Kliimakuumus Durbanis

Valdur Lahtvee

Maailma riigid on jälle koos arutamaks kliimamuutuste leevendamist ja muutustega kohanemist, seekord Lõuna-Aafrikas Durbanis koodnime COP 17 all (17. konventsiooni osapoolte kohtumine). Läbirääkimiste suur eesmärk on, et 200 osalevat riiki jõuaksid üksmeelele ÜRO kliimamuutuste raamleppe Kyoto protokolliga (KP) aastateks 2008–2012 kehtestatule järgnevaks perioodiks riikidevahelises kasvuhoonegaaside õhkupaiskamise vähendamises tasemel, mis peataks maakera kliima edasise soojenemise ja hoiaks keskmise temperatuuri tõusu mitte enam kui kahe kraadi juures. Hoides temperatuuri tõusu tööstusrevolutsioonieelse tasemega võrrelduna kahe kraadi juures ei tohiks süsinikdioksiidi sisaldus atmosfääris olla mitte enam kui 450 ppm. Nüüdseks on atmosfääri pikaajaline keskmine süsinikdioksiidi sisaldus kasvanud tollaselt tasemelt (280 ppm) enam kui kolmandiku (juba 370 ppm). Et tagada maakera kliima tasakaal, peavad kõik maailma riigid vähendama kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist praeguselt (2009. aastal õhku paisatud) 59 gigatonni CO 2 ekvivalendi tasemelt aastas vähemalt 44 gigatonnini ehk võimalikku majanduskasvu arvestades 60% võrra aastaks 2020, väidab aastatagune ÜRO keskkonnaprogrammi egiidi all koostatud teadlaste raport.

Ühistegutsemist rahvusvahelisel tasandil ei saa paraku oodata vabatahtlike sammudena, vaid siduva leppena, kus on kirjas tähtajad ja vähendustasemed koos vahendite eraldamisega rikastelt riikidelt vaesematele.

Uut ambitsioonikat kliimalepet on ette valmistatud juba pea kolm aastat – eelkõige oodati tulemust Kopenhaagenist 2009. aastal. Asjata. Paraku on ka Durbanis tulemused taas rasked sündima. Ikka selle pärast, et kaks tippsaastajat Hiina ja USA ei taha võtta siduvaid kasvuhoonegaaside vähendamise kohustusi. Nii on parem varblast pihku soovivad läbirääkijad hakanud ministrite tasemel tehtava lõppotsuse tarbeks ehitama kolme sammast, mis maailmale peaksid paistma tulemusena.

• Esiteks pöörata eelmisel talvel Cancúnis (COP 16-l) saavutatud „põhimõttelised” otsused siduvateks konventsiooni rakendamise reegliteks, sh fikseerida vihmametsade hävimise peatamise meetmed ja nende rahastamise skeem; käivitada vaeste riikide kliimamuutustega kohanemisele kaasa aitav tehnoloogiasiire ja kõige tipuks käivitada vaesemate riikide abistamiseks mõeldud Roheline Kliimafond, mille suurusena lepiti kokku saavutada 2020. aastaks 100 miljardit dollarit;

• teiseks leppida kokku Kyoto protokolliga ühinenud riikidele uued siduvad kasvuhoonegaaside vähendamise kohustused;

• ja kolmandaks peab kokkuleppele jõudma uue rahvusvahelise kliimaleppe – kuhu on kaasatud ka Kyoto protokolliga mitteühinenud riigid –, koostamise mandaadis konventsiooni tööorganitele ja uue leppe koostamise tähtaegades.

Peagi saame näha, mida eelolev nädal toob ja kas ministrid lahkuvad rahvusvaheliselt kliimakogunemiselt oodatud tulemusega või nagu juba mitmendat korda järjest – häbenedes oma tühjaks osutunud lubadusi.

Toimetuselt. Järgmisel nädala reedel on Sirbis põhjalikum ülevaade Durbani kliimakõneluste tulemustest ja nende võimalikest tagajärgedest.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht