Lihula lahing:

Jüri Eintalu, filosoof, parteitu

kas võimuesindajate närvid vedasid alt? Viimasel ajal on jäänud mulje, et Eesti Vabariik on USA osariik ja et Partsenegger on selle kuberner. Painajalikus unenäos kangastub mulle, kuidas USA suursaadik Eestis kutsub meie peaministri vaibale ja kuidas peaminister seejärel annab viivitamatult erikomandole käsu rünnata surnuaeda. Loo teeb eriti groteskseks asjaolu, et Res Publica sai võimule, saavutamata valimistel häälteenamust, sellal kui valimiste võitja Keskerakond mängiti kaardilauas valitsuskoalitsioonist välja. Ja lausa kisendavaks tõsiasjaks jääb see, et Euroopa Liitu astusime me referendumi tulemuse alusel, ja Euroopa Liit on USA agressiivsele välispoliitikale vastu seisnud, aga NATOsse astumisel rahvahääletust ei toimunud ja NATOt sisuliselt juhtiva USA pilli järgi tantsib nüüd Eesti Vabariigi valitsus.

Lihula sündmused pole siiski pretsedent Eesti poliitilises elus. Sattus ju Eesti osalema Iraagi sõjas samuti vaid ühe (1) välisministri poolsalaja vastuvõetud otsuse tõttu. Nii ei peakski Lihula jant meile väga suur üllatus olema. Nii mõnigi kord on juhtunud, et tuletõrjujad jäävad tule kustutamisega hiljaks ja maja, mida muidu veel päästa oleks saanud, põleb vundamendini maha. Ent ennäe imet: kui vastu õhtut antakse politseile käsk likvideerida üks tülikas monument, siis võetakse see kahtlane skulptuur päästeteenistuse kaasabil maha veel selsamal päeval ööpimeduses, vabandades oma nahkhiire kombeid tehniliste raskustega ? kraana jõudis liiga hilja kohale. Justnagu poleks tohtinud skulptuuri eemaldamise iluoperatsiooni järgmisele päevale või uude nädalasse edasi lükata. Justnagu poleks piisanud kuju presendiga katmisest ja politsei valve alla võtmisest, lükates muud aktsioonid ja ehk isegi nende vaagimise edasi. Siseminister õigustas ennast, viidates vajadusele tegutseda kiiresti, andmata vastasele aega organiseeruda. Ent kui Arno kraanaga surnuaiale jõudis, oli rahvakogunemine juba alanud. Niisiis oli vastane juba niigi jõudnud organiseeruda. Ja miks ta ei pidanukski jõudma, kui organisaatoriks oli säärane virtuoos, kes tõestas oma oskusi juba nõukogude võimu vastu ja Eesti iseseisvuse eest võideldes.

Võib-olla kartis siseminister, et Lihula surnuaiale koguneb midagi laulva revolutsiooni sarnast Lauluväljakul.  Ei usu, et tuhanded inimesed oleksid kogunenud väikeasula surnuaiale, et oma kehaga kaitsta veidi kahemõttelist monumenti. Näiteks mina ise poleks viitsinud sõita Tallinnast Lihulasse selleks, et lasta end manipuleerida ja provotseerida kahemõttelisusest ?Eesti iseseisvuse eest/natside poolt?. Ja ma söandan arvata, et ükski meie mõjukam partei poleks säärasele kaheldavale üritusele õlga alla pannud.

Veel tahaksin tähelepanu juhtida sellele, et kristlik sümboolika on seostatav ristisõdadega, raamatute ja mõtlejate põletamisega ning inkvisitsiooniga. Venemaa praegune ametlik hümn on seostatav kommunistliku diktatuuri inimsusevastaste kuritegudega. Eesti Vabariigi ametiasutustes siin ja seal on veel praegugi põrandasse või seina müüritud viisnurki. Näiteks Tallinna Pedagoogikaülikooli  ühe kõrgema ülemuse  kahel seifil märkasin 2001. a viisnurkseid plekilärakaid.

Kas tõesti oleks vaja saata erikomando pedagoogikaülikooli või kirikusse või koguni Eesti Vabariigi jõustruktuuride ametiasutustesse?! Või tuleks seda teha alles siis, kui mõne välisriigi suursaadik pahurat nägu näitab?! Ehk kandub WTC katastroofi järgne ameeriklaste hüsteeria meie seni suhteliselt rahulikku ellu?

Minu kui süvenemist hindava filosoofi positiivne sõnum on loomulikult, et vigadest õpitakse. Praegused ja tulevased ministrid, aga ka täidesaatva võimu esindajad peaksid nüüd tehtud vigu analüüsima, nagu maletajad seda teevad pärast kaotatud partiid. Aga kindlasti peaksime me õppima ajaloost. Meile ei ole vaja esmalt europarketti või Euro-Leevakut. Meile vajalik tarkus pärineb rahvasuust:  

?Hommik on õhtust targem.?

?Hirmul on suured silmad.?

?Tulistas kahurist sääske.?

Tegelikult ma kardan hoopiski seda, et mõni iidne ja tõene tarkusesõna ütleb, et ära sa ürita õpetada vanasõnu. Näiteks võiks sedasi tõlgendada järgmist ütlust:

?Pole midagi uut päikese all.?