„Eesti ajaloo” ajaloost

Hando Runnel

Paljud ajaloohuvilised lugejad on nõutud. Nimelt ilmus aastatel 2003–2005 Ilmamaa kirjastusel kaks köidet (IV ja VI) „Eesti ajalugu”. Seni ilmumata on vahepealne ehk V köide. Kas see üldse ilmub, millal? – küsib justkui petetud lugeja. Väliselt on kirjastus raamatu valmimise viimane instants ja justkui kõige viibimise eest vastutav, ometi pole see nii. Täna julgeb kirjastus siiski teatada: käsikiri on lõplikult laekunud, on lõppviimistlusel, köite kujundamise  ja trükikojast väljumiseni ei tohiks minna üle paari kvartali. Ootajate meelekosutuseks võiksime korraks meenutada „Eesti ajaloo” ajalugu üldisemalt. See akadeemiline suurteos on kerkinud meie silmade ette aeglaselt nagu keskaja katedraal.

Oli aasta 1935, kui ilmus I köide (esiajalugu ja muistne vabadusvõitlus), peatoimetajaks H. Kruus, tegevtoimetajaks H. Moora. 1937. aastal järgnes II (Eesti keskaeg), tegev- ja  peatoimetaja H. Kruus. Aastal 1940 jõudis veel ilmuda III (Rootsi ja Poola aeg), tegevtoimetaja O. Liiv, peatoimetaja ikka H. Kruus. Tollased autorid olid H. Kruus ja H. Moora, E. Laid ja J. Mägiste, P. Johansen, R. Kenkmaa, E. Blumfeldt, F. Linnus, E. Tender, J. Uluots, A. Soom, A. Saareste, R. Paris, O. Liiv, J. Kõpp, G. Suits, F. Puksoo, R. Põldmäe ja A. Tuulse. Veidi teise orientatsiooniga ajaloolased kirjutasid teist ajaloo-suurteost – „Eesti rahva ajalugu”, toimetajaiks  J. Libe, A. Oinas, H. Sepp, J. Vasar. See teos jäi samuti pooleli. Nõukogude aeg tegi võimatuks „Eesti ajaloo” jätkamise mingilgi kujul. Algas nn ajaloo ümberhindamine.

Uue vabaduse tulek tegi võimalikuks, isegi kohustuslikuks Eesti ajaloo akadeemilise uuskäsitluse. Küsimuseks sai, kust alustada või kust jätkata. Formaalseks aluseks ja eeskujuks valiti lõpuks ikka Hans Kruusi „Eesti ajalugu”, ideoloogiliseks aluseks aga oma tänane arusaam  Eesti ajaloost. Peatoimetajaks sai tolle hetke kõige autoriteetsem ajaloolane Sulev Vahtre. Katusorganisatsiooniks leiti sobivaim olevat Õpetatud Eesti Selts. Sealses ringis toimus ka köidete tegevtoimetajate ja autorite valik. Väljaandjaks sai eriti S. Vahtre eestkostmisel Tartus paiknev kirjastus Ilmamaa, kelle usaldatavuse katteks oli „Eesti mõtteloo” sarja tegemine.

Nõnda siis jätkus „Eesti ajaloo” ehitamine. Ilmus IV köide (Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni), tegevtoimetaja M. Laur, autoreiks M. Laur, T. Tannberg ja H. Piirimäe. Enne V köite käsikirja laekumist kirjastusse jõudis aastal 2005 valmis saada VI köide (Vabadussõjast taasiseseisvumiseni), tegevtoimetajad A. Pajur ja T. Tannberg, autorid A. Pajur, T. Tannberg, L. Vahtre, J. Ant, M. Laar, K. Jaanson, M. Nutt, R. Raag, S. Vahtre, A. Kasekamp. Valmiva V köite (pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani) tegevtoimetajad on T. Rosenberg  ja T. Karjahärm, autorid A. Andresen, E. Jansen, T. Karjahärm, M. Laar, M. Laur, L. Leppik, A. Must, T. Rosenberg, T. Tannberg ja kadunud S. Vahtre isegi veel. Peatoimetaja positsioonilt jõudis prof S. Vahtre käsikirja algvarianti tublisti töödelda; pikisilmi ootas ta käsikirja lõplikku valmimist koos kirjastusega. Käsikirja valmimist pikendas muude asjaolude kõrval ka aine ülemäärane hulk planeeritud köite jaoks. Raske oli järjest paisuvat mahtu  ikka ja jälle köite piiresse kärpida. Nõnda on kulgenud tee läbi raskuste tähtede poole!

Uut väärikat peatoimetajat pole leitud, ent ühiselt on plaanid peetud: uuenenud tarkuse valguses antakse ikkagi uuel kujul välja ka I, II ja III köide! Ja kui naljakas see ka poleks, jõuab tõenäoliselt esimesena – jällegi! – viimane, see tähendab III köide.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming