Lootusrikkalt: Soomlane 78, eestlane 71

Maris Jesse

  Iseseisvuse taastamise päeval ei häbenenud isegi paljud poliitikud tunnistada, et Eesti tänane eluolu on paremal järjel, kui oskasime 15 aastat tagasi arvata. Rahulolematute valijate peale mõeldes lisati siiski kohe nagu ühest suust tasakaalustavalt, et majandusedu eest on Eesti rahvas maksnud oma tervisega. Seepärast olevatki Eesti nüüd majandusedu näitajatelt heas kirjas, keskmise eluea ja liigvarase suremuse poolest aga Euroopa Liidus õige halvemas seisus. Nagu poliitikute puhul sageli, oli selline väide tegelikkust lubamatult lihtsustav ning avalikkust eksitav. Kujuteldavas maavõistluses rahva tervise eest Soomega jäi Eesti suurde kaotusseisu juba eelmise sajandi kuuekümnendatel aastatel.

Aga mingem ajas veel kaugemale tagasi. 1930ndatel oli keskmine eluiga Eestis samalaadne Soomega. Okupeeritud Eestis jäi meeste keskmine eluiga 1950. aastal jätkuvalt allapoole iseseisvusaja lõpuaasta näite. Viiekümnendatel aastatel suremus Eestis langes, kuid alates kuuekümnendatest aastatest pöördusid Eesti ja Soome  rahva tervise näitajad selgelt lahku. Samal ajal kui Soome elanike tervis paranes ja eluiga ühtlaselt tõusis, said Eestis elavad mehed 30 aasta jooksul juurde vaid ühe eluaasta. 1970. aastal oli nii Eestis kui Soomes keskmine eeldatav eluiga sünnihetkel 70 eluaastat. Kakskümmend aastat hiljem oli see Soomes 75 eluaastat, Eestis ikka ainult 70. Nõukogude okupatsiooni tingimustes ei toimunud meil samasugust heaolu ja sotsiaalse turvalisuse kasvu kui Soomes, samuti ei jõudnud meieni paljud arstiabi tehnoloogilised saavutused. Ühtlasi illustreerib iseseisvuse taastamise eelne paigalseis nõukoguliku tervisekasvatuse ja haiguste ennetuse viletsat seisu, mida mõned vanemad Eesti arstid viimastel aastatel on püüdnud idealiseerida.

Iseseisvuse taastamise järel ei olnud Eesti elanikkond seega tervisest pakatav särasilmne töökäte meri, kes asus riiki ja majandust üles ehitama. Tervisenäitajatelt ja tervisekäitumiselt olime seisus nagu Lääne-Euroopa elanikud 30 aasta eest. Kogu rahva tervises Euroopale järelejõudmine on aga palju keerulisem kui ebaefektiivse ja kahjumliku ettevõtte või tööstusharu saneerimine. Seda eriti majanduse liberaliseerimise ajal, kui turule ilmusid varem kättesaamatud kaubad, millest osa kahjustab ilmselgelt tervist.

Lisaks Soomele tasub Eestil end võrrelda kauaaegsete saatusekaaslastega raudse eesriide tagant ning uurida, kas kellelgi on rahva tervise parandamisel viimasel 15 aastal tänu targemale käitumisele paremini läinud?

Tervishoius on rusikareegel, et suured kiired majandusmuutused viivad rahva tervisenäitajad järsult langustrendi, ning nii juhtus ka meil. Aga mitte ainult meil. Nii Eestis, Lätis kui ka Leedus keskmine eluiga alguses langes, kuid alates 1995. aastast on täheldatav tõus. Eestis jõudis keskmine eluiga okupatsiooniaja tipptulemusest 1988. aastal esmakordselt kõrgemale nelja aasta eest. Kui aga arvestada keskmist eluiga ilma Gorbatšovi alkoholipoliitika toodud väikse, veidi üle ühe-aastase tõusuta, siis ületasime nõukogude aja tipptaseme juba 1996.-97. aastal. Läti ja Leedu ei olnud 2003. aastaks veel oma Gorbatšovi-aegset tipptulemust keskmise eluea arvestuses ületanud. Palju hullem on olukord Venemaal ja Ukrainas, kus keskmine eluiga langeb järjepidevalt 1998. aastast saadik.

Meil tundub minevat natuke paremini kui Lätil ja Leedul ja meil lähebki märgatavalt paremini kui idanaabril. On lootust, et jõuame kohe (ehk olemegi juba jõudnud, sest rahvusvaheline tervishoiustatistika avaldatakse mõneaastase viitajaga) keskmise eluea poolest järele meist alati ees olnud Leedule. Soomlased aga on viimase 15 aastaga meiega võrreldes taas oma keskmise eluea edumaad kasvatanud, jõudnud keskmiselt 78,7 eluaastani Eesti 71,7 eluaasta kõrval.

Muidugi ei tähenda see, et enamik Soome elanikke sureb 78- ning Eesti elanikke 71aastaselt. Meie suurim elu- ja tervisekadu juhtub varem, noores eas, lollide ärahoitavate õnnetuste ja rumala käitumise tõttu. Statistika järgi ootab kuuekümne viie aastani jõudnud härrat ees veel keskmiselt 13 aastat ehk 78. eluaasta. Probleem on selles, et liialt paljud ei jõua 45. sünnipäevani. Hiljuti hukkus ühes liiklusõnnetuses kolm noort meest, sest üks noor purjus rallimees tahtis oma tüdruksõbrale näidata, et ta suudab kihutada 200 kilomeetrit tunnis. Kuni eakaaslased peavad sellist käitumist põnevaks, mitte rumalaks ja ohtlikuks, jääb Eesti võrdluses Soomega keskmise eluea poolest palju kaugemale maha kui võrdluses elatustaseme või majandusarenguga.  

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming