ka tervitatav, kui lääs loobuks liigsest enesekriitilisusest ja absoluutse sallivuse poliitikast, mis võib muutuda ennasthävitavaks. Paljukultuurilisus õigustab ennast vaid siis, kui sellega kaasneb  euroopalike väärtuste omaksvõtt, mida aga islamiusuliste immigrantide puhul ei saa sageli täheldada.