Kuidas kirjutatakse elulugu?

Marek Tamm

Biograafiaga seostub kummaline paradoks: ühelt poolt on tegemist vaieldamatult tänapäeva ühe kõige populaarsema kirjandus?anriga, mida loeb kõige esinduslikum osa ühiskonnast; teiselt poolt on aga biograafia kõige vähem teoreetiliselt uuritud ?anr (märgatavalt vähem kui autobiograafia); eluloo poeetikale on pühendatud uurimusi alles viimastel aastatel ning suuremad sünteesid ootavad tänini kirjutamist. Kui biograafiaid kriitilise pilguga lugeda, siis üllatab, kuivõrd vähe avavad nende autorid oma teoreetilisi positsioone ja retoorilisi tõekspidamisi. Biograafia tundub enamikule ?anrina, mis ei vaja õigustust ega seletust; selle pikk ja kuulsusrikas ajalugu paistab kirjutaja vabastavat igasugusest kohustusest reflekteerida oma tegevuse üle. Vaikimisi muudetakse kellegi kirev elu sidusaks looks, taandatakse tema eluloogika jutustuseloogikale, kus eelnev seletab järgnevat. Kas selline ?biograafiline meetod? on nõnda süütu, kui esmapilgul paistab? Kas narratiiv ongi ainus võimalus meie elule tähendus anda? Kas lugusid elatakse või jutustatakse?

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming