Ehitada ja linte lõigata

Kuidas näevad erakonnad valimisprogrammides ette ehitatud keskkonna arengu?

Peep Mardiste

Valimisprogrammide kõige usinam kasutajagrupp on ilmselt tudengid, kes peavad valimisprogramme koolitööna põhjalikult uurima ja võrdlema. Ega erakondade lubadusi tasugi liiga tõsiselt võtma, sest õnneks ei saa meil keegi parlamendivalimistel absoluutset enamust ja koalitsioonileppesse jõuavad valitud lubadused mitmest platvormist.

aa_sirp_15-06_0013__art_r1

Planeerimine

Eestis kehtiva planeerimiskorraldusega paistavad erakonnad üldjoontes rahul olevat, sest põhimõttelisi muudatusi pakutakse vähe. Huvitavaid ideid siiski on. Näiteks sotsiaaldemokraadid tooksid planeerimise ja ehitusjärelevalve funktsioonid haldusreformi käigus loodavasse maakondlikku omavalitsusse. Ka Reformierakond näeb tuleviku maavalitsusele ette regioonipõhise järelevalverolli. Isamaa ja Res Publica Liit soovib lisada planeerimismenetlusse uue, lihtsustatud korra. Teatud ohumärgina näib see, et „lihtsustatud planeerimisvõimaluste pakkumine“ ei tule jutuks mitte seoses nt puukuuri rajamisega kaasneva bürokraatia vähendamisega, vaid energeetika peatükis, kus muu hulgas jutuks gaasi vastuvõtuterminalid ning koguni tuumaelektrijaam. Sisuliselt on siin räägitud uue planeerimisseaduse eelnõu mõistes riigi eriplaneeringust, kus kohaliku elaniku kaasamine sõltub projekti kallal töötava ametniku empaatiast. Euroopas levinud praktika on selliste objektide puhul vastupidine: oluliste objektide mastaapsuse ja potentsiaalselt suure mõju tõttu peaks menetlus olema hoopis põhjalikum.

Rohelised teeksid lisaks tänasele keskkonnamõjude hindamisele kõigi projektide ja planeeringute puhul kohustuslikuks ka tervise- ja turvalisusauditi. Ka soovitavad nad kaardistada huvikon­fliktide kohad planeeringu- ja kesk­konna­mõjude hindamise protsessides. Ühe konkreetse lahendusena huvide konflikti vältimiseks soovitatakse teha keskkonnamõjude hindamine sõltumatuks arendajast, kattes vajalikud kulutused avalikust fondist, kuhu koguneks raha arendajate sissemaksetest.

Kaasamine

Erinevalt varasematest valimistest on seekordsetes programmides avalikkuse osalemine pälvinud suuremat tähelepanu. Reformierakond rõhutab valimisplatvormis vajadust kaasata omanikud võimalikult vara nende omandit puudutavatesse planeeringuprotsessidesse. Kahjuks pole laiendatud varajase kaasamise põhimõtet teistele huvigruppidele. Sotsiaaldemokraatlik erakond märgib maaomanike kaasamist võimalikult varases planeerimisfaasis vaid metsandust puudutavas peatükis.

Osalusdemokraatiat on käsitlenud paljud. Rohelistel moodustab kodanike endi algatatavate referendumite korra kirjeldamine koguni valimisplatvormi esimese peatüki. Ka sotsid lubavad välja töötada õiguslikud alused rahvahääletuse laialdasemaks kasutuselevõtuks. Konservatiivne rahvaerakond lubab kehtestada rahvaalgatuse nii, et 25 000 toetusallkirja saanud seaduseelnõu läheks automaatselt rahvahääletusele. Reformierakond on tagasihoidlikum, lubades laiendada seni Tartus harrastatud kohaliku eelarve kaasavat koostamist.

Maaelu, haldusreform

Ruumilise planeerimise ja arhitektuuri valdkonna üle otsustavad küllaltki palju omavalitsused ja riigikogu valimisplatvormidest pole seega põhjust liiga palju asjasse puutuvat otsida. Teatud üldistusena võiks eeldada planeerimistegevuse taseme tõstmist, kui kohapealsed valitsejad ei suhtuks nende juhtida usaldatud omavalitsusüksusse kui sõltumatusse vürstiriiki. Kvaliteedi tõstmiseks pakutakse välja mitmeid teid: omavalitsuste suurem koostöö, osa ülesannete delegeerimine suuremale üksusele (maavalitsus, omavalitsusliit) või omavalitsuste liitmine lootuses, et suurem üksus on võimekam.

Keskerakond ja Rahva Ühtsuse Erakond tahavad maavalitsused laiali saata. Isamaa ja Res Publica Liit jätaks maavalitsusele vaid järelevalvefunktsiooni, andes teised funktsioonid uutele, tugevamatele omavalitsustele. Rohelised annaksid samuti osa maavalitsuste funktsioonidest omavalitsusliitudele. Reformierakond lubab määratleda eri suuruse ja tüübiga omavalitsuste erinevad õigused ja kohustused, kuid libiseb maavalitsuse tuleviku teemast üle. Sotsiaaldemokraadid lubavad anda osa maavalitsuste funktsioone omavalitsusliitudele ning luua seejärel maakondliku omavalitsustasandi. Ka Vabaerakond deklareerib avatust aruteluks kahetasandilise omavalitsuse moodustamiseks, et delegeerida väikestele omavalitsustele üle jõu käivad ülesanded maakonnale. Konservatiivne Rahvaerakond rõhutab, et omavalitsuste sundliitmise kavadest tuleb loobuda.

Sõnades on kõik erakonnad ühte meelt, et kõigil ja kõikjal peab Eestis olema hea elada. Räägitakse uutest töökohtadest, headest ühendustest, kaugtööst. Sotsiaaldemokraadid langetaksid sotsiaalmaksu määra 33%-lt 30%-ni nende töötajate puhul, kelle elu- ja töökoht on väljaspool Harjumaad. Kõik räägivad rohkem või vähem transpordiühendusest. Keskerakond lubab Tallinnast innustust saades tasuta üle-eestilist maakonnasisest reisijate vedu. Ühistranspordi katastroofilist olukorda näitab IRL platvormi tõdemus, mis oleks pidanud aktuaalne olema eelmisel sajandil: „Inimene peab üldjuhul saama oma vajalikud teenused era- ja avaliku sektori teenused kätte ilma peatuspaigas ööbimata.”

Riigiarhitekt

Riigiarhitekti koha loomine on laiemalt jutuks olnud juba mõnda aega. Arhitektide liidu väljatöötatud idee pole aga siiski siiani erialaringkonnas üksmeelset heakskiitu saanud. Ollakse nõus küll sellega, et riigi tasandil peaks ehitatud keskkonna kvaliteedile rohkem tähelepanu pöörama, kuid mil viisil ja kes seda tegema peaks, on siiani kokku leppimata. Rohelised lubavad otsesõnu luua laialdaste volitustega riigiarhitekti ametikoha, sama lubavad kaaluda ka IRL ja sotsiaaldemokraadid. Arhitektuurivaldkonna paremaks korraldamiseks käiakse valimisplatvormides välja mitmeid ideid. Reformierakond näeb näiteks ette arhitektuurimuuseumi baasil sihtasutuse loomise. Sellest peaks mäluasutuse kõrval saama arhitektuuri, urbanistika ja disaini kompetentsikeskus.

Linnaruum

Siinkohal on oluline vaadata, millisena näevad erakonnad ette Tallinna ja selle tagamaade arengut. „Pealinnaregiooni“ mõiste on toonud oma valimisplatvormidesse IRL, Keskerakond ja Vabaerakond. Tallinnast rääkides näeb IRL võimalust suuremaks koostööks Helsingiga ning vajadust korrastada avalikke teenuseid ja sellega seotud arveldamist inimeste puhul, kes pendeldavad linnaregiooni ja teiste omavalitsuste vahel.

Oma haldusreformi kavas lubab IRL käsitleda linnapiirkondi erilistena. Keskerakond on Tallinnast üllatavalt vähe kirjutanud, soovib aga toetada linna püüdlusi saada Euroopa rohelise pealinna tiitel aastal 2018. Vabaerakond näeb oma manifestis ette pealinna de­tsentraliseerimise ning selle juhtimise omavalitsuste koostöökogu poolt.

Ehitada ja linte lõigata erakondadele meeldib ning ilmselt loodetakse konkreetse maja lubamisega saada mõne huvigrupi hääli. Siin on huvitav seaduspära: selgub, et kõik neli praegust parlamendiparteid on ühtviisi suured ehitajad, neli parlamendivälist erakonda ei peibuta aga valijaid ühegi uue hoonega!

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming