Kommentaariks

Ülo Ennuste

Sloveeniasse jõudis majanduslangus aastal 2009, ilmselt jäid SKT langus ja töötuse tase alla 10% ning ilmselt tänavu majandustõus taastub. Eestile oli 2009. aasta traagiline. SKT langus oli ca 15% ja töötuse määr veelgi kõrgem ning tänavuseks on oodata edasist langust ja töötust kuni 20%. Kuna majanduskriis pole Eestis ning Sloveenias ühtviisi karm, siis ei saa nende riikide majandusmudeli tõsiteaduslikku hindamist kuidagi läbi viia kriisivastupidavuse  analüüsita. Muide, selleks tuleb lisaks poliitiliselt/populistlikult mugavatele näitajatele mängu võtta veel rida olulisi süvanäitajaid: majanduspotentsiaali suundumused, kogu välisvõlgnevuse tase, rahvusliku netotulu osakaal sisemajanduse toodangus, tööjõu ja kapitali pagemine, maksusüsteemi tasakaalustatus jne, sõnaga, rida rahvusliku majanduse jätkusuutlikkuse näitajaid. 

Eesti makroanalüütikutest on kõrval refereeritud sloveenlaste artiklis väga õigesti viitatud Teet Rajasalule. Pärast tema lahkumist 2003. aastal ei ole Eestis enam ühtegi rahvusvahelise tasemega transiotsiooni/ konvergentsi uurijat olemas. Pole meil enam ka sisuliselt ühtegi makroökonoomilise uurimise rühmagi kuskil ripakile jäänud. Majanduse suunamine võimkonna poolt näib meil käivat nüüd põhiliselt ideoloogiliselt  ja maailmavaateliselt populistlikult partokraatlikult aluselt, mitte kompetentsi pinnalt ning ilmselt vist eeskätt võimkonna poliit-majandusliku jätkusuutlikkuse põlistamise eesmärgil. Riiklikul tasemel ei paista olevat mingit probleemi masendava töötusega (ilmselt Sloveenias see läbi ei läheks). Sloveenlaste artiklis märgitakse väga teraselt, et sellist kompetentsivaba majanduspoliitilist absurdi konsolideerib Eestis  eeskätt „Vene oht” suure venemeelse diasporaa kaudu, kellel veelgi suurem vaesusrisk kui lihteestlastel. Omalt poolt lisan veel väga madala kvaliteediga rahvusliku avaliku sotsiaalmajandusliku teadmusruumi faktori koos sellele vastava massimeediaga.

Lõpetuseks Poolast. Rahvusvaheliselt on kadestamisväärselt silma paistnud mitmed Poola majandusministrid, ausad makroökonoomika tippteadlased, samuti on kadestamisväärsed  Poola rahvusvaheliselt kuulsad makroökonoomilised uurimiskeskused. Kindlasti on see ka ülalnimetatud seikade panus, et Poola majandus, mis moodustab muide lõviosa nn uute liikmesriikide majandustest, jääb ilmselt selles kriisis pealtvaataja rolli, seda nii The Economisti kui ka EL komisjoni analüüside ning prognooside põhjal, IM Fist rääkimata. 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming