Kaks sõudmist vastutuules

Vahur Made

Izvestija: Venemaa ei peaks Balti boikotile valuliselt reageerima Foorum, ETV, 9. III. Teema: Arnold Rüütli otsus mitte sõita Moskvasse 9. mai pidustustele. Saatejuht Andres Kuusk.

Teise maailmasõja sündmuste, eriti võitude, piduliku tähistamise ajastu hakkab lõpule jõudma. Veel üks aastakümme ja kaob sugupõlv, kes sõdis. Teine maailmasõda saab rahu, tema kangelased ja antikangelased samastuvad ajapikku Napoleoni sõdade varjudega. Tolle vallutushimulise Prantsuse keisri võitjad ei käi enam ammu koos, kuigi Waterloo lahingu juubelitel võiks ju Viini kongressi laadis üritusi korraldada.

President Arnold Rüütli otsust mitte sõita 9. mail Moskvasse Nõukogude Liidu poolt Saksamaa üle Teises maailmasõjas saavutatud võidu 60. aastapäeva pidustustele saab seega kommenteerida nii emotsionaalselt kui (väidetavalt) ratsionaalselt. Mõlemad mõttesuunad olid esindatud ka Foorumi vestlusringis. Emotsionaalset poolt esindas kõige ehedamalt saate vaatajaskond. 90% saatesse helistanuist leidis, et president Rüütel tegi õige otsuse. Rüütel põhjendas oma otsust emotsionaalselt, järgides korrektselt eesti ajaloonarratiivi postulaate ning tabas eestikeelset avalikku arvamust hinnates kümnesse.

Vahest polnud otsus ka Rüütlile endale vastumeelne. Kindlasti jättis Eesti presidendi südamesse kibestumistunde tema jaanuarikuine kohtumine Moskvas Vene presidendi Vladimir Putini ja patriarh Aleksius II-ga. Kohtumise järel eitas Vene pool kõike seda, mida Rüütel meediale kohtumisel kõneldust vahendas. Moskva reaktsioon, et ?Eesti vanataat? ei mõistnud, mida Putin ja Aleksius rääkisid, lihtsalt ei võinud saada Kadrioru peremehe leebe ja mõistva vastuvõtu osaliseks. Ka Rüütli soovi jätkata presidendiametis teiselgi ametiajal ei saa pidada Moskva-otsuse tegemisel vähetähtsaks. Nüüd ei pea Rüütel oma käitumist õigustama, vaid saab nendelgi presidendivalimistel viidata väga ülekaalukale rahva toetusele. Seega, Arnold Rüütlil oli põhjust sõuda nii Venemaalt kui postmodernsest Läänest puhuvates vastutuultes. Mart Nuti repliigid, et Moskvas koheldakse Läti presidenti Vaira Vīķe-Freibergat kindlasti halvasti ning et piirilepingu sõlmimatajäämine pole Eestile suur kaotus, esindavad Foorumi väitlejate emotsionaalse argumentatsiooni paremikku.

Ratsionaalse mõttesuuna esindajad olid Foorumi laua taga siiski valdavas enamuses. Nii Rein Lang kui Küllo Arjakas rõhutasid 9. mai tähtsust vene hingele, keskmisele venelasele, ja olid ühel meelel selles, et presidendi eitav vastus ei tule kasuks Eesti mainele Venemaal. Arjakas rõhutas aastakümneid kestnud leppimisprotsessi Euroopas, mille käigus Saksamaa ning lääneliitlased (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa) on selgelt deklareerinud Teise maailmasõja ning varasemate vaenude unustamist. Marko Mihkelsoni kommentaarid toetasid Arjakast. Ka Riigikogu väliskomisjoni esimehe arvates ootab Euroopa leppimise lainet Nõukogude Liidu ja tema Ida-Euroopa naaberriikide, sh. Balti riikide vahel.

Seega enamus saates esinenuist, eriti aga Rüütlile Moskvasse sõitmist soovitanud Mihkelson, leidsid, et Eesti välispoliitika seisukohalt oleks presidendil olnud mõistlik sõuda eestlaste avaliku arvamuse vastutuules ning järgida Läti presidendi eeskuju.

Kõik saates osalenud näisid olevat ühel meelel, et presidendi otsus ei mõjuta Eesti-Vene riikidevaheliste suhete arengut halvemuse suunas, kuid kannatab Eesti maine tavavenelase silmis. Nuti arvates on kahe riigi suhted juba sedavõrd halvad, et halvemaks minna enam ei saa. Arvestades seda, et Vene president ja välisministeerium tegid endi arvates hea tahte ?esti Baltikumi suunas, võib Nuti seisukohta oponeerida. Lõpliku hinnangu toimunule saab aga anda alles kuude möödudes.

Mis saab aga piirilepingust ja kuidas suhtuvad Rüütli otsusesse meie liitlased Euroopa Liidus ja NATOs? Lang muretses kõige rohkem piirilepingu saatuse pärast. See on mõistetav. 2007. aastal peab Eesti liituma Schengeni piirire?iimiga ning Euroopa Liit nõuab ilmselt üsna karmilt, et Eesti oleks mõistlik ning ei torpedeeriks rahvusluse uimas piirilepingu sõlmimist. Valdas Adamkusel oli muidugi lihtsam Moskva-sõidust keelduda. Leedu ja Venemaa piirileping on alla kirjutatud ja mõlema riigi poolt ratifitseeritud. Lang andis mõista, et jutud nagu vajaks Venemaa piirilepingut rohkemgi kui Eesti kuuluvad soovmõtlemise maailma. Mihkelson ja Arjakas toetasid selgelt Langi Nuti vastu. Nutt oli väitlejaist ainus, kes ei pidanud piirilepinguga kiirustamist vajalikuks ning mainis, et piirileping peaks olema seotud Tartu rahulepinguga ning selgitama, kuidas ikkagi juhtus, et Eesti loovutab Venemaale 5% oma 1940. aasta territooriumist.

Euroopa Liidu ja NATO liitlaste võimalik mõistmatus tegi enim muret Mihkelsonile. Ülejäänute arvamus näis pigem olevat, et Euroopa Liit ja NATO ei pea Moskva pidustuste teemat tähtsaks ning Eestit süüdistama ei hakata. Siinkohal ei tasu unustada, et lääneliitlastele lõppes sõda Saksamaaga 8. mail 1945. 9. mai on nii venelaste võidu kui ka nende põikpäisuse, eksklusiivsusjanu ning Läänest irdumise sümbol. Kõigiti venelaste oma püha, mille tähistamiselt üritas kõrvale jääda Hollandi peaminister Jan Peter Balkenende (venelaste tungival pealekäimisel lendab ta siiski 9. mail paariks tunniks Moskvasse) ning millel kaasalöömist kaalub veel Jaapani valitsus.

Eesti president on oma otsuse teinud ja me ei peaks teda tagantjärele kritiseerima, ütles Arjakas. Sellega tuleb nõustuda. Nautigu Arnold Rüütel nüüd samasugust avalikkuse toetust nagu tema Leedu kolleeg Valdas Adamkus. Mis Venemaasse puutub, siis soovitan lugeda Izvestija 9. märtsi juhtkirja ?Balti boikott?. Mõned mõtted sellest: Venemaa ei peaks Eesti ja Leedu presidendi otsusele vastama suurriiklike avaldustega, toimunu pole seda väärt, et Venemaa peaks väga valuliselt reageerima. Venemaa ja Balti riikide teed on tulevikus erinevad. Loodame, et Vene välisministeerium järgib Izvestija soovitusi.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming