Kaitsmisele tulevad väitekirjad 19.–23. XII

Katrin Idla

GUNNAR PIHO, sünd 1955 Tallinna Tehnikaülikool Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), tehnikateadused Doktoritöö „Archetypes Based Techniques for Development of Domains, Requirements and Software: Towards LIMS Software Factory” („Arhetüüpidel tuginevad tehnikad valdkondade, nõuete ja tarkvara arendamiseks: LIMSi tarkvaravabriku näitel”) http://digi.lib.ttu.ee/i/?636 Kaitsmine toimub esmaspäeval, 19. detsembril kl 14 TTÜ ruumis VII-226. Juhendaja: prof Jaak Tepandi Oponendid: prof Jānis Grundspeņķis (Riia Tehnikaülikool) ja prof Marlon Dumas (Tartu Ülikool)

VILLEM ARUOJA, sünd 1969

Eesti Maaülikool

Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), keskkonnakaitse

Doktoritöö „Algae pseudokirchneriella subcapitata in environmental hazard evaluation of chemicals and synthetic nanoparticles” („Vetikad Pseudokircheriella subcapitata kemikaalide ja sünteetiliste nanoosakeste keskkonnaohtlikkuse hindamisel”) http://www.geoeco.ut.ee/et/1090544

Kaitsmine toimub esmaspäeval, 19. detsembril kl 11 Tartus Kreutzwaldi 5–1A5.

Juhendajad: dr Anne Kahru, prof Henri-Charles Dubourguier ja prof Kalev Sepp

Oponent: prof Cornelis A. M. van Gestel (VU Ülikool, Holland)

Vetikad on põhilised fotosünteesivad organismid veekeskkonnas ning globaalselt olulised, kuna umbes pool Maa primaarproduktsioonist ning atmosfääris leiduvast hapnikust on pärit fütoplanktonist. Seetõttu on oluline välja selgitada praeguste ja võimalike uute keskkonnaohtude mõjud vetikate kasvule. Kuna vetikaid on laboris lihtne kasvatada ja nad on tundlikud paljudele kemikaalidele, on nad heaks tööriistaks keskkonnatoksikoloogias. Euroopas võeti 2007. a vastu uus kemikaale reguleeriv määrus REACH (Registration, Evaluation, Authorisation and Restriction of Chemicals), mis on mõeldud inimeste ja keskkonna kaitseks kemikaalide võimalike kahjulike mõjude eest. REACH näeb ette kemikaalide keskkonnaohtlikkuse hindamise, sealhulgas toksilisuse hindamise vetikatele kõigi nende kemikaalide puhul, mida toodetakse või imporditakse Euroopa Liitu rohkem kui üks tonn aastas. Osal juhtudel võib vetikatestidega saadud toksilisuse andmeid kasutada loomkatsete asemel, hoides kokku raha ja katseloomi. Toksilisuse osas tuleb uurida ka potentsiaalseid uusi keskkonnamürke, näiteks sünteetilisi nanoosakesi, mida kasutatakse üha rohkem laiatarbekaupades. Sealjuures tuleb suhtuda kriitiliselt biotestide sobivusse selleks otstarbeks, kuna testid on üldjuhul välja töötatud lahustuvate ainete, mitte tahkete osakeste jaoks. Doktoritöös töötati välja vetikate Pseudokirchneriella subcapitata kasvu inhibitsiooni test, ning kasutati seda raskemetallidega saastunud muldade, metallioksiidide nanoosakste ning tööstuslikult oluliste aniliinide ja fenoolide toksilisuse uurimiseks. Vetikate kasvu inhibitsoonil põhinev ainete toksilisuse hindamise test, mida antud töös täiustati, on sobiv ka vees lahustumatuid osakesi sisaldavate proovide hindamiseks ning võimaldab väikese töökuluga analüüsida suurt hulka proove. Metoodika olulisust tõstab asjaolu, et seoses REACH-määrusega tuleb 2018. aastaks kuni 100 000 kemikaali varustada keskkonnaohtlikkust kirjeldava informatsiooniga, sealhulgas vetikate kasvu inhibitsiooni andmetega. Arvestades uuritavate kemikaalide suurt arvu, tuleb kasutusele võtta toksilisuse hindamise arvutuslikud meetodid, sealhulgas struktuur–aktiivsus sõltuvused. Edasised uuringud aniliinide ja fenoolide toksilisuse mehhanismide väljaselgitamiseks on vajalikud arvutusliku toksikoloogia edukamaks rakendamiseks sellist tüüpi kemikaalide puhul.

MARJE SÄREKANNO, sünd 1958

Eesti Maaülikool

Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), taimekasvatus

Doktoritöö „Analysis of productivity indicators of field-grown potato meristem plants multiplied by different methods” („Eri meetodil paljundatud ja avamaal kasvatatud kartuli meristeemtaimede produktiivsuse näitajate analüüs”) http://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/handle/10492/153/Thesis_Särekanno2011.pdf?sequence=1

Kaitsmine toimub esmaspäeval, 19. detsembril kl 13 Tartus Kreutzwaldi 5 ruumis 1A5.

Juhendajad: dr Katrin Kotkas ja PhD Evelin Loit

Oponent: dr Ramona Thieme (Julius Kühni Instituut, Saksamaa)

Kartuliviirused on taimekahjustajad, mida ei ole võimalik tõrjuda kemikaalidega. Viirusresistentsete sortide kasvatamine või seemnekasvatuse algmaterjali tervendamine viirushaigustest on võtted, mis võimaldavad vähendada saagikadu ja -kvaliteeti. Tänapäevased taimebiotehnoloogia meetodid võimaldavad saada terveid ja suure saagivõimega kartulitaimi ka tugevalt viirushaigustesse nakatunud sortidest. Sama oluline kui seemnekasvatuse algmaterjali tervendamine on ka selle kiire ja massiline paljundamine, et efektiivselt ära kasutada tervendatud seemne saagivõimet ja lühendada seemnekasvatusperioodi. Eestis tervendatakse, paljundatakse ja uuritakse taimede saagikuse suurendamise võimalusi Eesti Maaviljeluse Instituudi taimebiotehnoloogia osakonnas EVIKA. Seni ei olnud uuritud kartuli meristeemtaimede produktiivsuse näitajate dünaamikat erinevate meetoditega paljundamisel ja seemnemugulate avamaal kasvatamisel. Katsed viidi läbi aastatel 2005–2007 EVIKA kasvuhoones ja katsepõllul Sakus. Kasutati nelja taimede paljundusmeetodit (katseklaasis (in vitro) mikropistikud; kilerullis (turbasubstraadil) tipu-, varrepistikud; pealt korra lõigatud taimed). Kasvatati kahte Jõgeva Sordiaretuse Instituudis aretatud kartulisorti: ‘Ants’ (keskhiline) ja ‘Vigri’ (hilisepoolne). Kasvudünaamikat määrati, olenevalt aastast, 12–14 korda vegetatsiooniperioodi jooksul. Katseandmed töödeldi STATISTICA 9.0 programmis ühefaktorilise dispersioonanalüüsi (One-way ANOVA), faktoriaal- (Three way factorial ANOVA) ja korduvmõõtmiste (Reapeted measures ANOVA) meetodil. Kokkuvõtvalt võib antud katsete põhjal väita, et erinevalt paljundatud kartuli meristeemtaimede kõik uuritud produktiivsuse näitajad sõltusid avamaal kasvatamisel oluliselt kasutatud paljundusmeetodist ja katseaastast. Sordi oluline mõju ilmnes lehepinna indeksi, mugulate arvu ja mugula keskmise massi arvestuses. Ilmnes, et katseklaasis in vitro mikropistikutega paljundatud taimedel oli väiksem LPI, arvuliselt moodustus küll rohkem mugulaid taime kohta, aga mugulad olid väiksema keskmise massiga. Tipu- ja varrepistikutega paljundatud ning pealt korra lõigatud taimedest kasvanud mugulad saavutavad seemneks sobiliku suuruse kaks kuni kolm nädalat varem kui in vitro paljundusmeetodi korral. Optimaalne koristusaeg sõltus aasta ilmastikust ja taimede arengust. Uurimisöö kinnitas, et nii EVIKAs väljatöötatud (tipu- ja varrepistikud, pealt korra lõigatud ja nendest uuesti kasvanud taimed) ja maailmas enam kasutamist leidnud töömahukam ja kulukam in vitro paljundusmeetod sobivad tervendatud kartuli seemnekasvatuse algmaterjali kiireks ja massiliseks paljundamiseks.

SIIM LINK, sünd 1979

Tallinna Tehnikaülikool

Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), tehnikateadused

Doktoritöö „Reactivity of Woody and Herbaceous Biomass Chars” („Puit- ja rohtbiomassi kokside reageerimisvõime”) http://digi.lib.ttu.ee/i/?641

Kaitsmine toimub teisipäeval, 20. detsembril kl 12 Tallinnas TTÜ ruumis V-215.

Juhendajad: prof Aadu Paist ja PhD Stelios Arvelakis

Oponendid: dr Truls Liliedahl (KTH) ja PhD Ülo Rudi (Tallinna Tehnikaülikool)

HEISI KURIG, sünd 1985

Tartu Ülikool

Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), keemia

Doktoritöö „Electrical double-layer capacitors based on ionic liquids as electrolytes” („Ioonsetel vedelikel baseeruvad elektrilise kaksikkihi kondensaatorid”) http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/19328/kurig_heisi.pdf?sequence=1

Kaitsmine toimub teisipäeval, 20. detsembril kl 10 Tartus Ravila 14a TÜ Chemicumi auditooriumis 1021.

Juhendajad: prof Enn Lust ja dr Alar Jänes

Oponent: prof François Béguin (Orléansi Ülikool, Prantsusmaa)

Elektrilise kaksikkihi kondensaatorid ehk superkondensaatorid on uudsed energiasalvestusseadmed. Võrreldes patareidega on superkondensaatoritel pikem ekspluatatsiooni aeg ning palju kiirem laadimise ja tühjenemise aeg. Seetõttu sobivad superkondensaatorid seadmetesse, kus vajatakse tihedalt korduvaid ja suurt võimsust tagavaid vooluimpulsse. Näiteks kasutatakse superkondensaatoreid tõstukites, bussides, prügiveoautodes, kruvikeerajates, mänguasjades jne suure hetkevõimsuse saavutamiseks. Doktoritöös uuriti toatemperatuuril vedelate soolade ehk ioonsete vedelike kasutamist superkondensaatorite elektrolüüdina. Hinnati erinevate ioonsete vedelike keemilise koostise, füüsikaliste omaduste ja temperatuuri mõju superkondensaatori elektrilistele omadustele. Ioonsetel vedelikel baseeruvaid superkondensaatoreid võrreldi teistel elektrolüütidel baseeruvate superkondensaatoritega. Esitatud andmete põhjal soovitati superkondensaatorite elektrolüüdiks kahte ioonset vedelikku (1-etüül-3-metüülimidasoolium tetrafluoroboraati ja 1-etüül-3-metüülimidasoolium tetratsüaanoboraati), kuna need tagasid suurima võimsuse superkondensaatori tühjakslaadimisel.

VIVIKA MELTSOV, sünd 1978

Eesti Maaülikool

Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), botaanika

Doktoritöö „Inferring floristic diversity from modern sedimentary pollen records” („Taimestiku mitmekesisuse peegeldumine kaasaegsete järvesetete õietolmus”) http://dspace.emu.ee/xmlui/handle/10492/152

Kaitsmine toimub kolmapäeval, 21. detsembril kl 11 Tartus Kreutzwaldi 5-1A5.

Juhendajad: dr Anneli Poska ja prof Tiiu Kull

Oponent: dr Kari Loe Hjellen (Bergeni Ülikool, Norra)

PILLE SOOVÄLI, sünd 1964

Eesti Maaülikool

Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), taimekaitse

Doktoritöö „Integrated plant disease management in spring barley and oat production” („Integreeritud taimekaitse kasutamine odral ja kaeral”) http://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/handle/10492/148/Thesis_Sooväli_Phd2011.pdf?sequence=1

Kaitsmine toimub kolmapäeval, 21. detsembril kl 13 Tartus Kreutzwaldi 5–1A5.

Juhendajad: dr Mati Koppel, prof Marika Mänd ja PhD Ülle Lauk

Oponent dr Ludvik Tvarůžek (Kromĕŕiži Põllumajandusuuringute Instituut, Tšehhi Vabariik).

JELENA GORBATŠOVA, sünd 1981

Tallinna Tehnikaülikool

Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), keemia

Doktoritöö „Development of methods for the CE analysis of plant phenolic compounds and vitamins” („Kapillaarelektroforeesil põhinevate meetodite väljatöötamine taimsete fenoolsete ühendite ja vitamiinide analüüsiks”) http://digi.lib.ttu.ee/i/?640

Kaitsmine toimub kolmapäeval, 21. detsembril kl 11 Tallinnas TTÜ ruumis VIII-109.

Juhendaja: prof Mihkel Kaljurand

Oponendid: prof Tõnu Püssa (Eesti Maaülikool) ja prof Andrei R. Timerbajev (Vene Teaduste Akadeemia, Moskva)

Tänapäeval pakub toiduainetes leiduvate komponentide, sealhulgas taimsete fenoolide ja vitamiinide, kvalitatiivne ning kvantitatiivne analüüs üha suuremat huvi toitumisspetsialistidele ja -teadlastele, ravimitootjatele ning ka toidutootjatele ja tarbijatele just nende ainete võimaliku mõju tõttu inimese tervisele. Tervisliku toitumise suundumustest tulenevalt on tekkinud vajadus kiirete, täpsete ja tundlike analüüside väljatöötamiseks, mis võimaldaks mitme analüüdi samaaegset uurimist. Loodustoodete koostisosade uurimine on omaette ülesanne, mis tähendab olemasolevate analüütiliste meetodite tõsist proovilepanekut ja mitmete takistavate asjaolude ületamist. Põhilisteks proovikivideks on töötamine madala kontsentratsiooniga analüütidega, analüüdi mitme metaboolse vormi olemasolu, segu koostisosade suur varieeruvus looduslikus proovis ning lisaks mitmete komponentide võimalikud omavahelised interaktsioonid.

Doktoritöö kirjeldab meetodite väljatöötamist bioaktiivsete ainete, taimsete fenoolide ja vees lahustuvate vitamiinide elektroforeetiliseks analüüsiks. Erilist tähelepanu on pööratud protseduuride optimiseerimisele, proovi käsitlemisele, analüütide eraldamisele ja andmete analüüsile. Teostatud töö eesmärk oli uurida perekondade Hippophae, Solanum, Capsicum esindajates leiduvate taimsete fenoolide ja vees lahustuvate vitamiinide (vabas vormis) üheaegse analüüsimise võimalusi, kasutades kapillaarelektroforeesi meetodit. Uurimus jätkus B1-, B3- ja B6-vitamiiniga rikastatud ja rikastamata toitude analüüsiga, kus analüüdid esinevad mitmes metaboolses vormis või on kompleksis valkude või süsivesikutega. Töötati välja digitaalsel mikrofluidikal baseeruv kontaktivaba juhtivusdetektoriga kapillaarelektroforeesi sisendseade, mis on ette nähtud väikeste proovikoguste analüüsimiseks.

KARMEN TOROS, sünd 1979

Tallinna Ülikool (TLÜ)

Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), sotsiaaltöö

Doktoritöö „Assessment of child well-being: child protection practice in Estonia” („Lapse heaolu hindamisest Eesti lastekaitsetöö praktikas”) http://www.tlu.ee/files/news/4329/Toros87bd64dd849230f802ca6646b5487982.pdf

Kaitsmine toimub neljapäeval, 22. detsembril kl 11 Tallinnas Uus-Sadama tn 5 TLÜ auditooriumis M-225.

Juhendaja: prof Taimi Tulva Konsultant: PhD Michael C. LaSala (Rutgersi Ülikool)

Oponendid: prof Katja Forssén (Turu Ülikool, Soome) ja PhD Dagmar Kutsar (Tartu Ülikool)

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht