Elu 3.0 – visioon inimkonnast tehisintellekti kõrval

Superintellektiga kaasnevad probleemid avalduvad ehk alles ettenägematus tulevikus, kuid meie kõigi kohta andmete ulatuslik kogumine, tehnoloogiast tingitud muutused tööturul jms on olulised teemad juba praegu.

Allan Aksiim

Max Tegmarki raamat „Elu 3.0. Inimene tehisintellekti ajastul“ algab looga, mis leiab aset väljamõeldud ettevõttes nimega Omega. See meenutab kahtlaselt Google’i poolt 2014. aastal ära ostetud DeepMindi, mis on võtnud kursi inimtasemel tehisintellekti väljaarendamisele. Sarnasus tegelikkusega on teadlik. DeepMindi väljakuulutatud eesmärk on ambitsioonikas: lahendada intellekti küsimus ja seeläbi kõik muud maailma probleemid.

Ambitsioonidele on kiirelt järgnenud teod. Eelmisel aastal alistati DeepMindi loodud AlphaGo programmiga 18kordne Go maailmameister Lee Sedol 4 : 1. Oktoobris avalikustati aga AlphaGo järgmine versioon AlphaGo Zero, mis alistas algse AlphaGo programmi 100 : 0, kusjuures oli samaaegselt 10 korda energiaefektiivsem.1

Selliste uudiste taustal on Max Tegmarki raamat „Elu 3.0“ äärmiselt päevakohane. Raamatu eesmärk on tuua debatt tehisintellekti mõju teemal välja inseneride, teadlaste ja filosoofide kitsast ringist. Avalikkuse osavõtul tuleks vaagida, mida teha tehisintellekti põhjustatud muutustega tööturul, kas täielikult autonoomsed sõjasüsteemid2 peaksid olema lubatud, mis karjäärinõu anda nii lastele kui ka täiskasvanutele ning millise kursi inimkond üldse sel sajandil peaks võtma.

Tegemist on futoroloogiaga ja nii tuleb Tegmarki visiooni ka võtta: kergete ilukirjanduslike vinjettide toel kirjeldatakse sündmusi, millest paljud võib-olla kunagi aset ei leia. Stsenaariume on hulgi, kuid just hästi laialt mõelda on vahel kasulik. Kõik kirjeldatu ei peagi teostuma. Stsenaariumide läbimõtlemine annab võimaluse teha kasulikke tähelepanekuid praeguse maailma kohta ja hinnata tema kurssi. Loomulikult on sellise raamatu soovitajate hulgas ka Elon Musk.3 Yuval Noah Harari ütles aga oma arvustuses Tegmarki raamatu kohta: „Kui kuuled stsenaariumi, mis kirjeldab maailma aastal 2050 ja kõlab nagu ulme, siis on see tõenäoliselt vale, aga kui kuuled stsenaariumi, mis käsitleb aastat 2050 ega kõla nagu ulme, siis see on kindlasti vale“.4

Seega on vaja mõelda ka ulmest ja tehisintellekti arenguga kaasnevate pikaajaliste probleemide ja võimaluste ning sellega seotud konteksti üle vaagimiseks on asutatudki tuleviku elu instituut (Future of Life Institute), mis on arutlejad nii praktikute kui ka teoreetikute poolelt kokku toonud 2015. aastal Puerto Rico’s5 ja 2017. aastal Asilomaris.6 Instituudi asutajate seas on ka Skype’ile aluse pannud Jaan Tallinn ning „Elu 3.0“ autor Max Tegmark.

Raamatu pealkiri on nutikas ja viitab Max Tegmarki jaotusele. Ta on liigendanud kogu senise arengu bioloogias, inimkultuuris ja tehnoloogias kolmeks järjestikuseks astmeks siin planeedil (ja võib-olla ka mujal).

Elu 1.0 – bioloogiline areng. Evolutsioon loodusliku valiku kaudu toob kaasa muutused nii elusorganismide ehituses (riistvara) kui  ka võimes intellektiga ülesandeid lahendada (tarkvara). Kõige lihtsam näide on suvalise bakteri arengulugu.

Elu 2.0 – kultuuriline areng. Evolutsiooni tõttu on arenenud riistvara, aga tarkvara muudavad eneseteadliku ja sotsiaalse intellektiga inimesed (meie näitel) kultuuri kaudu teineteist õpetades, vahenditeks kontseptsioonid, ideed ja keel.

Elu 3.0 – tehnoloogiline areng. Olemas on inimtasemel ja seda ületav tehisintellekt, mis suudab nii enese programmi kui ka riistvara ise täiustada.

Alates aastast 2014 on meedias (ka Eestis) tehisintellekti eetikaga seotud probleemide, ohtude ja ütluste teemal hulgaliselt artikleid avaldatud. Seejuures häirib, et ajakirjanduses pole alati oldud nüansside osas tähelepanelik. Tihti on selliste artiklite kõrval illustreeriv pilt mõnest Terminaatori filmist: punaste hõõguvate silmadega robot on valmis inimesed masinlikult tapma. Tegelik murekoht pole aga kurjaks läinud inimkujuline robot või kogemata välja arenenud tehisteadvus, vaid asja tuum on (siiani teoreetilise) inimtasemel intellektiga isikute väärtuste ja seda ületava tehisintellekti omade ühitamise raskus.

Omaette küsimus on, kui suur kaal peaks sellistel düstoopilistel visioonidel olema ja kui palju tähelepanu neile peaks pühendama, võrreldes lähi- ja keskpikas perspektiivis tõenäolisemate positiivsete ja negatiivsete arengustsenaariumidega. Superintellektiga kaasnevad probleemid avalduvad ehk alles ettenägematus tulevikus, kuid paaris suures tehnoloogiaettevõttes meie kõigi kohta andmete ulatuslik kogumine, tehnoloogiast tingitud muutused tööturul, s.t automatiseerimine ja võimalik tehnoloogia arengust tingitud tööpuudus, on olulised teemad juba praegu.

Palju tähelepanu on Tegmark pööranud sellele, mis on toimunud ja mis võib toimuda. Vähem selgitusi annab ta paraku selles osas, kuidas kujundada tulevikku nii, et see oleks pigem positiivne, selmet kujuneda negatiivseks. Arutlus inimtasemel või seda ületava tehisintellekti võimalike mõjude üle on intellektuaalselt kõige paeluvam, kuid igapäevaelu otsuseid selle järgi ei tee. Lugedes tundsin puudust lähitulevikus ees ootavate tehnoloogiaga seonduvate probleemide käsitlemisest.

Raamatu õppetund on ennekõike selle lühidus ja piiratus ning ettekujutuse andmine, missugune on meie võimekus mitme valdkonna (tehisintellekt ja füüsikaseadused, tehisintellekti praegune arengutase, tehisintellekti eetika jne) teadmisi ja spekulatsioone süstematiseerida ja kategoriseerida. Peaaegu iga raamatus käsitletava alateema kohta võiks teha omaette põhjalikuma analüüsi (ja kirjutada paar raamatut), paljugi on juba ka avaldatud. Kuna on püütud haarata mitmeid ajahorisonte, tulevikustsenaariume ja isegi füüsikaseadustest tulenevaid piiranguid, on raamatu teemade ring väga lai ja kergelt kakofooniline.

Aastaid teemat jälginud inimesele pakub „Elu 3.0“ vähe uut, aga teos on kokkuvõtlik ning kindlasti seeditavam sissejuhatus tehisintellekti kesk- ja kaugtulevikku kui valitsuste lõputud aruanded või palju meediakära ja vastuvaidlemist ärgitanud Nick Bostromi 2014. aastal ilmunud tihe analüütilise filosoofia traditsioone järgiv teos „Super­intelligents“.7 Tegmarki raamat võiks tekitada laiemat huvi teiste asjaomaste kirjatükkide, teoste ja tehisintellekti valdkonna vastu.

Lõpetuseks sobib siin tsiteerimiseks üks tekstilõik, mis kogu raamatu vaimu ja visiooni hästi kokku võtab: „Inimkonna valikute moraalsus oli ka minevikus tähtis, kuid need olid oma mõjult piiratud: elati üle laastavad katkud ja isegi suured impeeriumid langesid lõpuks põrmu. Varem teati, et sama kindlalt, nagu tõuseb päike hommikul, nõnda ületavad lõpuks ka inimesed igavikuliste hädadega, nagu vaesus, haigused ja sõda, võideldes kõik raskused. Mõned Puerto Rico konverentsi kõnelejad aga arvasid, et seekord võib minna teisiti. Esimest korda võivad inimesed luua tehnoloogia, mis on piisavalt võimas seljatamaks kõik senised probleemid, ent see tehnoloogia võib ühtlasi teha lõpu inimkonnale. Meil on võimalus luua tsivilisatsioon, millel on potentsiaali õitseda nii nagu ei kunagi varem, nii siin planeedil kui ka kaugemal, aga luua ka kafkalik ülemaailmne jälgimis­ühiskond, mis on nii võimas, et seda ei saa kunagi kukutada.“ Stsenaariumide kontrastsus on ka mind juba aastaid painanud.

Millal tehisintellekt ületab inimtaseme?

Ei iial

Tehnoskeptikud – Andrew Ng, Rodney Brooks

300 aastat

100 aastat

Ludiidid

Heatahtliku tehisintellekti liikumine (Beneficial AI movement): Stuart Russell, sarnaste seisukohtadega on ka Irvin J. Good ja Alan Turing. Praktikutest on lähiaastatel probleemi filosoofiliselt vaaginud Eliezer Yudkowsky, Michael Vassar ja Nick Bostrom

Digitaalutopistid: Larry Page, Hans Moravec, Ray Kurzweil, Richard Sutton

50 aastat

Paari aasta-

kümnega

Paari aastaga

Peaaegu mitte keegi

Kindlasti halb

Võib-olla halb

Väga ebaselge

Tõenäoliselt hea

Kindlasti hea

Kas superintellekti tekkimine on hea?

1 Lähemalt DeepMindi blogis deepmind.com/blog/alphago-zero-learning-scratch ja

teadusajakirjas Nature, nature.com/articles/doi:10.1038/nature24270, 18.10.17

2 Tuntud kui Lethal Autonomous Weapons Systems kurjakuulutava akronüümiga LAWS (ee seadused).

3 twitter.com/elonmusk/status/902452162625544193, 29.08.17

4 theguardian.com/books/2017/sep/22/life-30-max-tegmark-review, 22.09.17

5 futureoflife.org/2015/10/12/ai-safety-conference-in-puerto-rico, 12.10.15

6 futureoflife.org/bai-2017, 03.01.17 – 08.01.17

7 Nick Bostrom, Superintelligence: Paths, Dangers, Strategies. Oxford, 2014.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht