Kaitstud ja kaitsmisel väitekirjad

Katrin Idla

Tuul Sepp Tartu Ülikool Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), loomaökoloogia Doktoritöö „Hematological health state indices of greenfinches: sources of individual variation and responses to immune system manipulation” („Rohevintide hematoloogilised tervisenäitajad: individuaalse varieeruvuse põhjused ja vastused immuunsüsteemi manipuleerimisele”) http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/26020/sepp_tuul.pdf?sequence=1 Juhendaja: prof Peeter Hõrak Oponent: PhD Kevin J. McGraw (Arizona Riigiülikool, USA)

Janno Torop
Tartu Ülikool
Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), keemiatehnika
Doktoritöö „Carbide-derived carbon-based electromechanical actuators” („Karbiidset päritolu süsinikmaterjalidel põhinevad elektromehaanilised täiturid”)
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/25951/torop_janno.pdf?sequence=1
Juhendajad: prof Alvo Aabloo ja PhD Mati Arulepp
Oponent: prof Edwin Jager (Linköpingi Ülikool, Rootsi)

Tarmo Robal
Tallinna Tehnikaülikool
Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), informaatika ja süsteemitehnika
Doktoritöö „Towards Adaptive Web – Analysing and Recommending Web Users’ Behaviour” („Veebikasutajate käitumise analüüs ja soovitused adaptiivse veebi loomiseks”)
http://digi.lib.ttu.ee/i/?746
Juhendaja: prof Ahto Kalja
Oponendid: prof Juris Borzovs (Läti Ülikool) ja prof Hannu Jaakkola (Tampere Tehnoloogiaülikool, Soome)

Anton Karputkin
Tallinna Tehnikaülikool
Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), informaatika ja süsteemitehnika
Doktoritöö „Formal Verification and Error Correction on High-Level Decision Diagrams” („Formaalne verifitseerimine ja vigade parandamine kõrgtasemelistel otsustusdiagrammidel”)
http://digi.lib.ttu.ee/i/?777
Juhendajad: prof Raimund-Johannes Ubar, PhD Mati Tombak, prof Jaan Raik
Oponendid: prof Roderick Bloem (Grazi Tehnoloogiaülikool, Austria) ja prof Radomir Stankovic (Ni i Ülikool, Serbia)

Triinu Kõressaar
Tartu Ülikool
Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), bioinformaatika
Doktoritöö „Improvement of PCR primer design for detection of prokaryotic species” („PCRi praimeridisaini parendamine prokarüootsete liikide detekteerimisel”)
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/25917/koressaar_triinu.pdf?sequence=1
Juhendaja: prof Maido Remm
Oponent: Martine Petronella Bos (Amsterdami Vaba Ülikooli meditsiinikeskus, Holland)

Rya Ero
Tartu Ülikool
Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), molekulaarbioloogia
Doktoritöö „Modifier view of the bacterial ribosome” („Bakteriaalne ribosoom modifitseeritud nukleosiidide vaatevinklist”)
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/26021/ero_rya2.pdf?sequence=5
Juhendajad: prof Jaanus Remme ja PhD Aivar Liiv
Oponent: prof Roland K. Hartmann (Philippsi Ülikool Marburgis, Saksamaa)

Riin Rebane
Tartu Ülikool
Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), keemia
Doktoritöö „Advanced method development strategy for derivatization LC/ESI/MS” („Parendatud meetodiarenduse strateegia derivatiseerimise LC/ESI/MS jaoks”)
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/25959/rebane_riin.pdf?sequence=1
Juhendaja: PhD Koit Herodes
Oponent: prof, MD, Jonas Bergquist (Uppsala Ülikool, Rootsi)

Viljar Palmre
Tartu Ülikool
Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), materjaliteadus
Doktoritöö „Fabrication and characterization of microporous carbon-based electroactive polymer actuators” („Mikropoorsel süsinikul põhinevate elektroaktiivsete polümeersete aktuaatorite valmistamine ja karakteriseerimine”)
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/26019/palmre_viljar.pdf?sequence=1
Juhendajad: prof Enn Lust ja prof Alvo Aabloo
Oponent: prof Ari Ivaska (Åbo Akadeemia, Soome)

Ivar Sakk
Eesti Kunstiakadeemia
Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD)
Doktoritöö „Monograafia „Aa kuni Zz. Tüpograafia ülevaatlik ajalugu” kontseptualiseerimine”
http://www.artun.ee/index.php?lang=est&main_ id=538
Juhendaja: prof Mart Kalm
Oponent: PhD Marcel Bencik Vladislav

Ivani Štšev
Tartu Ülikool
Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), keemia
Doktoritöö „Double layer structure and adsorption kinetics of ions at metal electrodes in room temperature ionic liquids” („Elektrilise kaksikkihi ehitus ja ioonide adsorptsiooni kineetika metallelektroodidel toatemperatuuril vedelatest sooladest”)
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/25960/ivanistsev_vladislav.pdf?sequence=1
Juhendajad: prof Enn Lust ja PhD Karmen Lust
Oponent: PhD Irina Petrušina (Taani Tehnikaülikool)

Ann Tiiman
Tallinna Tehnikaülikool
Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), geenitehnoloogia
Doktoritöö „Interactions of Alzheimer’s Amyloid-ß Peptides with Zn(II ) and Cu(II ) Ions” („Alzheimeri amüloid-ß peptiidide interaktsioonid Zn(II ) ja Cu(II ) ioonidega”)
http://digi.lib.ttu.ee/i/?776
Juhendaja: PhD Vello Tõugu ja prof Peep Palumaa
Oponendid: prof Astrid Gräslund (Stockholmi Ülikool, Rootsi) ja prof Tiit Land (Tallinna Ülikool)

Fabio Filipozzi
Tallinna Tehnikaülikool
Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), majandus
Doktoritöö „The Efficiency of Interest Rate and Foreign Exchange Markets in the Euro Area and Central and Eastern Europe” („Intressi ja valuutaturgude efektiivsus euroalal ning Kesk- ja Ida-Euroopas”)
http://digi.lib.ttu.ee/i/?745
Juhendaja: prof Karsten Staehr
Oponendid: prof Juan Carlos Cuestas (Sheffieldi Ülikool, Ühendkuningriik) ja prof Jaan Masso (Tartu Ülikool)

Mari Avarmaa
Tallinna Tehnikaülikool
Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), rahandus
Doktoritöö „Implications of Capital Structure and Credit Constraints for Company Performance: A Comparative Study of Local and Multinational Companies in the Baltics” („Kapitali struktuuri ja krediidipiirangute mõju ettevõtte majandustulemustele Baltimaade kohalike ja rahvusvaheliste ettevõtete näitel”)
http://digi.lib.ttu.ee/i/?741
Juhendajad: PhD Aaro Hazak ja PhD Kadri Männasoo
Oponendid: PhD Mihály Ormos (Budapesti Tehnoloogiaülikool, Ungari) ja PhD Priit Sander (Tartu Ülikool)

Martin Sarkans
Tallinna Tehnikaülikool
Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), tehnikateadused
Doktoritöö „Synergy Deployment at Early Evaluation of Modularity of the Multi-Agent Production Systems” („Sünergia kaasamine modulaarsuse varaseks hindamiseks mitmeagentsete tootmissüsteemide evitamisel”)
http://digi.lib.ttu.ee/i/?779
Juhendajad: prof Lembit Roosimölder, em-prof Vello Reedik ja prof Martin Eerme
Oponendid: prof Peter Leibl, Müncheni Rakendusteaduste Ülikool, Saksamaa) ja prof Jüri Riives (Tallinna Tehnikaülikool)

Annely Lorents, sünd 1982
Tartu Ülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), geenitehnoloogia
Doktoritöö „Overcoming the plasma membrane barrier: uptake of amphipathic cell-penetrating peptides induces influx of calcium ions and downstream responses” („Plasmamembraani barjääri ületamine: amfipaatsete rakku penetreeruvate peptiidide sisenemine põhjustab kaltsiumi sissevoolu ja rakuliste vastuste aktiveerimise”)
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/26093/lorents_annely.pdf?sequence=8
Avalik kaitsmine toimub reedel, 7. septembril kl 12 Tartus molekulaar- ja rakubioloogia instituudis Riia 23–217.
Juhendaja: prof Margus Pooga
Oponent: prof Roland Brock (Nijmegeni Radboundi Ülikool, Holland)
Rakkudesse penetreeruvad peptiidid (RPPd) on lühikesed (5–40 aminohappe pikkused), loodusliku või sünteetilise päritoluga spetsiifilised transportpeptiidid, mis hõlbustavad märkimisväärselt bioaktiivsete molekulide sisenemist rakkudesse. Selliste vektorpeptiididega on rakkudesse viidud väga erinevaid lastmolekule (nt oligonukleotiide, peptiide, valke, halvasti imenduvaid ravimeid, nanopartikleid jne) ning positiivseid tulemusi on saadud nii in vitro kui ka in vivo katsetes. RPPsid kirjeldati algselt kui ühendeid, mis võivad liikuda läbi plasmamembraani raku sisemusse, sõltumata endotsütoosist ja teistest raku energiat nõudvatest protsessidest. Praeguseks on jõutud arusaamale, et RPPde sisenemise mehhanism(id) on tegelikkuses palju rohkem raku füsioloogilistest teguritest tulenev protsess ning täpne mehhanism(id) ja paiknemine rakus võib sõltuda peptiidi ja lastmolekuli füüsikaliskeemilistest omadustest, kontsentratsioonist, rakutüübist jm teguritest. RPPd ei kasuta rakkudesse sisenemiseks plasmamembraanil olevaid retseptorvalke, vaid seonduvad rakupinnal negatiivselt laetud plasmamembraani komponentidega, eelistades arvatavasti proteoglükaane. Sellest tulenevalt peetakse sisenemise seisukohalt oluliseks eelkõige peptiidide positiivset laengut. Kokkuvõttes näitavad käesoleva töö tulemused, et osade RPPde sisenemine rakkudesse põhjustab plasmamembraani häiritust või katkemisi. Eri perekondade RPPd destabiliseerivad rakumembraani erineval määral, mistõttu rakusisese kaltsiumi taseme tõus sõltub kasutatud peptiidist ja selle kontsentratsioonist. Kaltsiumi ioonide sisenemine aktiveerib omakorda rakulised vastused, mis aitavad rakkudel plasmamembraani häiritusega toime tulla ning seetõttu on ka tugevalt membraani mõjutavate RPPde kasutamine transportvektoritena edaspidi võimalik.

Indrek Sell, sünd 1983
Eesti Maaülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), mükoloogia
Doktoritöö „Systematics and ecology of selected taxa of wood-decaying basidiomycetes” („Puitulagundavate kandseente valitud taksonite süstemaatika ja ökoloogia”)
http://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/handle/10492/769/Sell_2012_Thesis.pdf?sequence=6
Avalik kaitsmine toimub reedel, 7. septembril kl 10 Tartus Veski 4 seminariruumis.
Juhendajad: prof Anne Luik, PhD Heikki Kotiranta, PhD Kadri Põldmaa
Oponent: PhD Michal Tomšovský (Mendeli Ülikool, Tšehhi Vabariik)
Viimasel paaril aastakümnel läbi viidud uurimused näitavad, et puitulagundavate kandseente taksonoomias on veel palju olulisi lahendamata küsimusi. Nii on molekulaarseid tunnuseid analüüsides kindlaks tehtud, et pikka aega mittelehikseente (Aphyllophorales) kahte peamisse, koorikuliste (Corticiaceae) ja torikuliste (Polyporaceae) sugukonda kuuluvate taksonite päritolu ei ole monofüleetiline ning neid leidub mitmes süstemaatilises rühmas. Torik- ja koorikseened on enamjaolt saprotroofse eluviisiga puitulagundavad seened, mõned neist ka mükoriisaseened.
Käesoleva doktoritöö tulemused on järgmised:
– Tuletaeliku rühmas on eri liikide vahel mõningaid selgeid erinevusi eoste keskmises suuruses. Musta taeliku (Phellinus nigricans) eosed on suuremad kui ülejäänud liikidel. Molekulaarsete tunnuste analüüsi tulemusel selgus, et saarel (Fraxinus spp.), vahtral (Acer spp.) ja tammel (Quercus spp.) esinevad tuletaelikud ei kuulu halli taeliku alla ega ole ka uued teadusele seni kirjeldamata liigid, nagu on oletanud Parmasto (1993, 2004). Käesolevas töös läbi viidud morfoloogiliste ja molekulaarsete tunnuste analüüsid näitasid, et saarel, vahtral ja tammel kasvavad perekonna taelik eksemplarid kuuluvad liiki lepataelik (P. alni).
– Oxyporus philadelphi ja Botryodontia millavensis ei ole mitte kaks eri liiki, vaid tegu on ühe liigiga, mida on teadusele kirjeldatud uue liigina kahel korral.
– Vaatamata asjaolule, et harilik kadakas (Juniperus communis) ja harilik ebajasmiin (Philadelphus coronarius) on fülogeneetiliselt teineteisest kauged taimeliigid, ei ole erinevatel peremeestaimedel kasvava kadakatarjaku (Oxyporus philadelphi) puhul tegu eri seeneliikidega.
– Kadakakirmik (Peniophora junipericola) kui üks olulisemaid kadakal esinevaid puitulagundavaid seeni kasvab nii peentel kui ka jämedatel, nii kõvadel kui ka kõdunenud kadakaokstel. Eestis on harilikult kadakalt leitud kokku 104 liiki mittelehikseeni, neist 56 esinemist harilikul kadakal on täheldatud vaid korra.

Katrin Männik, sünd 1975
Tartu Ülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), geenitehnoloogia
Doktoritöö „Exploring the genomics of cognitive impairment: whole-genome SNP genotyping experience in Estonian patients and general population” („Intellektipuude genoomsed põhjused: kogu-genoomi SNP genotüpiseerimisanalüüs Eesti patsientidel ja üldpopulatsioonis”)
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/26095/mannik_katrin.pdf?sequence=1
Avalik kaitsmine toimub reedel, 14. septembril kl 10 Tartus molekulaar- ja rakubioloogia instituudis Riia 23–217.
Juhendaja: prof Ants Kurg Oponent: PhD Reinhard Ullmann (Max Plancki Molekulaargeneetika Instituut, Saksamaa)
Üheks kõige populaarsemaks uurimisvaldkonnaks inimgeneetikas on indiviididevaheline geneetiline varieeruvus – võti, mis aitaks mõista, millest on tingitud iga inimese unikaalsus ja risk haiguste tekkele. Viimastel aastatel teaduses laialdaselt kasutusse jõudnud kogugenoomi analüüsimeetodid on võimaldanud uurida inimgenoomi väga väikeste muutuste suhtes. Genoomikaajastu tulemusena on saanud selgeks, et erinevus kahe inimese genoomide vahel võib ulatuda rohkem kui 20 miljoni aluspaarini ehk ligikaudu 0,8% kogu genoomist ning revolutsiooniliselt on muutunud arusaamine geneetiliste variatsioonide rollist arenguhäirete ja komplekshaiguste põhjustamisel. Genotüübipõhine diagnostika on toonud meditsiinigeneetikute tööpõllule hulga uusi, kliinilist ja funktsionaalset iseloomustamist vajavaid mikrodeletsiooni- ja duplikatsioonisündroome. Nende sündroomide, mida üheskoos nimetatakse genoomseteks haigusteks, aluseks on DNA koopiaarvu variatisoonid (ingl DNA copy number variation, CNV). CNVd on kromosoomsegmendid, mille koopiate arv on struktuurse ümberkorralduse tõttu tavapärasest suurem või väiksem ning vastavalt nimetatakse neid duplikatsioonideks või deletsioonideks. Selliste ümberkorralduste pikkus võib olla erinev ja sageli hõlmavad need geene või teisi funktsionaalseid elemente. Tänu ulatuslikele uuringutele on CNVde kaardistamine olnud viimastel aastatel väga intensiivne ning on tekkinud ettekujutus CNVde ulatusest ja tähtsusest inimgenoomis. On leitud, et CNVd on vastutavad ligikaudu 10–20% intellektipuude ja muude kaasasündinud arenguhäirete eest ning võivad olla riskifaktoriks komplekshaiguste kujunemisel. Ehkki praeguseks on jõutud veendumusele, et CNVd mängivad domineerivat rolli inimestevahelises geneetilises varieeruvuses, ei ole veel ülevaatlikku arusaama, kuidas täpselt CNVd geenide ekspresseerumist ning seeläbi fenotüübiliste tunnuste väljakujunemist mõjutavad. Esimesed ulatuslikud tööd CNVde ja geeniekspressiooni muutuste seostest kinnitavad, et CNVde mõju on põhjuseks peaaegu viiendikule muutustest geenide aktiivsuses ning võib ulatuda nii geenidele muutunud koopiaarvuga regiooniga külgnevates alades kui mõjutada regulatsiooni kogu transkriptoomi tasemel.
Käesolev töö on esimene ulatuslik uurimus genoomsete ümberkorralduste haigusseoselisest rollist Eesti inimestel. Koostöös Tartu Ülikooli kliinikumi meditsiinigeneetika keskusega analüüsiti töö käigus 77 teadmata põhjusega intellektipuudega perekonda, kokku 165 patsiendi ning 92 terve pereliikmega. Kuna rea CNVde puhul võib nende mõju kliiniliste tunnuste avaldumisele olla varieeruv, teostati sama uuring paralleelselt ka 6901 Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu vabatahtlikule geenidoonorile.Töö tulemusena leiti 18 peres intellektipuuet põhjustav genoomne aberratsioon. Leitud ümberkorraldustest 15 paiknevad teadaolevates kliiniliselt olulistes kromosoomregioonides ning kolmel patsiendil tuvastati uus, tõenäoliselt patogeenne CNV.

Merle Lust, sünd 1974
Tartu Ülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), füüsika
Doktoritöö „Assessment of dose components to Estonian population” („Elanikkonna kiirgusdoosi komponentide hindamine”)
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/26109/lust_merle.pdf?sequence=1
Avalik kaitsmine toimub reedel, 14. septembril kl 14.15 Tartus TÜ Senati saalis.
Juhendajad: PhD Enn Realo ja PhD Rünno Lõhmus
Oponendid: PhD Tõnu Viik (Tartu Observatoorium) ja Raimo Mustonen (Soome Kiirgus- ja Tuumaohutuskeskus)
Eesti elanikkonna kiirgusdoosi hindamiseks on vaja hinnata seda moodustavaid komponente. Mitmed nendest on uuringute raames juba hinnatud, kuid seni puudusid veel paari olulise komponendi poolt põhjustatava elanikudoosi hinnangud. Käesolevas töös vaadeldi eelkõige Pb210 sisaldust õhus, looduslike radionukliide ehitusmaterjalides ning nii atmosfääris läbiviidud tuumakatsetuste kui ka Tšernobõli avarii tulemusena sadenendud radiotseesiumi. Proovide analüüsiks ning radionukliidide kontsentratsioonide määramiseks kasutati kõrge eraldusvõimega HPGe gammaspektromeetrilist analüüsimeetodit. Aktiivsuse kontsentratsioonide alusel hinnatud ehitusmaterjalide radioaktiivsusindeksi I väärtused asuvad piirides 0,02–0,74. See viitab, et ehitusmaterjalide kasutamisel ei ole vaja kasutada piiranguid. Levinumate ehitusmaterjalide jaoks tehti doosihinnangud siseruumides ja selle alusel saadud elaniku aastased kiirgusdoosid jäävad vahemikku 0,16–0,44 mSv. Kasutades modelleerimise andmeid tuvastati pinnases leiduva radiotseesiumi poolt põhjustatavad doosikiirused ühe meetri kõrgusel maapinnast. Võttes arvesse Tšernobõli avarii tagajärjel toimunud sadenemised, siis hinnanguliselt põhjustab see 50aastase efektiivdoosi vahemikus 0,13–1,74 mSv (keskmine 0,79 mSv). Võttes arvesse juba teada olevad elanikudoosi komponendid ning lisades siis juurde käesoleva töö raames hinnatud, võib väita, et Eesti elaniku kiirgusdoos on keskmiselt 3,23 mSv aastas.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming