Kokkuleppekapitalism

Jagamismajandus on kõigi huulil: meedia analüüsib seda, ettevõtjad murravad selle üle piike ja riigikogu arutab selle tuules ühistranspordiseaduse muutmise eelnõu. Uber, Taxify, Airbnb, Barking …

Iseenesest pole ju mitte midagi uut või ootamatut selles, et ettevõtja peab kasumi säilitamiseks turu ootustele reageerima ja vajadusel oma ärimudelit muutma. Takso- ja kokkuleppeveo ning majutusturul ongi vastamisi vanad (iganenud?) ja uued (innovaatilised?) ärimudelid: endised turuliidrid püüavad oma positsiooni hoida ja uustulijad neilt turuosa ära võtta. See ongi kapitalismi igapäev.

Ei tasu ka naiivselt arvata, et ainuüksi elektroonilise süsteemi operaatori kasutamine (nagu nimetatakse kokkuleppevedusid vahendavaid äppe ühistranspordiseaduse muutmise eelnõus) raiub meid igaveseks lahti kapitalismi (loe: korporatiivse ärimaailma) kammitsaist ja kannab hellalt jagamismajanduse kogukondlikule aasale. Vahendajad on endiselt ettevõtted, mis lihtsalt kasutavad teistsuguseid ärimudeleid.

Jagamismajandus, nagu see esialgu oli mõeldud, ei vaja juriidilisest isikust vahendajaid, vaid peaks ideaalis toimima nagu ühismeedia: kel on, pakub välja, kes tahab, otsib üles. Riigi ainus ülesanne on välja mõelda, kuidas neilt tehingutelt üksikisiku tulumaks kokku koguda, mitte kinnistada järgmisi peagi iganevaid kokkuleppekapitalistlikke ärimudeleid.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Keel ja kirjandus
LR
Täheke
Õpetajate leht
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Vikerkaar