Kommentaar – Kas naiste ja meeste (eba)võrdsus mõjutab sündimust?

MARI-LIIS SEPPER

Seni on Eestis üritatud iivet pöörata positiivseks perepoliitika meetmetega ning teoretiseeritakse populaarses võtmes selle üle, miks naised ei sünnita.

Rahvastikuprotsesse mõtestades ei saa mööda sooaspektist, s.t soolistest võimusuhetest ning naiste ja meeste erinevast positsioonist ühiskonnas. Peaaegu kõik olulisemad sugude ebavõrdsust peegeldavad näitajad, olgu see lapsehoolduspuhkusele jäämine, sooline palgalõhe või soolise diskrimineerimise kogemine, on asjakohased, et arutleda nende kui sündimuse mõjurite üle. Üha enam teadvustatakse ka normatiivse maskuliinsuse ja meeste hoiakute mõju paaride otsuses saada laps.

Näiteks on rahvastiku- ja arenguküsimustes sootundlikku lähenemist kasutanud aastaid ÜRO Rahvastikufond ning 1994. aasta rahvusvahelise rahvastiku ja arengukonverentsi tegevuskava (ingliskeelse lühendiga ICPD+5). Viimase järgi tuleks valitsusest lastevanemateni seada poistele positiivseid meessoost eeskujusid, et kasvatada poistest sootundlikud täiskasvanud, kes toetavad ning austavad naiste seksuaal- ja reproduktiivtervist ning -õigusi. Mehed peaksid ka võtma vastutuse iseenda reproduktiiv- ja seksuaalkäitumise ning tervise eest. Samuti soovitatakse riikidel uurida meeste seksuaalsust, maskuliinsust ning reproduktiivkäitumist.

Kõige värskemast Eestis tehtud meesteuuringust jääb Eesti mehe seksuaal- ja reproduktiivkäitumisest vastuoluline mulje. Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse uuringust1 ja uuringu meediakajastusest Eesti meeste hoiakute ja käitumise kohta torkab silma, et Eesti mees väärtustab üle kõige armastust, püsivat paarisuhet, lapsi ning tervist. Sealjuures peab iga kahekümnes mees kogu valimist ennast sagedaseks narkootikumide tarvitajaks ning eesti emakeelega meeste hulgas on 13% neid, kes on viimase 12 kuu jooksul joobes autot juhtinud. Alkoholijoobes käib ujumas iga neljas mees. Iga kümnes mees on olnud oma paarisuhtes vägivaldne. Enamik mehi näeb vägivalla eest vastutajana meest ennast, kuid 42% meestest õigustab vägivaldset käitumist naise „vale käitumisega“. Umbes veerand kogu valimi meestest oli otsinud endale interneti teel seksuaalpartnerit ning olnud temaga ka vahekorras, ligi pool meestest pole kasutanud kunagi või mitte iga kord juhuseksi puhul kondoomi. Sellele vaatamata peab 92% meestest oluliseks püsipartnerit ning 98% meestest soovib lapsi saada.

Uuring kinnitab aastaid kehtinud hüpoteesi, et Eesti mees on oma tervise suhtes hoolimatu, mis teeb meeste riskikäitumisest ühe naiste ja meeste vahelise suure keskmise oodatava eluea erinevuse põhjuse. Ilmselgelt mõjutab see pilt mehest ka heteronaiste otsuseid püsipartneri valimisel, saada esimene või järgmine laps ning kas jääda Eestisse ning luua siin pere.

Seega, kui valitsus soovib positiivselt iivet mõjutada, peab muu hulgas pöörama tähelepanu meeste hoiakutele ning tervisekäitumisele. Seni on aga valitsused pidanud kõige olulisemaks pakkuda peredele riigi rahalist abi, mistõttu on asjakohane vaadelda ka siiani kehtinud vanemapuhkuste korda.

Praxise 2013. aasta vanemapuhkuste süsteemi analüüsis2 lähtuti eeldusest, et riik saab laste sündimist töötavate lapsevanematega peredesse soodustada lapse sündimisega kaasnevate riskide maandamise kaudu, sealhulgas leevendades lapse sünni ja hoolduskoormusega kaasnevat sissetuleku languse riski ning luues sobivad lapsehoiutingimused. Juba enne 2013. aasta analüüsi oli teada, et Eestis on raske ühitada oma tööd ja pereelu, sellele viitab väikeste laste emade madal hõivemäär. Samuti sõltub Eestis sündimus tugevasti riigi majanduslikust olukorrast. Isade hoolitsejaroll on nii lapsehoolduspuhkuse kui ka lapse haiguse puhul tagasihoidlik, enamikus peredest on peamine väikelapse eest hoolitseja jätkuvalt ema. Praxise analüüsis leiti, et Eestis kehtiv vanemapuhkuste ja hüvitiste kord on paindumatu ega toeta töö ja pereelu ühitamist kuigivõrd. Selleks, et isade osalust suurendada, on aga vaja riigi selget sõnumit peredele ja tööandjatele, et isade panus väikelapse hooldamisse on ootuspärane ja normaalne. Niikaua kui vanemapuhkus on sooneutraalne, s.t puhkusele võib jääda nii ema kui ka isa, kehtib edasi traditsiooniline soonorm: ema peetakse laste eest hoolitsejaks ja isa leivateenijaks.

Reformierakonna eestvedamisel vastu võetud vanemahüvitise seadust on nimetatud ka pühaks lehmaks, sest ehkki teadlased on aastaid viidanud hüvitise korra muutmise vajadusele, on Reformierakonna valimiseelsed lubadused seisnenud selles, et vanemahüvitis jääb püsima samal kujul. Alles 2013. aastal, pärast riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsust nr 3-4-1-7-13, muudeti vanemahüvitise maksmise korda nii, et lapsevanemal oleks motivatsiooni töötada, s.t tema töötamise korral ei kujuneks tema kogusissetulek väiksemaks kui talle määratud vanemahüvitis.

Nagu juba eespool öeldud, on nii sugude võrdsuse saavutamisel kui ka sündimuskäitumise mõjutamisel võtmeküsimus meeste valmisolek võtta senisest enam osa laste eest hoolitsemisest. OECD hiljutises Eesti majandust käsitlevas uuringus jõuti järeldusele, et naiste ja meeste hoolduskoormuse tasakaalustamine aitaks Eestis kaasa tööjõu efektiivsemale kasutamisele ning looks tööturul naistele võrdsemaid võimalusi. Seega on väga mitmed Eestile olulised riiklikud eesmärgid ning nende saavutamine omavahel seotud.

Kõneldes naiste ja meeste erinevast ning ebavõrdsest positsioonist ühiskonnas, mida peegeldavad erinevad statistilised näitajad, on oluline, kuidas soolistele erinevustele ja lõhedele viidatakse. Suur vahe on, kas rõhutada, et probleem on selles, et naisi on mingis grupis rohkem, nad on „üleliigsed“, ehkki haritumad või õpihimulisemad, või uurida, miks kõrghariduse saamine ei motiveeri mehi, miks on mees tööturul naisest paremal positsioonil ka vähema haridusega jms.

Sündimusel ja sugude võrdsusel on palju seoseid ning mida rohkem ja mitmekülgsemalt neid nähakse, seda suurem on võimalus, et valitsus suudab lähikümnenditel mõjutada oma poliitikaga muidu pika vinnaga demograafilisi protsesse.

1 http://www.ec.ut.ee/sites/default/files/ec/meeste_uuring_2014_raport.pdf

2 http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2014/03/2013-Vanemapuhkuste-susteem.pdf

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming