Kirjasõna kallistuses

Mare M?epp

Julius, VHK 1P klass.

 

Lastele mõeldud head kirjandust ja kirjutatud kultuuri on meil väga palju.

 

Lastekultuuri on tõlgendatud vähemalt kahes tähenduses. Ühelt poolt on see vaimulooming, mis on otse ja teadlikult lastele loodud ja vahendatud: lastekirjandus, -teater, -kino, aga ka organisatsioonid ja asutused, mis rajatud laste kultuuriliseks harimiseks ja eneseväljendamiseks, s.o huviringid ja -koolid, lastekeskused, spordiklubid jms. Teiselt poolt on lastekultuur see väärtus ja tegevussüsteem, mida lapsed ise endi hulgas arendavad: laste mängud, omaalgatuslikud harrastused ja omapäine organiseerumine.

Ka kirjasõna toimet laste igapäevas võime vaaadata selliselt mitmeharuliselt lähtekohalt. Vaatleme siin laias joones kõike kirjalikku, millega lapsed kokku puutuvad (ajakiri, juturaamat, õpik, virtuaalne suhtlus jms), kuna lapse ümber on need kõik korraga. 

Vahel on kuulda täiskasvanute kaeblemist või ka lausa tõrelemist seeüle, nagu elaks uuem meedia varasema väljasuremise arvelt. Muidugi on see osalt tõsi ja ajalooliselt paratamatu. Ka lasteraamatud hakkasid ilmuma suulise jututraditsiooni kadumise arvelt.

Teine tahk selle uue meedia eelistamise jutu juures on see, et kes seda nii väga uurinud on? Oleme klassiõpetaja eriala üliõpilastega paaril aastal küsitlenud sadade kaupa eri vanuses koolilapsi selle kohta, millist tegevust (raamatu lugemine, ajalehe lugemine, teleri vaatamine, helindi kuulamine, veebis otsimine, elava inimesega kõnelemine jms) nad eelistavad, kui nad tahavad midagi teada või hoopis midagi põnevat kogeda või nalja saada või oma tundeid väljendada. Vastustes valitseb täielik mitmekesidus. Ei saa esile  tuua isegi mitte vanuselise arengu joont – et noorematele läheks üks asi rohkem kui vanematele. On klasse, kus nalja saadakse rohkem Internetist ja teadmisi rohkem raamatust, ja neid, kus teadmisi annab rohkem Internet ja  suhtlusvajadust rahuldab ajakiri jne. Eelistus on sõltub ilmselt hetke vajadustest ja viimati kogetust kui ka sellest, mille on täiskasvanud lastele omaseks harjutanud ja kätte õpetanud.

 

Lastekirjandus ei pea kogu aeg uuenema

 

Kuivõrd loevad lapsed raamatuid, sõltub paljus sellest, kui kättesaadavad need on. Lasteraamatute autorid, kirjanikud-kunstnikud võivad olla selles mõttes mureta, et ega neil küll võlga laste ees ei ole. Rõõm on tõdeda, et meie väike ja mõne jutu järgi väljasuremise ohus rahvas on suutnud tekitada uue jõulise lastekirjanike ja illustraatorite põlvkonna, kusjuures tubli hooga jätkavad ka juba tuntud meistrid  Aino Pervik, Jaan Rannap, Edgar Valter, Harri Jõgisalu…

Lastekirjandus on väga perekondlik nähtus. Nii nagu raamatute teadmine ja kooslugemine liidab põlvkondi, nii on edukad ja järge tootvad just perekondlikku ühtehoidmist võimendavad raamatud, lood Mõmmi, Jaagupi, pokude jt perest. Ja lasteraamatud ka sünnivad tihti perekondliku koostöö tulemusel, olgu seal Peeter Sauter, kes kirjutab koos lastega, või Piret Raud, kes seni joonistanud emale-isale pilte, kuni enesel jutt jooksma hakanud, või Vallikud, kes kahekesi koletise kenaks teevad. 

Üks silmapaistvamaid viimase aja lasteraamatuid ongi perekondlikkuse tore näide, kogumik isade unejutte pealkirjaga “Ruttu tuttu!”. Rida sõnameistreid nagu Karl Martin Sinijärv, Veiko Belials, Andrus Kivirähk, Juhani Püttsepp, Contra, Jürgen Rooste, Jaanus Vaiksoo, Kivisildnik, Peeter Sauter, Jaan Tätte, Peep Pedmanson on oma isadust vaimselt avardanud kõiki eesti lapsi hõlmavaks ja tulnud oma lugusid rääkima kõikide eesti laste voodikeste äärde. Ja kui toredad on need lood oma naljatooni ja kujutluste vaba lennuga! Kindlasti hakkab selle kogumiku jätkuna mõnigi isa oma naljalugusid lastele rääkima või ka räägitut kirja panema.

On hulk raamatuid, mille ühiseks mõtteks võime pidada lapsepõlve säilitamist, õnnetunde võimendamist, raamatud nukkudest ja muudest mänguasjadest, mängudest ja salaolenditest. Raadiotädi Reet Made on väikeses ilusas kogumikus “Vallatuste pood” leidnud just selle jutulaadi ja -tooni, milles ta end täiuslikult väljendab. Viive Noor suudab ka must-valges kujunduses luua imemaa – ja on selle eest ka kaunite raamatute konkursil pärjatud. Tiia Toometi ja Ruth Huimerinna “Unustatud mänguasjad” toob vanematele ja vanavanematele meelde paljutki, mis veel lastele rääkimata. See on üks lasteraamatu võimalusi – tuletada suurtele meelde, kuidas nad ise lapsed on olnud, ja toetada seeläbi tänase mõistmist. Hoopis erilise lähtekoha on leidnud Mai Sein, tema on väga mitmesugusel moel nukke valmistanud, ja Jaanus Vaiksoo on neist väga leidlikult jutte kirjutanud (“Nukuraamat: 20 nuku tegemise õpetus ja lugu”, Mai Sein, Jaanus Vaiksoo ja fotograaf Sandra Urv).

Perekonnaprobleemidest räägib nii või teisiti kirjastuse Tänapäev sari “Minu esimene raamat”. Huvitava seiklusliku ja samas väga lastetasandliku raamatu on kirjutanud Sass Henno – pean “Mereröövlimängu” üheks viimase aasta paremaks lasteraamatuks.

Lastekirjandus ei pea kogu aeg uuenema. Palju on sellist, mida võib taas ja taas samal kujul kogeda. Hulgaliselt on ilmunud muinasjutukogumikke väliskirjastustelt, kuid kas saab miski selle vastu, mida teeb Eesti Raamat! Taas on vanas kujunduses, kuid kõvade kaantega hakanud ilmuma sarja “Saja rahva lood” valimikud. Selles sarjas astusid üles paljud head eesti kunstnikud nagu Silvi Liiva, Jaan Tammsaar, Lilian Härm, Ülle Meister, Ivi Raudsepp jne. Iga väljaanne lõi ühe rahva eluolust ja meelelaadist omaette tervikpildi,  mida ei teki 365 õhtujuttu koondavates segapudru kogumikes, kus on haakumatult kõrvuti väga erinevate kultuuride killud. Jõudu selle sarja jätkamiseks – ja miks ei võiks lood ilmuda ka CD-l koos vastava rahva muusikaga?

 

Internet töös

 

Rahvajutu ja ilukirjanduse kuulamine kassetilt või CD-lt on üks samuti oluline rida, eriti laste puhul. Meeldiva helindi kuulamisega saab laps luua oma keskkonna, seista üksinduse ja hirmu vastu või ka kaitsta end teiste inimeste loodud müra eest. Reaalses suhtlusringis (pere ja klass) ei tarvitse paraku leiduda inimesi, kes ilusasti ilmekalt jutustavad ja ette loevad. Miks siis mitte kuulata head ettekannet! Põlvkondade kaupa mäletatakse onu Remuse jutte Tõnu Aava ettekandes. VAT-teatri muinasjutukassett on mõnes majas füüsiliselt ära kuulatud. On kirjastajaid, kes on taibanud helisalvestust kasutada raamatu reklaamimiseks, ülejäänutel seisab see veel ees.

Internet teeb kirjasõna pakkumiseks mitmekesisemat tööd, kui mõnigi vanameelne inimene seda aimata oskab. Lasteajakirjadel on oma veebiküljed, kus on foorumid, tutvustused ja kaasamängimisvõimalused. Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse kodulehel saab raamatute valikuks palju abi, seal on võimalik oma arvamust väljendada kui ka teiste oma lugeda. Euroopa parimaks lugemisprojektiks on saanud eesti asi, tublide õpetajate Anu Ratasepa ja Hele Kriisa veebiprojekt “Lugeda on mõnus”.  

Viimase aja aimekirjandus on pakkunud toredaid üllatusi. Juhani Püttsepa nukk Anni käis ümber maailma (“Anni rännuteel”), luuletaja ja loomauurija Valeria Ränik on koostanud imetoreda raamatu “Hundijutud ja karulood” (loomapargis elavatest loomadest, kahel jalal kõndivate mõmmikute fotodega) ja kirjastus Koolibri on ajalooalaste aimeraamatute tõlkimiseks võtnud kampa Lauri Vahtre (“Viikingid”, “Keldid” jt). Tahaks loota, et heade ajaloo- ja loodusalaste aimeraamatute olemasolu hakkab mõjutama ka õppekirjandust.

Noore lugeja aimekirjanduse hulka võib kindlasti arvata ka sportlaste elulooraamatud, näiteks Indrek Pertelsoni “Kojujõudmine” (Ivo Parbuse vahenduses). Sirvimisest ja fotode silmitsemisest tekib huvi lugemagi hakata. Teismeliseiga on igiammustes lugejamääratlustes nimetatud kangelasperioodiks – ja eks olegi ju sportlased tänapäeval need ühed selgemad kangelased.

Kõige raskem küsimus tuleb aga lõpuks: heakene küll, rikas on see kirjasõna, kui pealinna raamatupoes ja muudes asutustes ringi vaadata. Mis sellest jõuab aga väikelinna, alevisse, külakohta? Kõige kättesaadavamad kultuurikandjad on seal teler kodus ja arvuti Interneti-punktis. Ehk käis suvel kinobuss ja tuleb kooliajal füüsikabuss? Igaüks, kes oma teada midagi head loob, võiks ka natuke rohkem sellele mõelda, kuidas see hea jõuaks võimalikult paljude eesti lasteni.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming