Kaitsmisele tulevad väitekirjad

Katrin Idla

VAHUR ZADIN, sünd 1982 Tartu Ülikool Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD) Doktoritöö „Modelling the 3D-microbattery” („3D-mikroaku modelleerimine”) http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/25375/zadin_vahur.pdf?sequence=1 Kaitsmine toimub reedel, 8. juunil kl 14.15 Tartus Nooruse 1–121. Juhendajad: PhD Heiki Kasemägi ja prof Alvo AablooOponent: PhD Mårten Behm, (Kuninglik Tehnoloogiainstituut, KTH, Rootsi) Doktoritöös simuleeriti kolmemõõtmelist liitiumioon akut, kasutades lõplike elementide meetodit. Töötati välja algebralised võrrandid leidmaks statsionaarses seisundis elektrolüüdis elektrivälja ja ülepinget, mis lihtsustab oluliselt aku optimeerimise arvutusi. Kirjeldatakse elektrokeemilisi protsesse, mis leiavad aset kolmemõõtmelises mikroakus. Elektroodide optimeeritud geomeetria võimaldab lihtsustada kolmemõõtmeliste elektroodide valmistamist.

UUNO PUUS, sünd 1956
Tartu Ülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), informaatika
Doktoritöö „Structural Performance as a Success Factor in Software Development Projects – Estonian Experience” („Struktuurne tulemuslikkus tarkvaraprojekti edutegurina – Eesti kogemus”)
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/25424/puus_uuno.pdf?sequence=1
Kaitsmine toimub esmaspäeval, 11. juunil kl 9.15 Tartus Liivi 2–404.
Juhendajad: em-prof Jüri Kiho ja prof Tõnis Mets
Oponendid: prof Alok Mishra (Lõuna Vaikse Ookeani Ülikool, Fidži) ja prof Marko Torkkeli (Lappeenranta Tehnoloogiaülikool, Soome)
Doktoritöös kirjeldatud struktuurne tulemuslikkus on meetod, mis võimaldab analüüsida eri osapoolte sageli vastuolulisi huvisid. Töö eesmärgiks oli identifitseerida tarkvaraprojekti eriomadused, mis on aluseks projektimeeskonna struktuursele tulemuslikkusele ning kirjeldada-üldistada struktuurse tulemuslikkuse mudeleid Eesti projektimeeskondade näitel.

EMLYN DAVID QIVITOQ WITT, sünd 1972
Tallinna Tehnikaülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), inseneriteadus
Doktoritöö „Risk transfer and construction project delivery efficiency-implications for Public Private Partnerships” („Riskijuhtimise delegeerimise mõju avaliku ja erasektori ühiste ehitusprojektide tõhusale juhtimisele”)
http://digi.lib.ttu.ee/i/?729
Kaitsmine toimub esmaspäeval, 11. juunil kl 10 Tallinnas TTÜ auditooriumis X-212.
Juhendaja: prof Roode Liias
Oponendid: prof Will Huges, (Readingi Ülikool, Suurbritannia) ja prof Arturas Kaklauskas (Vilniuse Gediminase Tehnikaülikool, Leedu)
Uuriti avaliku ja erasektori partnerlust kui infrastruktuuri riigihangete üht võimalust. Tuletati ehitusprojektide riski üldkontseptsioon, töötati välja riskijuhtimise delegeerimise ja tõhusa projektijuhtimise kvantitatiivsed näitajad, modelleeriti nendevaheline seos ning kontrolliti seda empiiriliselt.

JURI BELIKOV, sünd 1985
Tallinna Tehnikaülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), informaatika ja süsteemitehnika
Doktoritöö „Polynomial Methods for Nonlinear Control Systems” („Polünoommeetodid mittelineaarsetes juhtimissüsteemides”)
http://digi.lib.ttu.ee/i/?732
Kaitsmine toimub esmaspäeval, 11. juunil kl 11 Tallinnas TTÜ auditooriumis II–309.
Juhendaja: PhD Eduard Petlenkov
Oponendid: prof Henk Nijmeijer (Eindhoveni Tehnoloogiaülikool, Holland) ja prof Anna Maria Perdon (Universitá Politecnica delle Marche, Itaalia)
Polünoommeetodeid kasutades uuriti mittelineaarseid süsteeme. Töö teoreetilisi tulemusi saab rakendada tarkvarapaketis NL Control, mis on arendatud Mathematica keskkonna jaoks. NL Control võimaldab lahendada mittelineaarsete juhtimissüsteemide modelleerimise, analüüsi ja sünteesiga seotud ülesandeid.

MARI JÄRVE, sünd 1983
Tartu Ülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), molekulaarbioloogia
Doktoritöö „Different genetic perspectives on human history in Europe and the Caucasus: the stories told by uniparental and autosomal markers” („Erinevad geneetilised perspektiivid inimajaloole Euroopas ja Kaukaasias: lood, mida räägivad haploidsed ja autosomaalsed markerid”)
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/25366/jarve_mari.pdf?sequence=1
Kaitsmine toimub esmaspäeval, 11. juunil kl 13 Tartus TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudis Riia 23–217.
Juhendajad: prof Richard Villems ja PhD Siiri Rootsi
Oponendid: MD prof Antti Sajantila (Helsingi Ülikooli Hjelt-instituut, Soome)
Inimese genoomi võib vaadelda kui ajalooürikut, mis pärandub põlvest põlve ja milles aja möödumist märgivad juhuslikud mutatsioonid. Juba aastakümneid on demograafilise ajaloo uurimiseks kasutatud emalt lastele päranduvat mitokondriaalset DNAd ja isalt pojale päranduvat Y-kromosoomi, viimasel ajal on lisandunud üle kogu genoomi paiknevad markerid. Pikka aega on laialdast huvi pakkunud Euroopa praeguste inimpopulatsioonide kujunemine. Y-kromosoomi andmed viitavad mitme uue geneetilise variandi tekkele Euroopas umbes 8000 aastat tagasi ning nende variantide kiirele ja laialdasele levikule, mida võib seostada mitme neoliitilise kultuuri levikuga. Ajaloo uurimisel pakub alati huvi see, millal mingi sündmus võis aset leida. Y-kromosoomi andmetel põhinevates populatsioonigeneetilistes uuringutes kasutatakse geneetiliste liinide vanuse määramiseks laialdaselt lühikesi tandeemseid kordusjärjestusi. Tavaliselt kasutatakse kolme- ja neljanukleotiidseid kordusi, kuid aeglasemalt muutuvad viie- ja kuuenukleotiidsed kordused võivad mõnel juhul ajahinnangute andmiseks paremini sobida.

ZOJA RAUD, sünd 1960
Tallinna Tehnikaülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD)
Doktoritöö „Research and Development of an Active Learning Technology for University-Level Education in the Field of Electronics and Power Electronics” („Aktiivõppetehnoloogia uurimine ja väljatöötamine kõrghariduse õppekavale elektroonika ja jõuelektroonika valdkonnas”)
http://digi.lib.ttu.ee/i/?722
Kaitsmine toimub esmaspäeval, 11. juunil kl 14 Kuressaares Pargi 16 Saaremaa Spa Hotel Meri konverentsiruumis energia- ja geotehnika doktorikooli II suvekooli raames.
Juhendajad: prof Valeri Vodovozov ja prof Tõnu Lehtla
Oponendid: prof Johannes Steinbrunn (Hawassa Ülikool, Etioopia) ja prof Vanja Ambrožič (Ljubljana Ülikool, Sloveenia)

ANDREI BLINOV, sünd 1984
Tallinna Tehnikaülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), inseneriteadused
Doktoritöö „Research of Switching Properties and Performance Improvement Methods of High-Voltage IGBT based DC/DC Convertes” („Kõrgepingelistel IGBT transistoridel põhinevate alalispingemuundurite lülitusomaduste ja jõudluse suurendamise meetodite uurimine”)
http://digi.lib.ttu.ee/i/?724
Kaitsmine toimub esmaspäeval, 11. juunil kl 16 Kuressaares Pargi 16 Saaremaa Spa Hotel Meri konverentsiruumis energia- ja geotehnika doktorikooli II suvekooli raames.
Juhendaja: DSc Dmitri Vinnikov
Oponendid: prof Enrique Romero-Cadaval (Extremadura Ülikool, Hispaania) ja prof Robert Smoleński (Zielona Gora Ülikool, Poola)

KAJA KUMER-HAUKANÕMM, sünd 1975
Tartu Ülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), ajalugu
Doktoritöö „Teisest maailmasõjast tingitud Balti pagulaste problemaatika aastatel 1945–1952 Eesti pagulaste näitel” („The Fate of Baltic Refugees and Displaced Persons in 1945–1952: the Estonian Example”)
hxxp://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/25377/kumer_haukan6mm_kaja2.pdf?sequence=5
Kaitsmine toimub esmaspäeval, 11. juunil kl 16.15 Tartus Lossi 3–427.
Juhendajad: PhD Vahur Made ja prof Raimo Raag (Uppsala Ülikool, Rootsi)
Oponent: PhD Kari Alenius (Oulu Ülikool, Soome)
Doktoritöös käsitletakse Teise maailmasõja tõttu läände sattunud balti pagulaste problemaatikat 1945–1952 Eesti pagulaste näitel. Esitatakse Teise maailmasõja ajal ning järgselt terminite põgenik ja maapagulane (ingl displaced person, DP) ümber toimunu. Analüüsitakse, mis võis avaldada mõju mainitud terminite arengule ning mis olid läbi viidud muudatuste oletatavad eesmärgid. Vaadeldakse Teise maailmasõja ajal ja järgselt tegutsenud rahvusvaheliste pagulasorganisatsioonide tegevust, keskendudes eelkõige Ühinenud Rahvaste Abistamis- ja Taastamise Administratsiooni (UNRRA) tegevusele.

KAI ROSIN, sünd 1976
Tallinna Tehnikaülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), loodusteadused
Doktoritöö „Solar Radiation and Wind as Agents of the Formation of the Radiation Regime in Water Bodies” („Päikesekiirgus ja tuul kui kiirgusvälja kujunemise mõjurid veekogudes”)
http://digi.lib.ttu.ee/i/?737
Kaitsmine toimub teisipäeval, 12. juunil kl 11 Tallinnas Akadeemia tee 15a TTÜ meresüsteemide instituudi ruumis MSI-327.
Juhendaja: prof Sirje Keevallik
Oponendid: Franz H. Berger, PhD (Lindenbergi Meteoroloogiaobservatoorium, Saksamaa) ning PhD Anu Reinart (Tartu Observatoorium)
Töö peamine eesmärk oli analüüsida kahe põhilise veekogu kiirgusrežiimi mõjutava välisjõu – päikesekiirguse ja tuule ajalis-ruumilist muutlikkust Läänemere piirkonnas. Päikesekiirgus mängib olulist rolli paljudes valdkondades, merepinnale langenud kiirgus on üheks põhiliseks teguriks veealuse kiirgusvälja kujunemisel. Pinnalähedane tuul omakorda aitab veealuse kiirgusvälja kujunemisele kaasa laineid tekitades ja setteid kergitades.

HANDO HAIN, sünd 1980
Tartu Ülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), inimgeograafia
Doktoritöö „The role of voluntary certification in promoting sustainable natural resource use in transitional economies” („Vabatahtliku sertifitseerimise roll keskkonnasõbraliku metsanduse edendamisel üleminekumajanduse tingimustes”)
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/25475/hain_hando.pdf?sequence=1
Kaitsmine toimub teisipäeval, 12. juunil kl 14.15 Tartus Ülikooli 18 TÜ peahoone senati saalis (204).
Juhendaja: prof Rein Ahas
Oponent: PhD Olof Stjernström, (Umeå Ülikool, Rootsi)
Doktoritöös uuritakse vabatahtliku sertifitseerimise (FSC) rolli ja mõjusid Ida-Euroopa üleminekutingimustes. Alates 1998. aastast hakati välja töötama Eestile sobilikku säästva metsanduse standardit ning 2000. aastal väljastati esimene FSC sertifikaat erametsaomanikule Lembit Laksile. Sertifitseerimine täiendab edukalt avaliku sektori püüdlusi reguleerida metsaressursi jätkusuutlikku kasutust üleminekumajanduse tingimustes, kus valitsuse suutlikkus ühiskaupade kasutuse edukaks reguleerimiseks on piiratud.

VEIKO KARU, sünd 1981
Tallinna Tehnikaülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), energeetika ja geotehnoloogia
Doktoritöö „Potential usage of underground mined area in Estonian oil shale deposit” („Altkaevandatud alade kasutamine Eesti põlevkivimaardlas”)
http://digi.lib.ttu.ee/i/?719
Kaitsmine toimub kolmapäeval, 13. juunil kl 14 Kuressaares Pargi 16 Saaremaa Spa Hotel Meri konverentsiruumis energia- ja geotehnika doktorikooli II suvekooli raames.
Juhendaja: prof Ingo Valgma
Oponendid: prof Piotr Czaja (AGH Teaduse- ja tehnoloogiaülikool, Poola) ja prof Mikael Rinne (Aalto Ülikool, Soome)

PRIIT ROHTMETS, sünd 1981
Tartu Ülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), usuteadus
Doktoritöö „Teoloogilised voolud Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kirikus aastatel 1917–1934” („Theological Factions in the Estonian Evangelical Lutheran Church 1917–1934”)
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/25470/rohtmets_priit.pdf?sequence=1
Kaitsmine toimub kolmapäeval, 13. juunil kl 16.15 Tartus Ülikooli 18 TÜ peahoone senati saalis (204).
Juhendaja: prof Riho Altnurme
Oponent: PhD Mikko Ketola (Helsingi Ülikool, Soome)
Doktoritöös kirjeldatakse luteri kirikus aastatel 1917–1934 eksisteerinud teoloogiliste voolude kujunemist ja tegevust ning analüüsitakse voolude mõju kirikus toimunud kirikukorralduslikule ja teoloogilisele diskussioonile. Eelneva taustal jälgitakse kiriku õpetuslike ja kirikukorralduslike põhialuste arengut.

JÜRI-OTT SALM, sünd 1976
Tartu Ülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), maastikuökoloogia ja keskkonnakaitse
Doktoritöö „Emission of greenhouse gases CO2, CH4 and N2O from Estonian transitional fens and ombrotrophic bogs: the impact of different landuse practices” („Kasvuhoonegaaside CO2, CH4 ja N2O vood soodes: kuivenduse ja maakasutuse muutuse mõju”)
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/25471/salm_jyri_ott.pdf?sequence=1
Kaitsmine toimub neljapäeval, 14. juunil kl 10.15 Tartus Ülikooli 18 TÜ peahoone senati saalis (204).
Juhendaja: prof Ülo Mander
Oponent: PhD Jukka Alm (Soome Metsauuringute Instituut)
Doktoritöös hinnati kasvuhoonegaaside bilanssi boreaalsetes soodes tehtud uuringute tulemuste põhjal ja Eesti erineva maakasutusega siirdesoodes ning rabades läbi viidud kasvuhoonegaaside (CO2, CH4 ja N2O) mõõtmiste põhjal. Hinnati kuivenduse, turba kaevandamise ja päideroo (Phalaris) kasvatamise mõju kasvuhoonegaaside emissioonile ja süsiniku bilansile. Hinnanguliselt võivad ligikaudu 30 000 ha mahajäetud ja aktiivseid turbakaevandamisalasid emiteerida 191,499 t CO2 ekv. a-1. Juhul kui need alad oleksid looduslikus olekus, toimuks nendel süsiniku akumuleerumine ulatuses 24,405 t CO2 a-1. Seeläbi on Eestis kaevandamise poolt rikutud rabade ja siirdesoode kasvuhooneefekt ligikaudu 10 korda suurem kui juhul, mil need alad oleksid endiselt looduslikus olekus. Süsinikubilanss arvutati ka päideroo istanduse kohta, kogutud andmete alusel saab väita, et võrreldes turbakaevandusaladega muudab päideroo kasvatamine jääksoodes need alad süsiniku emiteerijast süsiniku akumuleerijaks.

MARTIN LIIRA, sünd 1983
Tartu Ülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), keskkonnatehnoloogia
Doktoritöö „Active filtration of phosphorus in Ca-rich hydrated oil shale ash: precipitation mechanisms and recovery” („Fosfori aktiivfiltratsioon kaltsiumirikka hüdratiseeritud põlevkivituhasettega: sadestusmehhanismid ja taaskasutus”)
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/25504/liira_martin.pdf?sequence=1
Kaitsmine toimub neljapäeval, 14. juunil kl 14.15 Tartus Ülikooli 18 TÜ peahoone senati saalis (204).
Juhendajad: prof Kalle Kirsimäe ja prof Ülo Mander
Oponent: PhD Günter Langergraber (Viini Ülikool, Austria)
Eesti põlevkivil töötavates elektrijaamades tekib 5–7 Mt põlevkivituhka aastas, millel peaaegu täielikult puudub taaskasutus, ning kokku on põlevkivituhaplatoodele ladestatud umbes 300 Mt hüdratiseerunud põlevkivituhka. Põlevkivitööstuse tahkete jäätmete taaskasutus on tänapäevani olnud äärmiselt piiratud ulatudes kuni 5%-ni tekkiva tuha kogumahust. Doktoritöös uuriti fosfori ärastusmehhanisme ja neid kontrollivaid keemilis-mineraloogilisi protsesse põlevkivituhasette filtermaterjalides. Selgitati küllastunud filtermaterjalide potentsiaalset taaskasutuse võimalust täiendava fosforväetisena põllumajanduses.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming