Kas tosina saab täis?

K?ud ja vastanud Kaarel Tarand

 

 

Sarjas “Sirbi raamat” ilmusid korraga 10. ja 11. esseekogumik, Marek Voldi “Esteetikast” ja Toomas Pauli “Kontide kasulikkus”.  Millal on järge oodata?

See on väga hea sari, millel, kui just puudusi otsida, on kaks häda. Esiteks see, et viimastel kuudel pole suudetud kinni pidada ilmumise regulaarsusest. Ja teiseks on terve hulk majanduslikke ja tehnilisi takistusi, mis ei ole lasknud sel sarjal seisusekohast sära saavutada. Kõigil seni ilmutatud autoritel on piisavalt öelda selleks, et kas kohe või hiljem teenida ära koht ka Ilmamaa “Eesti mõtteloo” sarjas. Sirbi raamatusarja algne mõte on olnud kitsam: tegu on just kultuurilehe püsiautorite raamatutega, mis sest, et arvestatav osa artiklitest on varem ilmunud mujal, mitte Sirbis.

Kes on püsiautor, sellele on üsna võimatu vastata. Millise tihedusega või kui palju aastaid selleks peab kirjutama, et saada püsiautoriks? Kõik senised – ilmumise järjekorras Vaapo Vaher, Mihkel Mutt, Jan Kaus, Mati Unt, Jaak Allik, Mari Sobolev, Johannes Saar, Ervin Õunapuu, Leonhard Lapin ja nüüd siis ka Marek Volt ja Toomas Paul – on vaieldamatult Sirbi püsiautorid. Aga sellesse definitsiooni ongi juba omamoodi lõpetatus sisse kirjutatud. Kui anda raamatuid välja piisava tihedusega, kulub püsiautorite nimekiri esimesest otsast kiiremini lühemaks kui leht tagumist otsa juurde suudab tekitada.

 

Aga kas ei võiks siis nimekirja oletatava lõpuni jätkata?

On nii, et isegi kui anda raamat välja ainult ühes eksemplaris, siis on see kasulik tegu. Aga sel juhul tuleks seda näiteks linna keskväljakul iga päev avalikult ette lugeda, et kasu suurem oleks. Trükiarv pole mingi ainuke kasu näitaja, aga vähemasti Eesti raamatuturul, kus viimse kui raamatu tiraaž on häbematult väike, viib iga lisaeksemplar lähemale õiglusele autori suhtes. Õiglusest jääb ka sel juhul puudu, kuid Sirbi raamatute praegune trükiarv ei vasta ei autori ega võimalik, et ka lugeja õigustatud ootustele. Muidu võiks see skaala ju olla suhteline – et esseekogumik levib hästi, kui ta levib sama arvukalt kui hea luulekogu. Ja olekski pisut ebaväärikas, kui esseede lugejaskond oleks võrdne Miki-Hiire lugejaskonna omaga. Kuid kuna levikul on ka oma selge rahaline väljendus, siis on väiksusega raske leppida. Headel tekstidel peab olema ühiskonnas mõju.

 

Mõju, mida mõõdetakse trükiarvuga?

Asi on ju selles, et ka tark inimene võib olla laisk. Ja ka targale inimesele võib kehva kaupa müüa, kui müüja seda ikka väga järjekindlalt ja tüütavalt teeb. Nii võib juhtuda, et see tark, kelleni sa tahad oma sisuka raamatuga jõuda, on juba nii kõrge rämpsumüüri taga, et sa ei pääse talle rämpsupakkujaga samu võtteid kasutamata enam üldse lähedale. Aga neid võtteid ei taha kasutada. Ja siis tuleb endalt küsida, kas sul mõni eelis ka on. Või mõni teine tee.

Tegelikult ajalehel on see ju olemas suure lojaalse lugejaskonna ja hästi toimiva levitamise süsteemi kujul. Kui ma lugejat austan, siis ma ei taha ju teda mööda poode jooksutada. Umbes nii, et kirjutan lehes, et tegin veel ühe toreda asja lisaks lehele, aga et seda kätte saada, tuleb minna kaugele poodi, võib-olla teise maakonda. Ega Sirbi lugejad ju ainult Tallinnas või Tartus ela.

Tähendab, head lisad peavad saama koos lehega levida. Lehe vahel. See pole ju mingi üllatus ega saladus, nii käib asi kõigis suuremates lehtedes ja lõpuks on ka Sirbi vahel Diplomaatia just selle põhimõtte järgi. Et toimiv levikanal korralikult koormata.

Sellisesse süsteemi sobivad hästi kõikvõimalikud pehmed asjad. Tugeva kaanega ajakirja vahele võib kleepida ka näiteks heliplaadi. Aga korralik raamat ajalehe vahel? Ei mängi välja. Eesti Päevaleht ei topi ju ka oma odavraamatuid niisama paljalt ajalehe vahele.

 

Kas ei võiks seda proovida?

Kalli- ja võimatuvõitu. Esiteks, kui sa tahad, et raamat tervena, mõlkimata kujul ka lugejani jõuaks, siis peaks ta polstriga ümbrikusse panema. Aga nii või teisiti pudeneb ta lehe vahelt välja ja seda ükski postiasutus ei salli. Teiseks, raamat on mitu korda kallim kui mõni lisaleht. Heal juhul mahutad ta kulud 100 krooni sisse ära, kui sedagi. Sama hästi võiks siis juba iga lehe külge 100-kroonise kleepida ja panna kiri juurde, et mine, palun, osta endale selle eest raamat.

Muidugi, ega ma ei ole iga Sirbi tellija käest eraldi küsinud, kas ta tahaks saada regulaarselt, näiteks neli korda aastas, koos lehega ka Sirbi raamatu. Kui kuu aja jooksul saabub mu praeguse jutu peale mulle tuhat kirja sooviga, et tahan küll ja olen selle eest valmis maksma aastatellimusele teist sama palju juurde, siis ma muidugi pean kogu asja uuesti kaaluma.

Aga ma ei saagi niimoodi küsida. Oletame, et tuleb kakssada või kolmsada soovi. Soov ei ole veel kindel tellimus. Kui ma siis ütleksin, et vabandust, aga soove tuli liiga vähe ja te ei saa, mida soovisite, solvaks see ju neid, kes tõesti on huvilised ja loodavad Sirbi peale. Kui ma aga hakkaksin selle tagasiside alusel aktiivse vähemuse soove täitma, siis tekitaksin ikkagi põhitegevuse kõrvale ühe kuluka lisategevuse, mis ei täidaks eesmärki sel tasemel, nagu ma jutu alguses ütlesin.

 

Kas see keerutamine tähendab nüüd kogu sarja idee ja senise tegevuse mõttetuks tunnistamist?

Ei, kaugel sellest. Need üksteist raamatut on kõva monument Mihkel Muti ajastule Sirbis. See on ilus, sisukas ja stiilne sari. Nii et ma soovitan igal juhul minna raamatupoodi ja osta nii need kaks värsket raamatut kui ka varasemad, nii palju kui neid veel üldse saada on. Muidugi, hea on soovitada, aga kogu sarja eest tuleb tublisti üle tuhande krooni korraga välja laduda.

Kui viimanegi eksemplar kogu sarjast on omaniku leidnud, siis võib ehk raamatujutu juurde tagasi pöörduda. Aga mida ma siin ikka targutan, ma tsiteerin parem Toomas Pauli üht 2001. aasta teksti: “Teoreetiliselt võib inimeste hulgast pätid ja pühakud kui eba- ja üleinimlikud välja arvata. Praktikas ei ole piiri tõmbamine nii lihtne. Tegelikult on kõik, mida inimesed teevad, viimseni kõik, inimese nägu. Ka siis kui see nägu endale ei meeldi ning ei taha peeglisse vaadata.”

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming