Ka tagantjärele tarkus teeb targemaks

Juhan Kivirähk

Kahtlemata on 1995. aastast välja antav „Eesti inimarengu aruanne” (EIA ) aidanud kaasa ühiskondlikule diskussioonile ning mõjutanud seeläbi kaudselt ka poliitilisi otsuseid, ent  see mõju oleks võinud olla kindlasti suurem. Kuigi EIA- t on juba mitmel korral tutvustatud koguni riigikogus, pole poliitikud senini eriti varmad sotsiaalteadlaste sõnumeid kuulda võtma. Meie sotsiaal- ja majandusteadlaste paremiku loodud riiklik strateegia „Säästev Eesti 21” kiideti 2005. aastal riigikogu otsusega lausa ametlikult heaks, kuid mingeid poliitilisi samme pole järgnenud. 

Poliitiline ja teaduslik mõtlemis- ja tegutsemisloogika erinevad (kahjuks) otsustavalt. Kui poliitikutel on kihk muuta ühiskond selliseks, nagu nad oma ideoloogias näevad ja  programmis lubavad, siis teadlased kirjeldavad ja analüüsivad ühiskonda sellisena, nagu see tegelikult on. Reaalsus seab aga poliitilisele tahtele tihti ebameeldivaid piiranguid.       

Ühes umbes kümne aasta eest tehtud avaliku  arvamuse uuringus küsiti, milliste teadmiste ja oskuste olemasolu valijad riigikogu liikmete puhul vajalikuks peavad. Valijad tahaksid, et riigikogu liikmed tunneksid hästi õiguslikke ja majandusküsimusi ning ühiskonnaelu. Kui sellega, et õiguslik ja majanduslik kompetents nõuab spetsiifilisi teadmisi, nõustuvad paljud, siis sotsiaalteaduslikesse uuringutesse suhtutakse sageli üsna üleolevalt. Elame me ju kõik iga päev ühiskonnas ning ei tea küll  kedagi, kes teaks kedagi, kes arvab nii, nagu uuringutes väidetakse … Mõnikord nimetatakse sotsiaalteaduslikku analüüsi tagantjärele tarkuseks. Tõepoolest võtab põhjaliku teadusuuringu ettevalmistamine, läbiviimine ja analüüs parasjagu aega ning kui teadlased oma uuringutulemustega avalikkuse ja otsustajate ette jõuavad, võivad ühiskondlikud olud ja väliskeskkonna tingimused olla juba  teistsugused. Samuti heidetakse uuringutele ette, et need ei anna ühemõttelisi tegevusjuhiseid.     

Erinevalt täppisteadustest ei ole siin võimalik oleviku argumentidele ehitada kindlalt realiseeruvat tulevikku viivat funktsiooni. Enamasti lõpevad uuringutulemusi tutvustavad kogumikud aga mingite imelike stsenaariumidega, mis võivad realiseeruda või mitte,  sõltudes nii paljudest teguritest, et nende kindla käega ohjamine on võimatu. Ometi on ka ilma täpsete tegevusjuhenditeta tagantjärele tarkusel poliitiliste otsuste tegemiseks oluline väärtus. Sügavate kriiside järel, nagu Eesti viimaste aastate jooksul koos muu maailmaga on kogema pidanud ning mille mõjuväljast me veel sugugi lahkunud ei ole, peaks oskama tehtut vähemalt kriitiliselt hinnata ja tehtud vigadest õppust võtta. Sellist  kriitilist retseptsiooni ei ole meie võimuerakondade poolt kuulda olnud. Juurdunud stereotüüpidest (nagu ka erakonna programmilistest lubadustest) loobumine on igaühele raske. EIA d kutsuvad üles värske pilguga hindama tänaste majanduslike ja poliitiliste valikute mõju inimarengule ja elukvaliteedile, hindama poliitika eesmärkide ja vahendite kokkusobivust.   

  

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht