Laulupeo usku rahvas

Marju Lauristin

Laulu- ja tantsupeo uuringust1 tuli selgesti välja, et enamikule eestlastest pole laulu- ja tantsupidu mitte niivõrd kontsert või etendus laulukaare all või tantsuväljakul kui kollektiivne rituaal, milles osaletakse oma rahvusliku identiteedi väljendamiseks ja taasloomiseks. Uuringu tulemused kõnelevad sellest, et eestlastest pool (täpsemalt 49 protsenti küsitletutest) on oma elu jooksul vähemalt korra ise laulu- ja tantsupeol laulnud või tantsinud. Ka väljaku publikupoolel on enamuses laulja- või tantsijakogemusega inimesed või need, kes on sellega oma lähedastele kaasaelamise kaudu seotud. Seega võime öelda, et tänapäeva individualistlikus maailmas, kus virtuaalse reaalsuse väärtust kiputakse üle hindama, kujutab eesti rahvas tänu laulu- ja tantsupeo traditsiooni pidevusele endast reaalset sotsiaalset kogukonda, mille liikmeid seob elav kultuuriniidistik ja emotsionaalne koostoimimise kogemus. Loomulikult on selle emotsionaalse kogemuse saamiseks oluline peokava kunstiline tase, tipp­esituste-järgsed saja tuhandese publiku vaikusehetked, milles väljendub „ühes hingamise” ja „puudutuse” maagia. Ent pole juhuslik, et usuleigusega Euroopas tuntuks saanud rahva liikmed ei häbene oma laulupeoelamuste iseloomustamiseks kasutada sõna „pühalik”.

Laulupeo rolli eestlaste kujunemisel modernseks rahvuseks võib pidada samaväärseks teise ärkamisajast pärineva institutsiooni – eestikeelse ajakirjandusega. Kui ajakirjandus hakkas eesti keeles ajalehte lugevat publikut Eestimaa paikades kõnetama ühise „eesti rahvana”, kujundades nõnda Benedict Andersoni nimetatud „kujutluskogukonda”, siis laulu- ja tantsupidu võib Norbert Eliaselt laenates nimetada ka eesti rahva modernset tsiviliseeritust kujundanud protsessiks. Andis see ju eesti rahvale hääle, harjutas karuste protestitunnete valamist distsiplineeritud harmooniatesse ning õpetas maarahva lapsi toimima kultuuriliselt ja poliitiliselt tegusa  kollektiivse subjektina. Oma koori- ja tantsurühmade võrgustike, täiuslikule kooskõlale püüdlevate harjutuste, rahvuslikke ja igavikulisi tähendusi ühendava repertuaari kaudu on poolteist sajandit kestnud laulupeotraditsioon lihvinud meie rahva enesedistsipliini ja sisendanud argielus ununema kippuvaid kõrgemaid väärtusi. Selles võtmes paigutub metafoor „laulev revolutsioon” õigesse konteksti: oli ju ka Balti kett sellesama rahvusliku tsiviliseerimisprotsessi poliitiline väljund, meie sõnum kuulumisest õhtumaisesse tsivilisatsiooni.
Laulupeo tähenduses, nagu üldse suhtumises modernse ajastu koidikul kujunenud kultuurivormidesse ja meediumidesse, annab end selgesti tunda põlvkondlik kultuurinihe. Alla 20aastaste vastajate seas on peaaegu kaks korda enam neid, kellel puudub isiklik suhe  laulu- ja tantsupidude traditsiooniga. Kuid ka nende noorte seas, kes on ise peol laulnud või tantsinud, kohtab peo väärtustamisel rohkem vastakaid hoiakud, võrreldes vanemate aastakäikudega. Vanematele osalistele on laulupeo rituaalne ja institutsionaalne raamistik ning rahvuslik tähendus  märgatavalt olulisem kui noortele. Rahvuslike väärtuste kandjana on laulupidu oluline umbes poolele noorematest osalistest, teise poole silmis on tähtsam sõpradega koos saadav vahetu elamus peomelust.
Arutledes laulu- ja tantsupeo korraldajate ja uurijate ringis tulevikustsenaariumide üle, osutati ohule, et pärast 2018. aasta pidustusi (mille raames korraldatakse ju ka tugevate isamaaliste ülemtoonidega öölaulupidu) ning laulupeo enda pooleteise sajandi juubelit tähistavat 2019. aasta üldlaulupidu võib nii korraldajaid kui publikut tabada väärtusväsimus. On loogiline oodata, et kui mitte varem, siis 2024. aasta peo kavandamise ajal ägeneb arutelu laulupeotraditsiooni uuendamise teemadel. Selleks ajaks on laulukaare alt ja tantsuväljakult lahkumas entusiastide vanem generatsioon ja asemele astuvad järjest enam need, kellele selle traditsiooni hoidmine ning kaitsmine globaalse kommertskultuuri surve eest pole enam enesestmõistetav väärtus. Samal ajal on väljaspool Eestit töötamas, õppimas ja lapsi kasvatamas arvukas uute väliseestlaste põlvkond, kellele laulupeol osalemisest võiks ja peaks saama üks olulisemaid neid eesti kultuuritraditsiooniga ühendav elamus.
Arutlustest joonistus välja kolm alternatiivse arengu võimalust.2 Esimene: laulu- ja tantsupeo jätkumine võtmetähendusega rahvusliku kultuuriprotsessina, mis on oma formaadilt avatum, kooskõlas ühiskonnas tugevneva vabakondliku algega ning eestlaskonna rahvusvahelistumisega (n-ö Uus-Esto). Peokava võiks siis olla nõudlikkuse astmelt mitmekesine, võimaldades tipptasemel osalejatele mõeldud keerukate palade nautimise kõrval ka kõige vanematele ja kõige noorematele jõukohast repertuaari ning publikut kaasa haaravat laulmist ja liikumist.  Juba tänavu on tunda kriitilise piiri lähenemist: tõuseb pinge peo kui ühendava rahvusliku rituaali ning mitte ainult kunstilisest kvaliteedist, vaid ka materiaalsetest võimalustest lähtuvate filtrite vahel. Peokava kunstilise taseme ja üldrahvalikkuse ühendamiseks on sellise avatuma võrgustikulise formaadi puhul vaja praegusest suuremat ressurssi, et toetada koorilaulu- ja rahvatantsukultuuri edendamist nii kodumaal kui väljaspool ja tagada osavõtt võimalikult kõigile end peoks ette valmistanud kollektiividele.
Teise võimalusena osutati n-ö „loomemajanduslikule” elitaarsemale lahendusele, millel olevat ka prominentseid pooldajaid: saavutada meie laulu- ja tantsupeo muutumine rahvusvaheliselt tunnustatud kultuurisündmuseks, rahvusvaheliseks tootemärgiks, mida kannaksid üle maailma esinduslikud meediakanalid. Säilitades peorituaali sümboolsed võtmeelemendid, pöörata põhitähelepanu esituse maailmatasemele, piirata laulu- ja tantsupeo esinejate ringi vaid eriti kõrge kvaliteediga kollektiividega, kellele oleksid jõukohased ka väga keerukad suurvormid. Peo rahvusvahelist atraktiivsust saaks suurendada sellega, et kutsutakse osalema maailmakuulsad dirigendid, külaliskoorid, solistid ja tantsurühmad.
Kolmanda alternatiivse variandina kummitab laulu- ja tantsupeo formaati popkultuuriga sünteesiv retroüritus (nostalgiliste öölaulupidudega on selles suunas juba liigutud). Nii teine kui kolmas variant tähendavad sisuliselt laulupeo kui kultuurilise ühisloome protsessi asendumist  laulu- ja tantsupeolaadsete kõrgtehnoloogiliste kultuuritoodete tarbimisega. See toob tõenäoliselt varem või hiljem kaasa laulu- ja tantsupeo traditsiooni toitnud koorilaulu ja rahvatantsu kängumise subkultuuriliseks nišiharrastuseks.
Traditsioonilise laulupeokultuuri vahekord postmodernsete kultuurivormidega on tugevasti ambivalentne. Järjest ambivalentsem on ka suhtumine rahvuslikkusesse. Seetõttu on laulu- ja tantsupidude tulevik otseselt seotud vastusega üldisemale küsimusele: kas eesti rahvas tahab ja suudab kahekümne esimesel sajandil panustada rahvuslikku identiteediloomesse? Kas ta tahab kesta üle aegade omanäolise kultuurikogukonnana? Kui vastus on jaatav, tuleb teadvustada, et põlvkondade vahetudes nõuab laulu- ja tantsupeo jätkumine eesti rahvast ühendava kultuuriprotsessina järjest suuremat hoolt ja tuge. See puudutab nii koori- ja tantsujuhtide ettevalmistamist, peotaristu tehnoloogilist arendamist kui ka peoks ettevalmistumise ja peol osalemise võimalusi. Võib-olla vääriks meie Unesco maailmapärandi nimestikku kuuluv laulu- ja tantsupidude traditsioon isegi oma seadusega kaitsmist ja oma sihtrahastu asutamist. Kindlasti peab jätkuma ka arutelu nii pidude formaadi kui rahvusliku identiteedi enda suurema avatuse üle.

1 Marju Lauristin, Peeter Vihalemm, „Minu laulu- ja tantsupidu”. Sotsioloogilise uuringu aruanne. Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Tartu 2013. http://www.laulupidu.ee/wp-content/uploads/2013/10/Laulupeo-uuringu-aruanne-oktoober-2013.pdf

2 Tulevikustsenaariumid koostati uuringu tulemustest lähtudes Erik Tergi juhtimisel Laulu- ja tantsupeo sihtasutuse poolt korraldatud ajurünnakul ning kanti ette Erik Tergi ja Sten Weidenbaumi poolt konverentsil „Ühismõtlemine”. http://2014.laulupidu.ee/kylaline/konverents-2013/uhesmotlemiste-programm

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming