Kas ka teie räägite jalgpalli?

Reet Varblane

Philpi Jones Griffith. Grenada. Ameerika Ühendriikide invasioon. 1983.

Goethe Instituudi ja agentuuri Magnum Photos näitus “Weltsprache Fussball“ Tallinna Kunstihoones 28. X – 20. 20. XI, projekti “Kas te räägite jalgpalli?“ dominant.

 Goethe Instituudi näitus “Maailmakeel jalgpall“ on kummaline fotoväljapanek: esitatud fotosid võib nimetada poliitilisteks, aga ka meeleolufotodeks. Mõned näevad välja nagu lavastused, mõned on lausa feministliku analüüsi illustratsioonid, sotsioloogilisest või etnoloogilisest tõlgendusest rääkimata. Kuigi 50 fotost koosnev näitus on Goethe Instituudi ametlik panus FIFA-le ja 2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlusele, on seal küll kõige vähem jalgpallijoovastust ja n-ö ametlikku spordifotot.

Ma küll päris täpselt ei tea, mis kõik MMi kultuuriprogrammis kavas on, kuid selle koostöö põhjal võib öelda, et kõike ja kõiki haarav jalgpallifenomen ning sellega kaasnevad hiiglaslikud summad ei ole suutnud kultuuri ära osta. Ka ametlikult spordi poolt doteeritud kultuur on suutnud säilitada kaine analüüsija, sageli ka kriitilise vaatleja positsiooni.

Pole ka ime, sest 1947. aastal loodud agentuuri eesotsas on nii mainekad fotokunstnikud, nagu on seda Henri Cartier-Bresson ja Robert Capa. Eks seetõttu on ka meieni jõudnud näitusel esindatud Cartier-Bressoni, Bob Henriques’i, Josef Koudelka, Herbert Listi jt tuntud fotograafide tööd. Kõige varajasem töö ongi Listi 1937. aastal Albaanias võetud mahajäetud jalgpalliväljaku foto, mida võib vaadata kui vaikiva ajastu ning enesega rahuloleva Euroopa ääremaa omamoodi metafoori. Eks ajastu metafooridena toimi ka Henriques’i külma sõja aegse naiselikkuse sümboli ning seksuaalsuse märgi Marilyn Monroe innukas, kuid nii selgelt naiseliku elegantsi alla käiv sihvakaid sääri paljastav avalöök muhelevate jalgpallurite, spordibürokraatide ning miljonite fanaatikute silme all (1959), Rene Burri jalgpallimatši jälgivate sadade meeste seljad ning üksildane lapsevanker pigem kuskil kõnnumaal kui tsiviliseeritud staadioni serval 1955. aastal Tšehhoslovakkias või Abbase 1998. aasta foto lustlikult jalgpalli taguvatest Iraani neidudest, kes kauni seksika Marilyniga võrreldes on siivsalt üleni musta riietatud, näha vaid näolapikesed.

Ja ka Philip Jones Griffithi 1983. aastal Grenadas Ameerika invasiooni kujutav võõrvägede tanki ning jalgpalli taguvat tõmmunahkset poissi vastandav foto pole mitte ainult poliitiline dokument, vaid jalgpalli kui rituaalset tegevust avav metafoor. Kui mõelda käe ja jala peale, siis käega on nii religioossetes kui ka ateistlikes mõttearendustes seotud kõik positiivne (Jumala käsi ja sõrm, manuaalne osavus) ning jala kasutamine kuulub pigem negatiivsesse, kultuurivälisesse  kategooriasse (“jalga laskma“, “jalaga ei tohi ka koera lüüa“). Kas ka jalaga pallitagumine pole midagi rituaalselt sügavalt alateadvusesse surutud ürgset vabastav, nagu teeb seda ka Grenada poisike? Või vanglakaristust kandvad noored venelased Carl de Keyzeri 2001. aasta foto?

Näitus hakkas liikuma 2004. aasta suvel ning lõppakord on tuleva aasta juulis. Kuna tegemist on hiiglasliku aktsiooniga – kahe aasta jooksul peab väljapanek jõudma 80 riiki –, siis on käiku lastud viis paralleelset turneed: üks mööda Saksamaad, kaks mööda Euroopat, üks mööda Ameerikat ja üks mööda Aasiat, Austraaliat ning Uus-Meremaad. Aafrika on pandud oma järge ootama. Küll see sinna ka jõuab, sest ka Lõuna-Aafrika Vabariigi mustanahalistele pärismaalastele on olnud auasi võita valgeid. Eestisse tuli näitus Rootsist ja meilt läheb see Riiga.

Aga Kunstihoones on see suurepärane väljapanek siiski ainult dominant, mida toetavad, mõtestavad, lükkavad ümber VAT-teater, filmiprogramm, Tee Kuubis tantsuetendused, jalgpalli mängivate prominentsete eestlaste fotod, gratalaste performance, Jüri Ojaveri humoorikas eneseiroonia omaaegse FC Boheemi kohta. Eks jalgpall ole ka meie alateadvuse vabastaja!

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht