Lühendite tõlgendused kui pärimusrühma ühiskeel

Piret Voolaid

Pealtnäha üldtuntud lühendid võivad väga hästi olla ka rahvahuumor, mida folkloristikas käsitletakse lühendmõistatustena. Uute lühendite rahvakeelde toomisest võtab aktiivselt osa ka rahvusringhääling („Erisaade”, 17. VII 2008). 2x kaader saatest

Sõnade lühendamine on otstarbekuse ja ruumisäästmise eesmärgil levinud paljudes keeltes nii kõnes kui ka kirjas. Kirjaruumi kokkuhoiu ja väljenduse ökonoomsuse nimel on olemas nii üldkasutatavad lühendid, mida kasutavad kõik kirjutajad ning millel on kokkuleppeline kuju ja kindel tähendus, kui ka ühe konkreetse raamatu, kirjutise vm teksti tarvis mõeldud lühendid, nn tekstilühendid, mille sisu avatakse kas esmakordsel esinemisel tekstis või nimestikus teksti järel.

Eesti Kirjandusmuuseumi folklooriarhiivi on aegade jooksul kogutud aga umbkaudu 3000 lühendit, mis pealtnäha küll üldtuntud ja laialdaselt levinud, ent nende eesmärk pole mitte suulises või kirjalikus tekstis ruumi säästa, vaid need on oma olemuselt pigem rahvahuumor ja sarnanevad žanrilt mõistatustega. Sel põhjusel nimetatakse folkloristikas neid lühendmõistatusteks, ent rahvapärase nähtuse olemuse annavad edasi ka mõisted lühendiparoodiad või lühendite alternatiivsed tõlgendused.

Mõistatustele on iseloomulik dialoogiline mäng ja (kohustuslik) küsimuse-vastuse vormis ülesehitus. Kui käsitleme nähtust mõistatuste alaliigina, moodustab lühendmõistatuste küsimuspoole peamiselt üldtuntud lühend ehk abreviatuur, nagu nt Mida tähendas ENSV 1940. aastal?, millele antakse vastuses tavapärasest (Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik) hoopis erinev, vaimukas ja lustlik, tihti poliitiliselt ja/või seksuaalselt markeeritud seletus, nt enne nälg, siis viletsus. Üht ja sama lühendit saab seega tõlgendada mitmeti: esimene tõlgendus on üldtuntud, s.t normatiivne, teine aga folkloorne ehk alternatiivne. Ühel ja samal lühendil võib olla mitu normatiivset ja mitu alternatiivset tõlgendust.

Eesti lühendmõistatuste allikaks on peamiselt suurtähtlühendid ehk akronüümid, mille annavad traditsioonilises kasutuses suure algustähega kirjutatavad sõnaühendid. Mitme sõna esitähtedest moodustataksegi sõnana häälduv akronüüm (nt ÕS, normatiivses kasutuses „Õigekeelsussõnaraamat”, folkloorne sisu aga näiteks õhusuudlus, või AK, normatiivses kasutuses Eesti Televisiooni uudistesaade „Aktuaalne kaamera”, rahvapäraselt aga ainult kergeusklikele). Seesuguse akronüümi põhieesmärk keeles on otstarbekus – sagedasi sõnalohesid vältida – või lihtsalt ruumi säästa, folklooris aga lühendile võimalikult naljakas, vaimukas, teravmeelne tõlgendus välmida. Tunduvalt vähem esineb eesti lühendmõistatuste hulgas selliseid, kus juba olemas sõnavormist või sõnaühendist saadakse lühend tõlgendamisel (nt KOOL = normatiivses kasutuses tavaline sõna, ent lühendina tõlgendades Kohustuslik Orjanduslik Orjade Liit ja UUTMINE = uus universaalne töörahva mõnitamine ilma nähtava eesmärgita).

Rahva­luulearhiivi on kogutud lühendmõistatusi 1938. aastast peale. Sellest aastast pärineb kolm varasemat kirjapanekut lühendi ETK kohta. Normatiivses kasutuses mitme tähendusega lühendit Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisus (1917–1941, seejärel ETKVL) on rahvasuu tõlgendanud erinevalt: elab tarvitaja kasust, elab teiste kulul ja Eesti töörahva kurnaja. Lühendiainese põhjal on 2004. aastal valminud Interneti-andmebaas „Eesti lühendmõistatused” (http://www.folklore.ee/Lyhendid), kust on võetud ka enamik selle artikli näiteid.

 

Reaktsioon ühiskondlik-kultuurilisele survele

Põhiosa 1990. aastate keskpaigani kogutud lühendite lahtimõtestustest kuulub totalitaarse nõukogude režiimi aegse folkloori hulka, mis politiseerus väga tugevalt. Tollane rahvaluule seisnes enamjaolt ühiskondlike tabuteemade (suuresti tollal keelatud poliitiliste, erootiliste, olmeliste teemade) humoorikas kajastamises. Nagu kogu režiimivastast rahvahuumorit, nii tuli ka selle žanri olemasolu jäigalt eitada. Enesestmõistetavalt oli sellelaadset tabumaterjali ka arhiivis koguda ja säilitada keelatud, kuid õnneks illegaalselt koguti ja talletati vähesel määral siiski.

Lühendmõistatuste seas kõige levinumad poliitilise suunitlusega akronüümid on esmajoones riikide ja parteide nimelühendite tõlgendused. Niinimetatud sotsialistlike akronüümide pingerea esikümnes on nõukogudeaegsete riiginimede lühendid, nagu nt CCCP, NSVL, ENSV. Poliitilist värvingut kannavad samuti omaaegsete parteinimede lühendite vaimukad tõlgendused: NLKP (Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei) rahvasuus näljase Lenini kondine perse ja seesama venekeelsena KПСС (Коммунистическая Партия Совецкого Союза) tähendas rahvasuus kõva pidu sauna ja seksiga; EKP (Eesti Kommunistlik Partei) – eriti kõva pidu; ühel korral järgneb lühend EKPSS tõlgendusega eriti kõva pidu sauna ja seksiga). Levikult üks produktiivsemaid tüüpe on ka ETKVL (Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklik Liit), mis oma aktiivse käibeloleku ajal oli tuntud folkloorseis tõlgendustes elada teiste kulul võimalikult lõbusalt, elan teiste kulul väga lahedalt, eestlane tagus kiviga venelasele lagipähe, eestlased taovad kirvestega/kaigastega venelasi lolliks, enne tarvitamist kuuma veega loputada, eesti talupoeg kingib venelasele liha/leiba, eesti tüd­rukud käisid Virus litutamas.

Eelkõige iseloomustab enamik seesuguseid tõlgendusi repressiivset nõukogude ühiskonda, kus inimestel puudus võimalus oma rahulolematuse väljendamiseks legaalsel viisil. Seetõttu võime lühendite alternatiivset mõtestamist nõukogude diskursuses käsitleda otsekui võimust distantseeritud rahva eri- või salakeelt, millest kumab läbi nõukogude riigikorra (sh endise suurriigi ja Eestis elavate vene soost elanike) vastane orientatsioon ja poliitiline suunitlus.

Erikeeli – argood, žargooni või slängi – on keeleteadlased (nt Mai Loog) pidanud omamoodi loominguks, mis väljendab looja vabadust,  protestivaimu  ja huumorimeelt. Lühen­dite kui nähtuse loomingulisusest annab tunnistust mõne suurtähtlühendi tõlgendusvariantide ehk improvisatoorsete tekstide ülisuur hulk. Eriti märkimisväärne on lühend CCCP, millele on antud väga erisuguseid tõlgendusi. Sotsiaalpoliitilisele olukorrale omaselt on küllaltki loogiline, et paljud eestikeelseid tõlgendusi välmima ajendanud lühendid, sealhulgas ka kõige populaarsem CCCP, on olnud venekeelsed. See omakorda osutab ühelt poolt vene keele kui asjaajamise ja suhtluskeele tähtsusele nõukogude liiduvabariikides (mäletatavasti oli vene keele kui poliitilise võimu keele prestiiž Eesti põlisrahva hulgas madal). Teiselt poolt tõendab venekeelne lühendimaterjal, et seda tüüpi folkloorinähtus oli omal ajal (ja on praegugi) ka vene keeles väga levinud, viidates kogu Nõukogude Liidu võimu ja rahva vastandumisele, ning pigem jõudiski niisugune huumor teistesse liiduvabariikidesse suurelt Venemaalt. Ilmselt tagavad kõnealuse lühendi populaarsuse mitu tegurit. Peamine neist on folkloorses poeetikas ülioluline heakõla. Lühendis sisalduv kolmekordne sõnaalguline s-häälik moodustab intensiivse alliteratsiooni. See lühend pakub aga ka soodsa võimaluse Jossif Vissarionovitš Stalini (valitsemisaeg 1928–1953) nime kasutamiseks. Stalini verise hirmuvalitsuse aja, mil leidsid aset julmad küüditamised, genotsiid, arreteerimised, on rahvasuu sidunud tema juhitud riigi nimelühendiga. Tõlgenduste leksikas – seltsimees, sõit, Siberi rong – ilmneb hinnang, rahva suhtumist väljendab ka skatoloogiline sõnavara.

 

Lühend erikeele osana

Keeleteadlased, näiteks Tõnu Tender, on oma slängiuurimustes lühendamist, mida tehakse ökonoomsuse saavutamiseks ja humooritsemiseks, väga põgusalt maininud ning pida­nud seda üheks oluliseks slängisõnavara allikaks (nt KNR = keegi naine rääkis, NSR = naised saunas rääkisid ’kuulujutt’). Laiemas kontekstis mängivad suurtähtlühendid olulist rolli karistusasutustes kinnipeetavate tätoveeringuis või arvuti(inimeste ameti)keeles, mida rahvaluulearhiivi pole seni kahjuks kogutud. Kui käsitleda lühendit erikeele osana, siis on üks selle nähtuse eesmärke kindlasti vajadus infovahetust varjata. Arvestades omaaegset tsensuuri ja avaldamiskeeldu, oli lühenditõlgenduste valdamine kindlasti tunnusmärgiks, et keele valdaja on pärimusrühmas „oma”. Kui lühendit ei tunta, jääb ka lühendi taga peituv sõnum ja huumor mõistmatuks.

Lühendite roll rühmakuuluvuse sümboolikas kumab kaudselt läbi keelemees Paul Ariste mälestusteraamatus. Ariste on seal meenutanud üht 1917. aasta isikliku elu tähtsündmust, mil ta sai teada, et on vastu võetud Tallinna Nikolai gümnaasiumi õpilaseks: „Rõõm oli suur. Rõõmu oli vanematelgi. Mulle osteti kohe Nikolai Gümnaasiumi müts ja pandlaga kuuerihm. Pandlal olid tähed ΡНГ (Ρевельская Николаевская Гимназия). Aleksandri Gümnaasiumi poisid narritasid meid: разбойники Новгородской губерний [’Novgorodi kubermangu röövlid’]. Nende pandlal oli ΡAГ ja meie narritasime neid: разбойники Архангельской губерний [’Arhangelski kubermangu röövlid’]” (Paul Ariste, Mälestusi. Eesti Kirjanduse Selts, Tartu 2008, lk 73).

Vanemale põlvkonnale pakuvad kindlasti äratundmisrõõmu Tartu kahe kõrgkooli nime omaaegsed parodeerivad mõtestused, nagu EPA (Eesti Põllumajandusakadeemia) – elu parimad aastad versus TRÜ (Tartu Riiklik Ülikool) – tütarlaste riiklik ülalpidamine. Tallinna ühe omaaegse kõrgkooli TPI (Tallinna Polütehniline Instituut) lühendile leidus rahvasuus aga otsekohene tõlgendus: Tudengite Piinamise Instituut.

 

Tehnoloogiaajastu nõuded

Rühmapärimusena ja grupiidentiteedi tunnusmärgina leidub lühendifolkloori tänapäeva tehnoloogiaajastu uutes suhtlusvahendites. Sõnu lühendatakse, et näiteks mobiiltelefoni SMSi mahtuva 160 tähemärgiga võimalikult palju ära öelda ning võimalikult vähe aega ja vaeva kulutada või jututubades n-ö reaalajas püsida. Nii nagu on keel ja folkloor tugevalt seotud ühiskondlik-kultuuriliste protsessidega, nii on ka lühendite arengutee mõjutatud kultuuri ja ühiskonna suundumustest. 2007. aasta kevadel sai Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu ülikooli koostööna teoks järjekordne üleriigiline koolipärimuse kogumise suuraktsioon, mille käigus laekus rahvaluulearhiivi taas ka lühenditõlgendusi. Lühendiparoodiate arengudünaamika ilmneb eri aegadel kogutud ainese teljel väga hästi. Enesestmõistetavalt on varasemad lühendid tänapäeva noortele tundmatud. Paljud lühendid on iseseisvuse taastamisega minevikku jäänud, paljuski on kadunud ka poliitiline alltekst, sest demokraatlikus riigis on võimu ja poliitikaga seonduv kriitika ja rahva rahulolematuse väljendamine suures osas meedia kanda. 1990. aastail, kui algasid ettevalmistused NATOga ja Euroopa Liiduga ühinemiseks, tuli eesti keelde rohkesti uusi mõisteid ja lühendeid, kuid uute lühendite tekkel on levinud pigem moodustusmall, kus mingi sõnumi põhjal tekib uus lühend (nagu nt viimasel ajal populaarsuse omandanud JOKK – juriidiliselt on kõik korrektne, millega tähistatakse Eesti poliitikas kommet teha avalikult korruptiivseid tehinguid ja varjuda vabanduse taha, et seadust pole rikutud). Samuti iseloomustab nüüdisaegset lühendipärimust kogu eesti keelele omane tendents, et varasema vene keele asemel mõjutavad meid angloameerika kultuuriruum ja inglise keel. Üks põhjusi, miks võõrmõjud meie lühendirepertuaari imbunud on, võib olla ka tõsiasi, et nii vene kui ka inglise keelega võrreldes on eesti keel seni olnud tunduvalt vähem lühendilembene.

 

Lõpetuseks

Lühendite parodeerimine on olnud ühelt poolt väga tugev suulise levikuga elus traditsioon, millest üks osa – nõukogude-teemaline poliitiline lühendirepertuaar – on ühiskondlike protsesside arenedes tänaseks käibelt taandunud, kuid selle asemele on tulnud uus, esijoones infotehnoloogilisest arengust ja angloameerika kultuuriruumist mõjutatud lühendipärimus. Mitteinstitutsionaalse vaimse kultuuri nähtusena on lühenditõlgendused väga kontekstisidusad, kantud oma teemadelt sageli keskkonna mõjutustest. Teiselt poolt on lühendite alternatiivsel tõlgendamisel sarnasusi slängiga. Parodeeriva lühendamise funktsioonid langevad vähemal või rohkemal määral kokku slängi olulisemate funktsioonidega, milleks on (Tõnu Tenderi järgi) soov varjata kõrvaliste kuulajate eest infot; keeleline ökonoomsus (lühidus); afektiivsus (oma suhtumise rõhutatud väljendamine); huumori- ja uudsusetaotlus; enese eristamine teistest, oma olemuse rõhutamine; üldtuntud autoriteetide ja normide kõigutamine.

Eesti keeles üldkasutatavatest oma- ja võõrlühenditest annab hea läbilõike Martin Ollisaare „Lühendiraamat” (2006). Lühendite parodeerimist kajastab aga folklooriarhiivi lühendikogu. Selle kompaktse tekstikorpuse ülesanne on ühelt poolt näidata rahva seas vaimutsemise, naljasaamise, enesemääratlemise eesmärgil sündinud lühendiloomet, teiselt poolt aga olla eri aegadel levinud ja muutuvat ainest talletav sotsiokultuuriline arhiivimälu.

 

CCCP – 470st tõlgendusest 131 tõlgenduse aluseks on Stalin

Stalin sõitis seaga ratsa. 28 var

Stalin sõitis seaga Riiga. 6 var

Stalin sõitis seaga Rootsi. 2 var

Stalin sõitis Siberi rongis. 11 var

Stalin sittus sirged read. 6 var

Stalin sittus, saba rõngas. 5 var

Saamatul Stalinil seitse raha. 2 var

Suur Stalin, situ ruttu! 2 var

Stalin sittus seitse rida. 2 var

Seltsimees Stalin situb ruttu. 1 var

Seltsimees Stalin sittus püksi. 1 var

Stalin sõitis sigadega rongis. 1 var

Stalin sõidab Stahhanovi kongis. 1 var

Stalin sittus sirge rivi. 1 var

Siga sittus Stalini rabarberiaias. 1 var

Stalin sittus suure rubla. 1 var

Suur Stalin sõi rongis. 1 var

Stalin suri, saba rõngas. 1 var

Stalini sead sittusid reas. 1 var

Stalin sikutab surnud rotti. 1 var

Stalin sonis Siberi rongis. 1 var

Stalin sööb sigadega reas. 1 var

Смерть Сталина Спасет Россию [’Stalini surm päästab Venemaa’]. 1 var

 

Enne 1996. aastat kogutud lühendiparoodiate leviku edetabel, kus igast tüübist on tsiteeritud populaarseimad alternatiivtõlgendused.

1. CCCP (Союз Советских Социалистических Республик): siberi sead situvad reas. 470 var

2. ETKVL (Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklik Liit): ela teiste kulul väga laialt. 351 var

3. ENSV (Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik): Eesti naiste sukavabrik; enne nälg, siis viletsus. 300 var

4. NLKP (Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei): näljase Lenini kondine perse. 127 var

5. NSVL (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit): näljased silmad vaatavad läände. 114 var

6. EPA (Eesti Põllumajandusakadeemia): elu parimad aastad. 105 var

7. KEK (Kolhooside ehituskontor, kommunaalettevõtete kombinaat): kerge elu kõigile. 93 var

8. EÕM (Eesti Õpilasmalev): ema õmblusmasin. 74 var

9. TPI (Tallinna Polütehniline Instituut): Tudengite Piinamise Instituut. 71 var

10. USA (United States of America): uus sigade armee. 65 var

11. ESRA (kooperatiivtaksofirma): eriti suur rahaahnus; Eesti sakste ja retsidivistide ametkond. 62 var

12. TPL (töö- ja puhkelaager): tööpõlgurite laager. 43 var

13. EKP (Eesti Kommunistlik Partei): eriti kõva pidu; eestlane kardab punast. 42 var

14. TASS (Телеграфное Агентство Советского Союза) – NSV Liidu Teadeteagentuur): targad ajavad sitta suhu; targad ajavad suust sitta. 41 var

15. SRÜ (Sõltumatute Riikide Ühendus): sabata rebase ülikond. 36 var

16. ÜRO (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon): üpris raske olukord. 35 var

17. ARS (Kunstikombinaat ARS): anna raha siia. 31 var

18. ETV (Eesti Televisioon):Eesti tolad, vaadake! 29 var

19. TRÜ (Tartu Riiklik Ülikool): tütarlaste riiklik ülalpidamine. 26 var

20. ELO (Eesti Laste Organisatsioon): Eesti Lollide Organisatsioon. 22 var

21. KПСС (Коммунистическая Партия Совецкого Союза): kõva pidu sauna ja seksiga. 22 var

22. EV (Eesti Vabariik): elagu venelased. 21 var

23. LP (lugupeetud): laku perset, pani. 20 var

24. VTK (Valmis tööks ja NSV Liidu kaitseks): viruta teisele kaikaga. 19 var

25. NSV (Nõukogude Sotsialistlik Vabariik): naiste sukavabrik. 17 var

26. RTV (Reklaamitelevisioon): rotid toodavad venelasi. 17 var

27. ETA (Eesti Tantsuagentuur, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Telegraafiagentuur): Eesti tarkade asutus. 16 var

28. MEK (Majaehituskombinaat, Mehhaniseeritud Ehituskolonn): meie ehitame kehvasti. 16 var

29. ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei): edaspidi rohkem sõnnikut põllule; Eesti riiklik spermapank. 15 var

30. SOS (save our souls/ship ’päästke meie hing ~ päästke meie laev’): seisukord on sitt. 15 var

 

2007. aastal eesti õpilastelt kogutud lühendid

LMAO: laugh my ass off. [’naera nii, et piss püksis’]

LOL: laugh out loud. [’kõva naer’]

SOAD: sod off and die. [’tõmba uttu ja sure’]

FBI (Federal Bureau of Investigation – Föderaalne Juurdlusbüroo): female body inspector. [’naisekeha uurija’]

LP (lugupeetud): lollakas peedike; laku panni!

M.o.t.t (mida oligi tarvis tõestada): mida Oolup (mataõps) tahtiski tõestada.

USA: uskumatult suur armastus.

BMW: big money waste. [’suur raharaiskamine’]

G.A.Y.: Girly And Youth. [’plikalik ja nooruslik’]

TIR: teen ise remonti.

VV: väga vaja 😀 (tegelt: väljavalitu?)

JOKK: juriidiliselt on kõik korrektne.

Jne (ja nii edasi): jänes näksis edukust.

 

Nüüdisaegse Interneti-huumori hulgas kohtab sageli uusi lühendite tõlgendusi. Žanri järjepidevust näitab allpool toodud nõuanne, kus uues kontekstis on parodeeritud ka mitut nõukogudeaegset lühendit, nt TTP, KP ja VTK.

Mõningad lühendid, et mitte vaevata töökaaslasi pikalt oma puudumise põhjuse seletamisega.

TH: täitsa haige.

PP: piilusin pudelisse.

PH: pea haige.

PELL: padi ei lase lahti.

PS: padi sosistab.

TTP: tervis täitsa p…s.

LH: laps haige.

MH: mees haige.

AK: auto katki.

MOTT: mul on tervis tuksis.

OTK: olen täna kodus.

VTK: väga tugev kõhuvalu

OK: olen koomas.

KP: korrigeerin priketeid [breketeid].

VTV: vastumeelsus töö vastu.

OO: olen operatsioonil.

<http://www.chryslerclub.ee/foorum/viewtopic.php?p=26576&sid

 

AUDI – Automatic Utilization of Democratic Individuals [’demokraatlike indiviidide automaatne utiliseerimine’]

BMW – Bubble Machine on Wheels [’mullitaja ratastel’]

FIAT – Fabricated Imposter Automobile for Trouble [’isehakanud petuauto probleemide tekitamiseks’]

FORD – Freezing Occasionally Refreshes Dead [’külmutamine värskendab aeg-ajalt surnuid’]

HONDA – Hourly Orgasm Needs Dedicated Amortization [’orgasm iga tunni tagant vajab pühendunud kulutamist’]

KIA – Killing Instantly Anybody [’tapab kõik silmapilkselt’]

MAZDA – Masochistic Application of Zipper Drivers Association [’tõmblukuseltsi masohhistlik rakendamine’]

OPEL – Obvious Pollution and Environment Leak [’ilmselge reostamine ja keskkonna saastamine’]

SAAB – Suddenly Arrive Accident of Bill [’järsku tabas Billi õnnetus’]

< Delfi naljadest

 

Anekdoodid ja tätoveeringud

Lühend­mõistatused, mille koomika seisneb tavakasutuses levinud lühendi vaimukas ja humoo­rikas lahtimõtestamises, on inspireerinud ka anekdoodisüžeesid. Lühendmõistatuse naljakal vastusel põhineb näiteks järgmine, 1975. aastal kirja pan­dud poliitteemaline anekdoot maailmakuulsatest maletajatest.

Fischeri telegramm. Kui ameeriklane Fischer oli võitnud malemängus meie Spasski, siis saatnud ta Moskvasse telegrammi „KPSS”. Küsitud, mida see tähendab, Fischer seletanud: „Kaputt Petrosjan Spasski”. Tekstile järgneb koguja lisandus: Jutustas mu tartlasest pojapoeg, EPA üliõpilane. Kuulnud teistelt.

Selle nalja mõistmine vajab konteks­tuaalseid teadmisi maleajaloost. Akronüümiga KPSS võib olla siin seotud 1970. aastal Belgradis toimunud suur malevastasseis Nõukogude Liit – ülejäänud maailm, kus esimesel laual mängisid taanlane Bent Larsen ja Boriss Spasski, teisel ameeriklane Robert James Fischer ja Tigran Petrosjan (nii Spasski kui ka Petrosjan kaotasid). 1973. aastal pälvis Fischer maailmameistri tiitli, mistõttu 1970. aastate keskpaiku oli sellise anekdoodi levik igati ootuspärane.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming