Kiretult ja sihitult

Kaarel Kressa

Fotod: piia ruber

 2006. aasta kevad toob tallinlase tänavale. Juba mõnda aega on aktivistidel tavaks olnud koguda kõikvõimalikele pöördumistele allkirju, ent mingi idee või nõudmise kandjate füüsiline kohalolek aitab sõnumit edastada märksa paremini. Ootuspäraselt edendavad tänavademokraatiat noored, kes aprillis nõudsid tudengite ühiselamutesse paremaid olmetingimusi ning protesteerisid otsuse vastu anda armu kinnipeetu surnuks peksnud politseinikule. Solidaarselt laialipekstud valgevenelastega avaldasid Aljaksandar Lukašenka vastu meelt erakondade noorliikmed, justiitsministri maske kandvad respublikaanid eemaldas politsei riigikogu ruumidest.

Meie miitingulised ei sea eesmärgiks valitseva võimu kukutamist ega isegi oma nõudmiste läbisurumist. 2006. aasta marsil Kadriorgu polnud 1940. aasta omaga võrreldes mingeid praktilisi tagajärgi. Inimohvreid trotsivad nepaallased sundisid oma kuninga eelmisel kuul demokraatiat taastama ja ka Prantsusmaa valitsus pidi demonstrantide ees kapituleeruma. See näitab, et arenguruumi veel on. Eestis loetakse edusammuks adressaadile oma soovide edasiandmist. Nii pidas Tallinna ülikooli üliõpilasesinduse juht enda korraldatud meeleavaldust õnnestunuks, kuna see juhtis avalikkuse tähelepanu tudengite probleemidele. Huvitav oleks teada Sorbonne’i üliõpilaste liidrite seisukohta antud küsimuses.

Igal juhul peavad demonstrandid flirtima ajakirjandusega, muidu suudetakse sõnumitki edastada vaid käputäiele juhuslikule möödujale. BNS ja ajalehed armastavad reeglina selliseid uudiseid, kuid mitte alati. Praeguseks (10. mai hommik) puudub mul igasugune teave Iseseisvuspartei eilse piketi kohta Euroopa põhiseaduse lepingu vastu ning näib, et trükimeedia vahendusel seda infot ei saagi. Osales seal kümme, viiskümmend või sada inimest? Millised olid loosungid ja millist sõnumit kandis kohalviibinute riietus? Kuigi ma piketeerijate vaateid ei jaga, pean meedia infosulgu “poliitiliselt ebakorrektsete” vaadete osas lubamatuks.

Eile toimus Tõnismäel ilmselt veelgi ebakorrektsem üritus. Postimehe väide, et kogunemisel osalesid üksnes Punaarmee veteranid ja nende lähedased, on selgelt eksitav (hea seegi, et kogu toimunut Euroopa päeva tähistamiseks ei loetud). Oleks suurepärane, kui võidupüha oleksid tähistanud üksnes Venemaalt kohale sõitnud noored natsionaalbolševikud ja II maailmasõja veteranid. Ent kogu kesklinn oli täis kõige tavalisema välimusega kooliõpilasi, kontoritöötajaid, tudengeid, ärimehi ja pensionäre, kes liikusid ühes suunas, lilleõis käes. Inimesed nagu teie ja mina, kes aga riigilipu nägemist tõlgendavad solvanguna, pidades legitiimseks vaid hukkunud impeeriumi sümboleid ja aumärke. Käesoleva kevade võimsaima meeleavalduse põhjustega tegelemiseks pronkssõduri õhkulaskmisest ei piisa.

 

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming