Maailm ja mõnda, mis seal sees näha on

Hannes Palang

Artiklitest kogumiku kokkupanemine on raske töö. Eriti raske on iseenda artikleid valida – tean, olen isegi proovinud. Iga lugu on oluline, kunagi mingi konkreetse asja tarvis kirjutatud, kuidagi ei tahaks seda kõrvale jätta. Aga valik on tarvis teha. Ott Kurs on pärast 2004. aastat nautinud emeriitprofessori põlve ja kasutanud seda eelkõige varasemast ütlemata jäänud mõtete kirjapanemiseks ja avaldamiseks. Sellele eelnes pikaajaline õppejõu ja teadlase töö eelkõige Tartu ülikooli geograafia kateedris/osakonnas, aga ka Eesti Põllumajanduse Akadeemias, samuti stažeerimine 1960. aastatel Bakuus ning kooliõpetajapõli  Mustvees.

Autori tausta avab ehk kõige paremini tema kauaaegne kolleeg Uudo Pragi1, kes jagab toonased teadlased kasutatud ellujäämisstrateegia järgi nelja gruppi: kaasaminejad, kohanejad, sisepagulased ja nišitootjad. Kurs kasutas Pragi arvates (lk 24) „segastrateegiat nišitootjast ja sisepagulasest. Tema lemmiknišš oli etniline geograafia, kuid see oli nõukogude ajal äärmiselt kitsas ja teoreetiliselt suunatud venestamise hõlbustamisele, mis Kursile kuidagi ei sobinud. Nõnda õnnestus tal teha vaid empiirilist tööd, sedagi raskustega. Vahepeal töötas Kurs ka haldusjaotuse nišis. See regionaalökonoomiline  teema ja regionaalökonoomika üldse polnud tollal veel päriselt taltsutatud, mis võimaldaski Kursil midagi ära teha. Taltsutamise edenedes tõmbus Kurs sellest nišist välja ja muutus üha enam sisepagulaseks. Erinevalt Leo Tiigist jäi talle siiski veel pisike õhuaken, võimalus avaldada etnilise geograafia alaseid töid Soomes, mis oli piisavalt soometunud, et mitte kujutada erilist ohtu parteile, ja siiski eesti teadlase jaoks mõõtmatult vaba. Nii kujunenud kontaktid Soome geograafidega osutusid uute aegade saabudes Eesti inimgeograafiale väga kasulikeks”.

Uute aegade saabudes läks seesama õhuaken pärani ja Kurs  kasutas võimalusi, kirjutades artikleid, pidades ettekandeid ja koostades kogumikke. Akadeemia, Eesti Loodus, Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat, „Eesti teaduse bibliograafiline leksikon”, „Maailma maad”, TEA entsüklopeedia. Varasemad (ja teaduslikumad) artiklid on ta kogunud raamatusse „Rajamaade rahvaid” (Ilmamaa, 2006), oma arusaama Eesti geograafia kujunemisest avaldas ta Õpetatud Eesti Seltsi toimetiste sarjas2, kindlasti tuleb ära märkida Edgar Kanti doktoritöö3 avaldamine eestikeelsena Kursi toimetamisel. Oma 2004. aasta 31. augustil TÜ geograafia instituudis peetud lahkumisloengus4 teatab Kurs,  et teda on alati tsentrist enam huvitanud perifeeria ja et tema juhtmõtteks on olnud looduse, sealhulgas inimasurkondade mitmekesisuse hoidmine, mitte kaotamine või tasandamine. Siin arvustatav kogumik paigutub ka pigem perifeeriasse kui tsentrisse. See raamat meenutab, jutustab, arvustab ja kirjeldab.

Raamat on jagatud kaheks osaks ja kumbki osa veel kolmeks alajaotuseks. Nagu ka autor ise kaheksandal leheküljel tunnistab, kogunesid siia teosesse eelmisest raamatust välja jäänud artiklid, mida on avaldamiskõlblikumaks kohendatud. Esimeses osas saab lugeda inimestest, kes olulised siis kas Eesti  geograafia või Ott Kursi enda jaoks: Baer, Middendorf, Christaller, Granö, Ariste, Aspel, Tiik, Ristikivi jt. Ühe erandiga – Aino Kallas – mehed. Artiklite stiil on erinev. Mõnest, nagu Granö, on kirjutatud elulooartikkel, pikk ja põhjalik, mõne teise, nagu Aleksander Aspel, puhul piirdutakse paari leheküljega. Ariste artikkel, ilmselt selle kogumiku huvitavamaid, koosneb katketest Ariste kirjadest Ott Kursile. Mõne teise sihiseadja puhul on Kurs valinud raamatusse hoopis enda kirjutatud arvustuse kellegi teise töö kohta; nii näiteks on Baeri peatükk põhiliselt Moskvas ilmunud Erki Tammiksaare ja Natalja Suhhova Baeriraamatu  retsensioon. Arvustaja elu teeb selline hüplikkus ja mitmekesisus raskeks, aga oma tegevuse juhtmõttest – hoida mitmekesisust – peab Kurs kenasti kinni. Ja kellele nimed nagu Friedrich Ratzel, Kaarlo Teräsvuori, Endel Varep ja Ilmar Arens ning nende roll geograafia ja Tartu Ülikooli loos võõrad on, siis teeotsa juhatab Kursi raamat kenasti kätte. Raamatu teises osas läheb Kurs tagasi nende teemade juurde, mis talle kogu akadeemilise karjääri jooksul olulised olnud: piirid, nimed, haldusruumid, Soome – kuidas maailm loodus- ja inimruumideks jaguneb, kuidas neid ruume nimetada;  kuidas on piirid Eesti sees ja raja taga tekkinud ja kuidas need eri poolelt vaadatuna paistavad. Ja jällegi stiililine ja vormiline mitmekesisus: teadusartikkel, siis ülevaateartikkel, siis arvustus, siis meenutus omaenda külaskäikudest Soome.

Soome teema ongi vahest kõige huvitavam. Autor valdab seda põhjalikult ja raamatus on koos nii korralikud ülevaateartiklid Soomest endast ja ta rajatagustest hõimunaabritest ning reisikiri Eesti geograafide ekskursioonist Soome aastal 1986. Seda viimast tasuks hoolega lugeda ja mõelda sellele, kuidas aeg muutunud on – mis oli oluline siis ja mis praegu, mida pandi  tähele siis ja mida nüüd. Ja ikkagi olen raamatu läbi lugenuna natuke nõutu. Raamatu ümbrispaber lubab, et „siit raamatust võivad Ott Kursi ametikaaslased leida meenutusi oma teadusharu käekäigust, muude aladega tegelejad aga kogeda, kuidas geograafid maailma näevad ja liigendavad”. Meenutusi jah, ja ka neilt aladelt, millel geograafiaga vähem pistmist, ja huvitav on kah. Geograafide maailmanägemise seletamine aga eeldaks veel laiemat lähenemist. Ootan endiselt Ott Kursilt Eesti geograafia mõttelugu.

1 Uudo Pragi, Inimgeograafia N Liidus ja Eestis sõjajärgsel perioodil. Rmt: H. Kulu ja  T. Tammaru (toim), Asustus ja ränne Eestis. Uurimusi Ann Marksoo 75. sünnipäevaks. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005, lk 9 – 33.

2 Ott Kurs, Maateadusest Eestis. Geograafiast ja geograafidest 20. sajandil. Üllitatud Tartu Ülikooli 375. aastapäevaks. Õpetatud Eesti Seltsi Kirjad VIII. Tartu 2007, 251 lk. Arvustus: H. Palang, H. Maateadus kui klubi või kui distsipliin? Akadeemia 2008, nr 6, 1361–1365.

3 Edgar Kant: Eesti rahvastik ja asustus. Koostanud ja eessõna kirjutanud Ott Kurs, saksa keelest tõlkinud Simo Runnel. Ilmamaa, 2007, 248 lk. Arvustus: H. Palang, Tippmehe tagasitulek. – Sirp, 15. II 2008.

4 Ott Kurs, Sissejuhatuse asemel. Elust ja tegevusest Euroopa ja Euraasia vahel. Rmt:  Ott Kurs, Rajamaade rahvaid. Ilmamaa, 2006, lk 11–27.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming