Kuulus Kulliluha klooster

Vello Salo

Me teame kõik, et ajaloo jooksul muutuvad ka nimed, ent esimesel pilgul näib mõistlik, et eestlasest lugejate jaoks kirjutatud „Raamatus on järjepidevalt kasutatud eestikeelseid kohanimesid, kui sellised on olemas” (lk 23). Tekst on jah seda loetavam, mida vähem selles leidub lugemismõnu katkestavat kribu-krabu. Aga antud juhul on tegemist ajalooraamatuga – ja kas pole nimed ajaloo oluline osa? Kust võiks lugeja kätte leida teavet nendest kohtadest, millest on kuulnud, ent mis ei seisa selle raamatu registris? Üks näide selgitab ehk asja kõige paremini. Amme jõe suudmesse rajatud kloostrile pandi nimeks Valkena. Kaugelt tulnud tsistertslased – „Unesten”, võiks öelda – andsid oma kloostrile eesti kohanime, mis püsis muutmatuna kloostri hävitamiseni aastat kolmsada hiljem. Kõigil säilinud abtipitsereil seisab nimi Valkena, kõigis säilinud ürikutes samuti. Ajaloolased muidugi teavad seda, ent kes muu? Kõik „teavad” aga Kärkna kloostrit – ning miks peaksime laiemale lugejaskonnale mõeldud teose autoreile ette heitma, et nad just seda nime kasutavad? Mitmeköiteline „Eesti ajalugu” on aga ka just see koht, kus peaks Valkena, Muuge või Falkenau kloostrist kuulnud lugejale ütlema, et need on ühe ja sellesama kloostri nimed. Asja lahendaks minu arust juba see, kui kohanimede registris seisaksid tekstis esineva nime järel sulgudes ka teised, tekstis välja jäetud nimed, antud juhul niisiis: Kärkna (Valkena, Muuge, Falkenau). Sulgudes seisvad nimed peaksid seisma registris ka eraldi, aga viidetena, näiteks: Valkena vt Kärkna.

Sellega oleks nagu kõik oluline öeldudki, ent midagi jääb kripeldama: ikkagi need muulased, kes pidasid eesti kohanime aus, ja meie, eestlased, kes anname kohale hoopis „ilusa saksa nime”. Ajaloolisele tõele au andes tuleks ju öelda, et mingit Kärkna kloostrit pole iial olemas olnud – praeguses Kärknas asuvad kunagise Valkena kloostri varemed. Nii et „võltsime ajalugu”?

Halenaljakas paralleel: sakslased tegid neile võõrast Valkenast suupärase Falkenau (mis tähendaks maakeeli umbes „Kulliluha”), eestlased jälle neile võõra peremehe von Gerneti nimest meile suupärasema Kärkna, kus juhtusid olema ka teatud varemed. Ent nali naljaks: mahukaimas keskaja entsüklopeedias (kümneköiteline „Lexikon des Mittelalters”, 1977–1999) seisab artikkel „Falkenau”. See ei tähenda, et mingi Falkenau klooster oleks olemas olnud – ajalugu niisugust ei tunne –, ent selle nime all peame otsima teavet oma Valkena kohta rahvusvahelises ajalookirjanduses. Niisugune on ajalugu, niisugune on asjalugu.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming