Kaitstud ja kaitsmisel väitekirjad

Katrin Idla

VAIKE KIIK-SALUPERETallinna ülikoolKaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD)Doktoritöö „Esinemisteks valmistumine ja esinemisärevusega toimetulek klassikaliste lauljate vokaalpedagoogikas” („Performance Preparation and Coping with Performance Anxiety in the Vocal Pedagogy of Classical Singers”)http://e-ait.tlulib.ee/324/1/kiik_salupere_vaike.pdfJuhendajad: prof Jaan Ross ja em-prof Maie VikatOponendid: PhD Nigel Marshall (Roehamptoni ülikool, UK) ja prof Tõnu Lehtsaar (Tartu ülikool)Doktoritöö uurimisprobleemiks on klassikalise laulu õpilaste ja vokaalpedagoogide / professionaalsete lauljate esinemiseelne ettevalmistus ja oskus toime tulla esinemisärevusega. Töös otsitakse vastuseid küsimustele, millised on laulueriala õpilaste probleemid seoses esinemisteks valmistumisega, millised on õpilaste stressiallikad, mis mõjutavad õpilaste häält ja laulmist nii tunnis kui ka esinemisel. Missugused ootused on lauluõpilastel oma õpetajatele ja kontsertmeistritele? Kuidas väärtustatakse lauluõpilase ja õpetaja koostööd? Kas tunni õhkkond mõjutab õpilase enda arvates tema soorituse tulemust? Kuidas lahendavad õpilased esinemisärevusega seotud probleeme? Kas saadakse küllaldaselt teadmisi esinemiseelse heaolu saavutamiseks ja toimetulekuks esinemisärevusega? Kuidas lahendavad vokaalpedagoogid ja klassikalised lauljad probleeme, mis on seotud esinemisärevuse ületamisega? Selgitatakse vokalistide vaatepunkte, mida nad teevad optimaalse laulutunnetuse säilitamiseks, ja milliseid harjutusi õpetatakse laulueriala õpilastele. Sissejuhatavas peatükis esitatakse töö teoreetilised alused, avatakse olulisemad mõisted vokaalpedagoogilistest lähtekohtadest ning antakse ülevaade muusikute esinemisärevust (ingl music performance anxiety, MPA) käsitlevatest teoreetilistest töödest. Töö uurimuslikus osas antakse ülevaade viies avaldatud teadusartiklis käsitletud uuringute eesmärkidest ja tulemustest.

MARJU PUURAND
Tartu ülikool
Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), arstiteadus
Doktoritöö „Oksüdatiivne fosforüülimine erinevate mao limaskesta haiguste korral” („Oxidative phosphorylation in different diseases of gastric mucosa”)
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/30169/puurand_marju.pdf?sequence=1
Juhendajad: prof Enn Seppet ja prof Ants Peetsalu
Oponent: prof Vilmantė Borutaitė (Leedu terviseteaduste ülikool)
Maovähi (MV) bioloogilist arengut maolimaskestas (ML) iseloomustab järgnevus: krooniline põletik→ atroofiline gastriit→ düsplaasia→ MV. Olemasolevad andmed lubavad oletada, et nimetatud MLi haiguste korral esinevad muutused MLi rakkude mitokondrites toimuva energia (adenosiintrifosfaadi, ATP) tootmise süsteemi – oksüdatiivse fosforüülimise funktsioonis. On näidatud, et mitmes rakutüübis (lihased, neuronid) töötavad energia (energiarikka fosfaatgrupi) transpordi süsteemid, mis koosnevad adenülaatkinaasi ja kreatiinkinaasi rakusisestest ja mitokondriaalsetest isovormidest. Nende süsteemide ülesandeks on tagada tagasiside ATP kasutamise ja sünteesi vahel.
Teadaolevalt ei ole nende süsteemide toimimist MLis terviklikult uuritud.

IVO JUURVEE
Tartu ülikool
Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), ajalugu
Doktoritöö „Riigisaladuse kaitse Eesti Vabariigis 1918–1940” („Protection of Classified Information in Estonia (1918–1940)”)
http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/30168
Juhendajad: prof Tõnu-Andrus Tannberg ja PhD Ago Pajur
Oponent: PhD Bradley Woodworth (New Haveni ülikool, USA)
Sõna „saladus” tekitab uudishimu, soovi teada saada, mis on selle taga. Veelgi suuremat huvi äratab ehk sõna „riigisaladus”. Peale uudishimu tekitavad need mõisted soovi ka neid kasutada – sõltumata sellest, kas sisu mõistetakse või mitte – kohati isegi nendega manipuleerida.
Doktoritöös uuritakse maailmasõdadevahelise Eesti näitel, millised on salastamise põhjused ja riigisaladuse kaitse praktika. Riigisaladuse kaitse võib jagada nelja valdkonda: õiguslik kaitse on aluseks ka kõigile teistele valdkondadele, määrates, mis on riigisaladus, kuidas seda tuleb kaitsta, mida ei tohi teha ja kuidas selle eest karistatakse. Siia alla on liigitatud ka piirangud info avaldamisele, s.t tsensuur. Füüsiline kaitse peab tagama, et ruumid, kus riigisaladust töödeldakse (sh hoitakse), peavad olema valvatud ja kõrvalistele isikutele ligipääsmatud. Keerukam on see kaitseehitiste puhul, millel mõõtmed on suured, kuid mis olid kehtivate seaduste järgi riigisaladus – maskeerimise ja valvamise abil kaitsti neidki. Taustakontroll ja väljaõpe peavad välistama ebausaldusväärsete isikute ligipääsu riigisaladusele ning meenutama juurdepääsu omavatele isikutele selle kaitse olulisust. Taustakontroll on tihedalt seotud vastuluurega ja peab takistama võõrriigi agentuurluuret. Sideturvalisus peab välistama riigisaladuse lekkimise võimalused nende edasiandmise ajal, ükskõik kas kulleri, raadiolainete või kaabli abil. Selleks arendati turvalisemaks sidevõrke ja kasutati teabe edasiandmise ajal arusaamatuks muutmiseks krüptosüsteeme. Sideturvalisus peab tõkestama vaenulikku signaalluuret. Kasutades teooriat ja vaadeldavast perioodist publitseeritud Nõukogude luureettekandeid, vaadeldakse töös avaliku ja salajase info vahelise piiri defineerimist ja hinnatakse riigisaladuse kaitse efektiivsust.

JÜRGEN INNOS
Tartu ülikool
Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), neuroteadused
Doktoritöö „Limbilise süsteemiga seotud membraanvalgu (LSAMP) geeni puudulikkusega hiire käitumuslik, farmakoloogiline ja neurokeemiline iseloomustus” („Behavioural, pharmacological and neurochemical characterisation of limbic system-associated membrane protein (LSAMP) deficient mice”)
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/30164/innos_jyrgen.pdf?sequence=1
Juhendajad: prof Sulev Kõks ja prof Eero Vasar
Oponent: prof, MD Heikki Tanila (Ida-Soome ülikool, Soome)
Limbilise süsteemiga seotud membraanvalgu (LSAMP) valk, mida kodeerib Lsamp-geen, on raku adhesioonimolekul, mis on seotud aksonite suunamise ja neuriitide väljakasvuga. LSAMP-valgul on oluline seos ärevuse taseme ja psühhiaatriliste häirete esinemissagedusega. LSAMPi tähtsust rõhutab ka asjaolu, et Lsamp on osutunud tuumorsupressorgeeniks. Üks levinud viis uurida geeni funktsiooni on luua mudelorganism, milles uuritav geen ja valk puuduvad (knockout-mudel). Uuringus kasutatigi Lsamp-geeni funktsiooni edasiseks uurimiseks Lsamp-geeni puudulikkusega hiireliini, s.o hiiri, kelle organismis funktsionaalne LSAMP-valk puudub. Lsamp-geeni puudulikkusega hiired on elujõulised ja normaalse sigivusega, ajuanatoomias ei esine neil märgatavaid kõrvalekaldeid. Küll aga kutsub Lsamp-geeni väljalülitamine esile ulatuslikke muutusi käitumises: Lsamp-knockout-hiired on hüperaktiivsed, vähenenud ärevusega, ujuvad aeglasemalt, ei püga üksteisel vurrusid ega ilmuta muid hierarhia kehtestamise ja/või agressiivsuse märke. Lsamp-geeni puudulikkusega hiired on ülitundlikud bensodiasepiinide suhtes, kuid märkimisväärselt tundetud amfetamiini stimuleeriva toime suhtes. Neid farmakoloogilisi nähtusi, nagu ka Lsamp-geeni puudulikkusega hiirte vähenenud ärevust ja agressiivsuse puudumist saab seletada GABA A-retseptori alaühikute α 1 ja α 2 ekspressiooni suhte muutusega, dopamiini transporteri vähenenud tasemega keskajus ja serotoniinisüsteemi suurenenud aktiivsusega.
Lsamp-geeni väljalülitamine kutsub esile ulatuslikke muutusi ärevuses, liikumisaktiivsuses ja sotsiaalses käitumises, halvendab kohanemisvõimet ning põhjustab olulisi muutusi põhiliste monoaminergiliste süsteemide tasakaalus ajus. Lsamp-knockout-hiired on paljutõotav mudel psühhiaatriliste häiretega kaasnevate sotsiaalse käitumise muutuste uurimiseks. Samuti võib LSAMP-valgu ning tema lähisugulaste ja interaktsioonipartnerite – teiste IgLON-valguperekonna liikmete – uurimine aidata avastada uusi psühhiaatriliste häirete kujunemisega seotud molekulaarseid radu ning töötada välja uusi paremaid psühhiaatrilisi ravimeid.

ULJANA REINSALU
Tallinna tehnikaülikool
Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD)
Doktoritöö „Rikete simuleerimine ja koodikatte analüüs registersiirde tasemel kasutades kõrgtaseme otsustusdiagramme” („Fault Simulation and Code Coverage Analysis of RTL Designs Using High-Level Decision Diagrams”)
Juhendajad: prof Peeter Ellervee, prof Jaan Raik ja PhD Aleksandr Sudnitsõn
Oponendid: PhD Graziano Pravadelli (Verona ülikool, Itaalia) ja PhD Juha Plosila (Turu ülikool, Soome)
Doktoritöö käsitleb digitaalriistvara testimisel ja simuleerimisel põhinevaid verifitseerimise küsimusi registersiirde ja käitumuslikul tasemel. Pakutud lähenemised rikete simuleerimiseks registersiirde tasemel ja struktuurse katte mõõtmiseks kasutavad kõrgtaseme otsustusdiagrammide eeliseid.

ANNE AAN
Tartu ülikool
Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD)
Doktoritöö „Valguse ja lämmastiku kasutamine ning biomassi allokatsioon produktsiooni gradientidel mitmerindelistes taimekooslustes” („Light- and nitrogen-use and biomass allocation along productivity gradients in multilayer plant communities”)
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/30189/aan_anne.pdf?sequence=1
Juhendajad: prof Olevi Kull (1955–2007) ja PhD Arne Sellin
Oponent: PhD Rolf Lutz Eckstein (Gießeni ülikool, Saksamaa)
Taimed vajavad ellujäämiseks, kasvuks ja paljunemiseks küllaldast kogust keskkonnaressursse. Kõige sagedamini piiravad taimede kasvu valgus ja mulla lämmastik. Lämmastiku omastamine mullast on väga energiakulukas. Seetõttu on oluline, et taim kasutaks neid ressursse tulemuslikult.
Millised strateegiad võimaldavad erinevates kasvutingimustes paremini toime tulla? Kas efektiivsed lämmastikukasutajad võivad samal ajal olla efektiivsed ka valguse kasutamises?
Sellele vastamiseks uuriti muutusi nimetatud ressursside kasutamises liigi ja koosluse tasandil piki kasvukoha viljakuse gradiente niidu- ja metsakooslustes Lääne-Eestis Laelatul ja Lõuna-Eestis Arul. Koostati kaheressursiline mudel, kus kättesaadav lämmastik ja valgus on parameetrid, mis kirjeldavad lehestiku massi vertikaalset jaotumist koosluses eri rinnete vahel. Ülemise rindeni jõuab suurema intensiivsusega valgusvoog kui alumiste rinnete juurde. Alumisi rindeid iseloomustab efektiivsem lämmastiku kasutamine ja/või parem võime omastada mullast lämmastikku. Rohurinde kasvu piki produktsiooni gradienti limiteerivad nii kättesaadav valgus kui ka lämmastik. Samblarinde kasvu piirab põhiliselt rindeni jõudev valgus. Kahe niidukoosluse andmete põhjal saab püstitada hüpoteesi, et valguse omastamise efektiivsuse muutumist produktsiooni gradiendil iseloomustab optimumiga kõver. Edaspidi on vaja uurida, kas analoogiline seos kehtib ka teiste taimekoosluste puhul. Antud uurimuse ja kirjanduse põhjal võib järeldada, et taimedel esineb lõivsuhe valgus- ja lämmastikuressursi paremaks kasutamiseks tehtavate kulutuste vahel. See tähendab, et taimed ei saa olla efektiivsed mõlema ressursi kasutamises ühekorraga.

RAUL TIGANIK
Tartu ülikool
Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), religiooniuuringud
Doktoritöö „Sotsiaalne kontroll ja religioon” („Social Control and Religion”)
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/30237/tiganik_raul.pdf?sequence=1
Juhendaja: prof Anne Kull
Oponent: prof Heikki Pihlajamäki (Helsingi ülikool)
Kogukonnad on läbi põimunud sotsiaalsest kontrollist, kohati ka religioonist ja ilmselt ei ole ühtegi püsivamat inimgruppi, kus ei oleks võimalik leida sotsiaalse kontrolli toimimist. Sotsiaalne kontroll on suunatud inimeste kooseksisteerimise võimalikkuse realiseerimisele ehk teisiti öeldes: ära hoidmaks kõigi sõda kõigi vastu.
Interdistsiplinaarsel põhimõttel koostatud väitekirjast tuleneb, et religioonil ja kriminoloogias kasutamist leidnud sotsiaalse kontrolli teoorial on vähemasti üks kokkupuutekoht, see on deviantse käitumise selgitamine ning ärahoidmine. Nüüd tahetakse saada selgust, kas religioonil on õigusvastast käitumist pärssiv võime või mitte. Käsitletud materjalist tulenevalt võib väita, et religioon saab toimida õigusvastase käitumise tõkestajana, kuid miks on usul selline mõju ja milliste teede kaudu ta seda mõju avaldab, ei ole praeguste teadmiste põhjal võimalik täpselt ja üheselt välja selgitada. Väitekirjas on peatutud mitmel võimalusel ega ole välistatud, et tegemist on kompleksmõjuga, millel on iga indiviidi suhtes iseomane mõju. Universaalseim faktor on siiski moraalse kogukonna olemasolu, mis võib õiguskuulekat mõju avaldada isegi nendele, kes ise ei ole end usklikuna määratlenud.
Religiooni osa ja efektiivsust sotsiaalse kontrolli valdkonnas ei ole võimalik ennustada, kuid eri ühiskondades valitseva suhtumise järgi saab eeldada, et ajaloolisest traditsioonist lähtuvalt religiooni mõju sotsiaalsele kontrollile jääb kestma. Sekulaarsetes riikides, näiteks Eestis, aga ei ole põhjust loota, et sellest on märkimisväärset abi võitluses kuritegevuse vastu, samuti õigusvastase käitumise pärssimises laiemalt – selleks on sekulaarses riigis religioonil liiga vähe mõjujõudu.

ARKADI ZIKIN
Tallinna tehnikaülikool
Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD)
Doktoritöö „Mitmefaasilised kulumiskindlad PTA-keevispinded” („Advanced Multiphase Tribo-Functional PTA Hardfacings”)
http://digi.lib.ttu.ee/i/?908
Juhendajad: PhD Irina Hussainova ja prof Herbert Danninger
Oponendid: prof Petri Vuoristo (Tampere tehnikaülikool, Soome) ja prof Jaak Kikas (Tartu ülikool)
Materjalide hävimine kõrgtemperatuurse oksüdatsiooni, korrosiooni ja abrasiiverosiooni toimel põhjustab Euroopa tööstusele tohutu suuri kulutusi. Pinded ja pinnatöötlus on tõestanud end eduka meetodina masinate eluea pikendamisel ja aitavad vähendada tööriistade kulumist ja korrosiooni. Üks edukamaid pinnatöötlusmeetodeid on kõvapindamine keevitustehnoloogia abil.

Uurimistöö keskendub uudsete kulumiskindlate paksude kõvapinnete arendamisele – tehnoloogia optimeerimisele, pinnete mikrostruktuuri, mehaaniliste ja triboloogiliste omaduste uurimisele. Plasmakaarkeevitus on üks levinud mooduseid kõvapinnete valmistamisel.

JURI MIHHAILOV
Tallinna tehnikaülikool
Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD)
Doktoritöö „Universaalne ja täpne voolu mõõtmise meetod ning selle realisatsioon mobiilsetes rakendustes kasutatavates integraalskeemides võimsuse ja aku juhtimiseks” („Accurate flexible current measurement method and its realization in power and battery management integrated circuits for portable applications”)
Juhendaja: prof Toomas Rang
Oponendid: PhD Rein Sabolotny ja PhD Serge dos Santos (ENI Val de Loire’i ülikool, Prantsusmaa)

TÕNIS SAAR
Tallinna tehnikaülikool
Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD)
Doktoritöö „Piesoelektriline impedantsspektroskoopia: lahendused ja rakendused” („The Piezo-Electric Impedance Spectroscopy: Solutions and Applications”)
http://digi.lib.ttu.ee/i/?909
Juhendaja: PhD Olev Märtens
Oponendid: prof Alvo Aabloo (Tartu ülikool) ning PhD Serge dos Santos (ENI Val de Loire’i ülikool, Prantsusmaa)
Doktoritöö kirjeldab meetodeid ja lahendusi piesotäituri/tajuri elektromehaanilise impedantsi mõõtmiseks. Piesotäiturid ja -tajurid on laialt levinud struktuuride konditsiooni monitooringu rakendustes. Piesoefekt muundab elektrilised võnked mehaanilisteks ja vastupidi. Neid lained saab kindlatel sagedustel kasutada eri struktuuride seisundi monitoorimiseks. Vaatluse all olevaks struktuuriks võib olla näiteks lennuki tiib, silla kandevkonstruktsioon või tuuleturbiini laba. Selles töös kirjeldatakse kaht näidisjuhtumit impedantsi kasutusvõimalustest. Esimesel juhul kirjeldatakse komposiitstruktuuri delaminatsiooni tuvastamist, teisel juhul täituri enda diagnostikat.

ANTON TŠEPUROV
Tallinna tehnikaülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD)
Doktoritöö „Riistvara modelleerimine disaini verifitseerimise ja silumise jaoks” („Hardware Modeling for Design Verification and Debug”)
http://digi.lib.ttu.ee/i/?913
Kaitsmine toimub reedel, 14. juunil kl 11 Tallinnas Akadeemia tee 15a TTÜ infotehnoloogia maja ruumis 507AB.
Juhendajad: prof Jaan Raik ja PhD Maksim Jenihhin
Oponendid: prof Heinrich Theodor Vierhaus (Brandenburgi tehnikaülikool, Saksamaa) ja PhD Giovanni Squillero (Torino polütehnikum, Itaalia)
Tänapäevaste digitaalsete skeemide suurus ja keerukusaste on saanud pearaskuseks elektroonika arendus-automatiseerimistööstusele (EAA) ja vastavatele teadusuuringutele. See tõstab esiplaanile riistvara esitusmudelite skaleeritavusvõime ja nende täpse sobivuse riistvara esitusel antud arendusülesande täitmiseks. Vaatamata EAA saavutustele on säilinud arendusvahendite kesisus, mis ei luba arendajatel realiseerida kõike, mida tehnoloogia parasjagu teha lubab. Antud doktoritöö panuseks ongi takistavate puuduste kõrvaldamine kahe võimsa riistvara esitusmudeli kaasamise kaudu.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming