Kergitab kulmu

Evi Arujärv

Ilmavaate võimalikkusest ?Demokraatia? on lääne ühiskondade püha mantra. Täna on see juba otsekui mingi püha vaim, mida kusagilt ülevalt inimlaste peale kallatakse. Selle vastuvõtmiseks piisab õigest, avatud meeleseisundist ja lojaalsusest teatud märksõnadele. Isegi naljakas, et too müstiline olemus on määratud realiseeruma valimisprotseduuride kaudu. Võiks ju kuidagi mingi ristimistalituse teel? Veel hiljuti panid mõned poliitikud pahaks, et üks osa valijatest valib isikuomadusi, et tulemuse määravad mingid rollikujundid ja lihtlabane grupiidentiteet. Et valitakse ka siledat näonahka või halle lokke, ?isasid? ja ?oma poisse?, sellest pole pääsu. Aga ei ole see kõik sugugi vaid valija orientatsioon. Tänane valimispropaganda mängibki inimeste kõige primitiivsematel ootustel. Veel enam, viimaste valimiste kõige iseloomulikum tunnus on olnud kõikide erakondade ilmavaatelise profiili hägustumine ja/või pisendamine populistlikuks peibutusmänguks. Omavalitsuste tasandil tundub selline ideoloogia ?tühistamine? isegi justkui mõistlik: joogivesi, mis torust tuleb, ei kehasta ju ideoloogiat. Paraku kehastab seda vee hind ? ja selles omakorda peegelduvad varasemad majanduspoliitilised otsused. Ei ole juhtunud lugema esinduslikku küsitlust rahva poliitilise võõrandumise põhjuste kohta, aga ehk huvitab paljusid nii kohalikul kui riiklikul tasandil mingi ajutise ?nutsu? asemel nimelt üldisem ja süsteemsem perspektiiv. Res Publica vastuolulise, kuid võimsa süsteemsuse ja eetikaga sõnumi esialgne populaarsus kõneles just sellest. Kui tõepoolest ei taha modelli või viitsadat krooni, siis kust leida selge, püsiva ja mitte vastandumisele, vaid ühiskonna ühendamisele orienteeritud ideestikku kandvat erakonda? Tundub, et kõik traditsioonilised ideoloogiad on kompromiteeritud või lihtsalt ei tööta. Rahvuskultuurilisel järjepidevusel ja konservatiivsetel väärtushierarhiatel põhinevale ilmavaatele tegi lõpu üks liigahne ajalooline eksperiment. Liberalismi ideest on samuti riismed järel. ?Liberaalsed? (majandus)regulatsioonid doseerivad vabadust väga erinevalt. ?Tõeline? vabadus realiseerub pisukeste privaatsete vajaduste ja himude valdkonnas, peamiselt tarbimisvabadusena. Vasakpoolsuse idee lörtsis ära 50 aastat vene võimu: jutt ühiskonna solidaarsusest assotsieerub Eestis pigem kirikutrepil päevalillekoori sülgava kerjusega kui mõne vasakpoolse intellektuaali idealistliku mõttelennuga. Üle laipade kulgenud parempoolsus seisab silmitsi sotsiaalsete ja majanduslike tagasilöökidega. Inimeste nälga püsiväärtuste ja stabiilsuse järele on siiski märgatud. Parempoolsetele (majandus)liberaalidele on mitmesugused usutalitused meeldima hakanud. Kristlik konservatism, mis õnnistab rahavõimul põhinevaid hierarhiaid, sobib liberaalidele hästi, olles metafüüsilisem ja kosmopoliitsem kui mingi rahvuslik-kogukondlik konservatiivne ideestik. Varsti ilmselt on Laari partei viimasedki tühirituaalid üle võetud ja enne üldvalimisi saab ehk iga erakond oma vabadussambagi püsti. Aga valijale on lugu kesine: tahad mõistlikku konservatiivsust, korras ja turvalist ühiskonda, aga saad jutluse ja püha vett krae vahele. Tahad liberaalsust ehk üksikisiku mõtte- ja teovabadust nii majanduslikus kui ka vaimses mõttes ? saad litsimajad, sõjakad seksuaalvähemused ja narkomaanid. Tahad mõistlikku vasakpoolset solidaarsust, aga saad odavad võõrtöölised ja taas igat sorti, käsi pikal, elavad ?vähemused?. Tahad üksikisiku initsiatiivi väärtustavat parempoolsust ? saad sotsiaalse marodöörluse. Pole ime, et ?ajalooliselt? märgistatud või tühjadeks rituaalideks saanud ideoloogiatega ei taheta samastuda. Valija ilmselt ei kipu valima ka seetõttu, et ta mõistab: ?vanad? ilmavaatelised paketid tänases globaalses keskkonnas enam lihtsalt ei tööta. Nii võib ?võõrandumises? mitte rumalust, vaid pigem olukorra mõistmist näha. Ja ometi on neis vanades äralörtsitud ideoloogiates kõik ühiskonna mõistliku toimimise põhiprintsiibid sees. Inimene vajab ju nii vabadust kui ka korda, nii solidaarsust kui ka initsiatiivi väärtustamist. Esindades oma põhiideid positiivselt, kuid hoolivalt, mitte vastandudes ja lihtsustades, oleks erakondadel ehk hoopis suurem toetuspind, kui pisukest meelehead pakkudes, konkurenti alandades või isamaalisi rituaale etendades.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming