Kaitstud väitekirjad

Katrin Idla

ALEKSEI ZAIDENTSAL Tallinna TehnikaülikoolKaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), tehnikateadused Doktoritöö „Investigation of Estonian Oil Shale Thermobituminization in Open and Closed System” („Termobituumeni moodustumine Eesti põlevkivist avatud ja suletud süsteemis”) http://digi.lib.ttu.ee/i/?783 Juhendajad: PhD Ille Johannes ja prof Jüri Soone Oponendid: prof James W. Bunger (USA), em-prof Rein Munter (TTÜ) ja PhD Aare Ignat (Eesti Teadusagentuur) Doktoritöös kirjeldame teoreetilisi aluseid uuele tehnoloogiale, kus orgaanilistes lahustites lahustuv termobituumen (TB) ekstraheeritakse termobituminiseerumise etapil. Selle tulemusel vedeldatakse üle 80% orgaanilisest ainest ja väheneb oluliselt nii ühe õliühiku kohta vajatav kukersiidi kogus kui ka ohtliku jäätmena ladestatav või põletatav poolkoksi kogus. Lõime uue kineetilise mudeli, mis simuleerib uuritavat kompleksset pürolüüsiprotsessi esimest järku paralleelsete ja järjestikuliste faasimuutustena, kus lähtekerogeen laguneb lenduvateks (autoklaavis – gaas, retordis – gaas ja õli) ja ekstraktiks [autoklaavis – õli ja TB (nn TBO), retordis – TB], ning moodustunud ekstrakt laguneb sekundaarse reaktsioonina lenduvateks ja koksiks.

TRIINU VISNAPUU
Tartu Ülikool
Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), geneetika
Doktoritöö „Levansucrases encoded in the genome of Pseudomonas syringae pv. tomato DC3000: heterologous expression, biochemical characterization, mutational analysis and spectrum of polymerization products” („Pseudomonas syringae pv. tomato DC3000 levaansukraasid: ekspressioon, biokeemiline iseloomustamine, mutatsioonanalüüs ja polümerisatsiooniproduktide spekter”)
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/26175/visnapuu_triinu.pdf?sequence=1
Juhendaja: PhD Tiina Alamäe
Oponent: prof Maija Tenkanen (Helsingi Ülikool, Soome)
Suhkrud on maakeral äärmiselt levinud molekulid ning neil on väga oluline roll elusorganismides. Fruktoosijääkidest koosnevaid suhkruid nimetatakse fruktaanideks ja nad on organismidele põhiliselt varuaineteks. Mõned taimed, näiteks sigur ja maapirn sisaldavad oma juurtes väga palju fruktaani. Fruktaanidele on leitud ka rakendusi näiteks toidutehnoloogias prebiootikumide, emulgaatorite või magusainetena ja meditsiinis vereplasma asendajana. Prebiootikumidena toimivad eelkõige lühiahelalised fruktaanid ehk fruktooligosahhariidid (FOS). FOSid stimuleerivad kasulike piimhappebakterite hulka ja aktiivsust jämesooles, parandades sellega organismi tervist, pikaahelalised fruktaanid aga turgutavad immuunsüsteemi ja toimivad vähivastaselt. Fruktaane sünteesivad fruktosüültransferaaside abil paljud taime-, seene- ja bakteriliigid. Doktoritöös on uuritud taimi nakatava bakteri Pseudomonas syringae levaansukraase. Need on põnevad ensüümid, mis sünteesivad sahharoosist, aga ka veel odavamast toorainest, suhkrupeedi melassist, polümeerset fruktaani – levaani ja FOSe. Huvitaval kombel on sellel mikroobil levaansukraase kodeerivaid geene tervelt kolm (lsc1, lsc2, lsc3), kuigi enamik levaani tootvaid baktereid saab hakkama ühega. Kui panna ükskõik milline neist kolmest mainitud DNA lõigust soolekepikesse (Escherichia coli), siis sünteesitakse täiesti töökorras ensüüm. Kui selline soolekepike kasvab sahharoosiga tardsöötmel, siis kattub tema koloonia ohtra limaga – levaaniga. Esimest korda on näidatud, et peale sahharoosi võivad pseudomoonastest pärit levaansukraasid kasutada ka rafinoosi ja stahhüoosi, mida leidub palju näiteks sojaoas. Doktoritöö peategelane, valk Lsc3 on väga aktiivne ning äärmiselt stabiilne katalüüsija – tema töövõime säilib kõrgel temperatuuril ja ka pikal säilitamisel. Sellised omadused teevad Lsc3-st valgu, mida võiks kasutada fruktaanide biotehnoloogilisel tootmisel, sest tööstuslikus
protsessis on biokatalüsaatori efektiivsus ja stabiilsus ülioluline. Uudse kiibipõhise molekulide massi määramise meetodiga on uuritud, milliseid fruktaane Lsc3 sünteesib. Selgub, et ensüüm võib fruktoosijääke liita erinevatele molekulidele, nagu ksüloos, ksülobioos, ksülitool ja galakturoonhape, tekitades segusuhkruid. Segusuhkrutele ennustatakse uudseid bioloogilisi omadusi ja toimeid, näiteks võiksid nad olla eriti tõhusad prebiootikumid.

SIGRID VOROBJOV
Tartu Ülikool
Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), arstiteadus
Doktoritöö „Drug use, related risk behaviour and harm reduction interventions utilization among injecting drug users in Estonia: implications for drug policy” („Uimastite tarvitamise riskitegurid ja kahjude vähendamise teenused süstivatele narkomaanidele Eestis: soovitused uimastipoliitika korraldamiseks”)
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/26204/vorobjov_sigrid.pdf?sequence=1
Juhendaja: prof Anneli Uusküla
Oponent: PhD Anna Gyarmathy (European Monitoring Centre for Drugs and Drug Addiction)
Uimastite tarvitamine, eriti nende süstimine, on Eestis terav probleem. Hinnanguliselt on Eestis ligi 10 000 süstivat narkomaani – enamasti noored (keskmiselt 24–27aastased) venekeelsed mehed Tallinnast ja Ida-Virumaalt. Peamiselt süstitakse fentanüüli ja amfetamiini, üsna levinud on mitme aine koostarvitamine. Süstiv narkomaania põhjustab nii ühiskonnale kui ka üksikisikutele rohkesti kulutusi. Sellega kaasnevad enneaegsed surmad HIV ja üledooside tõttu. Samuti tõstab see tervishoiu- (nt narkomaaniaravi, HIV/aidsi, C- ja B-hepatiidi ravi) ja sotsiaalkulutusi (nt riigitoetused), lisaks õiguskaitseorganite kulutusi. Probleemi tõsidus viitab jätkuvale vajadusele ennetuse ja kahjude vähendamise teenuste järele. Uuring annab teavet riskirühma vajadustest, millega tuleb teenuste planeerimisel arvestada. On teada, et ligi veerand süstivatest narkomaanidest alustab süstimist 15aastaselt ja nooremalt, noorimad on 9−10aastased. See on oluline rahvatervise probleem, mille lahendamiseks tuleb hinnata olemasolevaid abivahendeid ning välja töötada uusi, mis väldiksid või lükkaksid lastel/noortel edasi uimastite tarvitamise alustamist. Ulatuslikku HIV ja C-hepatiidi levimust Eestis põhjustab enamasti süstimisvarustuse jagamine süstivate narkomaanide vahel. Et vähendada HI-viirusega nakatumise ohtu ning piirata verega edasikanduvate nakkushaiguste levikut, võib ühe meetodina rakendada muude manustamisviiside propageerimist. Samuti tuleb puhaste süstalde kättesaadavus võimalikult lihtsaks teha. Lisavõimalusi pakub koostöö apteekritega, kes on nõus osalema riskikäitumist vähendavate teenuste pakkumisel, eriti piirkondades, kus süstiv narkomaania on levinud. Uimastipoliitika tuginemine tõenduspõhisele teabele ei kõrvalda uimastite tarvitamise probleemi, kuid tõenduspõhisus aitab valida efektiivsemaid tegevussuundi, suunata piiratud ressursse sinna, kus neid enim vajatakse.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming