Kaunis kuvandikuvalda

Välisministeerium ja EAS on võtnud Euroopa tõukefondi vahendite toel taas ette Eesti kuvandile uue iluvõre sepistamise. Ajastus on muidugi arusaadav: riigi 100. sünnipäevani ning Euroopa Liidu eesistuja-aastani on jäänud vaid kolm aastat.

Tasub ka meenutada, et esmakordselt püüti Eesti riiki brändida Eurovisioni lauluvõistluse võidu tuules ja kes teab, ehk tuleb järgmiselgi aastal selle megasõu korraldusõigus Eestisse. Vähemalt fännide ennustustes ja kihlveokontorites peetakse Elina Borni ja Stig Rästa retronostalgilise loo šanssi päris heaks ja ega „Goodbye to Yesterday“ („Hüvasti eilsele“) ole ju sugugi halvem lööklause kui „Positively transforming“ („Paremaks muutumise maa“) või „Positively surprising“ („Heade üllatuste maa“). Viimased kaks olid eelmiste kuvandikärajate tulemuseks vastavalt 2002. ja 2009. aastal.

Riigi brändimise ideed on muidugi ülimalt lihtne naeruvääristada, see pseudoteemaks ja raharaiskajaks kuulutada, aga tegelikult ei tee kena pakend kunagi liiga (iseasi, kui suurt kasu see toob). Küll aga loodan, et suures e-residentide tulva ootuses ja eesrindliku e-riigi kuvandi idealiseerimises ei unustata, et Eesti brändi peab ennekõike uskuma eestlane ise – vastasel juhul pole mingit vahet, kas me müüme end mujale muutuva, üllatava või eilsele „Hüvasti!“ hõikava laulurahvana, sest see kuvand on sama kunstlik ja väheütlev kui statistika osava poliitiku käes.

Lootgem sedagi, et brändiloojad usuvad EASi tehtud uuringut „Välismeedia kokkuvõte 2011–2014“, mille järgi tuntakse Eestiga seoses poliitika järel enam-vähem võrdselt huvi majanduse ja kultuuriteemade vastu. Kuigi kultuuri esmane ülesanne pole oma kodumaad turustada, teeb ta seda sageli just seetõttu märksa vahetumalt ja heas mõttes varjatumaltki. Nii Eesti paviljonid 1. mail avatud toidukultuurile keskendunud EXPO-l Milanos (Kadarik Tüür Arhitektid) ja eile avatud Veneetsia biennaalil (Jaanus Samma „NSFW. Ajaloo sügavikust“) kui ka järgmisel nädalal esietenduv Arvo Pärdi muusikast inspi­reeritud „Aadama passioon“ Robert Wilsoni lavastuses seovad inimesi mujalt Eestiga emotsionaalselt ilmselt märksa enam kui kalkuleeritud otsus meie e-residendiks hakata. Jah, loomulikult, üks ei välista teist.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming