Eesmärgiks tõhus ühendus

Jaakko Kalela, Soome Vabariigi Eesti suursaadik

Euroopa Liidu eesistujamaana tahab Soome põhiseaduse lepingu protsessi jälle liikuma panna.  

Soome valitsus ja parlament otsustavad lähinädalail, kas Soome peaks nagu Eesti ratifitseerima Euroopa Liidu põhiseaduse lepingu. Küsimus on aktuaalne, kuna juulis on ukse ees Soome kord täita Euroopa Liidu eesistujamaa ülesandeid.

Kaks aastat tagasi, kui lepingule alla kirjutasime, oli Soome kindlalt otsustanud selle ka ratifitseerida. Prantsusmaa ja Hollandi negatiivse tulemusega rahvahääletuste järel aga olukord muutus. Veel möödunud aasta lõpul oli Soome valitsus seisukohal, et poleks õige taotleda parlamendilt vormilist heakskiitu lepingule, mis võib-olla oma algsel kujul kunagi ei jõustugi. Ja seda hoolimata asjaolust, et valitsuse hinnangul vastas leping Soome huvidele. Just selles vaimus aruande esitas Soome valitsus põhiseaduse lepingu asjus.

Pärast seda on olukord taas muutunud. Uue olukorra kesksed tegurid on finantsperspektiivi osas detsembris saavutatud kokkuleppe järel kiiresti taaskäivitunud arutelu Euroopa Liidu tuleviku teemal ning Soome lähenev eesistumisperiood. Küsimus on selles, millise signaali Soome annab, kui asub juhtima liidu tegevuse tõhustamise arutelu.

Parlament on valitsuse raporti alusel põhiseaduse lepingut viimaste kuude jooksul põhjalikult käsitlenud ning parlamendi väliskomisjon 28. aprillil saanud valmis ka hinnangu sellele. Viimases ühineb komisjon valitsuse seisukohaga, et põhiseaduse leping on Soome seisukohalt tasakaalustatud ja aktsepteeritav tervik.

Parlamendis on kaalutud ka rahvahääletuse korraldamise otstarbekust. Enamus on arvamusel, et põhiseaduse leping ei tähenda otsustavat muutust võrreldes selle liiduga, millega Soome 1995. aasta alguses rahvahääletuse järel liitus. Liidu aluslepinguid on pärast seda muudetud juba kahel korral, 1997. aastal allkirjastatud Amsterdami lepinguga ning 2001. aastal allkirjastatud Nizza lepinguga, ilma et Soomes oleks peetud vajalikuks uusi rahvahääletusi.

Väliskomisjon peab põhjendatuks ka seda, et valitsus annaks lepingu ratifitseerimise eelnõu parlamendile üle. Ratifitseerimist on peetud oluliseks muu hulgas ka seetõttu, et liikmesriikide võrdõiguslikkuse seisukohast on tähtis, et iga riik teeks iseseisva ratifitseerimisotsuse just lepingu sisust lähtudes.

Väliskomisjoni seisukohavõtus rõhutatakse seda, et Euroopa Liidu – veel vähem põhiseaduse lepingu – praegused probleemid ei tulene uutest liikmesmaadest või laienenud liidust. Uued liikmesmaad on liidu tegevuses konstruktiivselt osalenud ja annavad sellele palju vajalikku uut elujõudu. Laienemine tähendab ainuüksi siseturule märkimisväärset avardumist ja liidu rahvusvahelise kaalukuse märkimisväärset kasvu. See on edulugu, mis annab tulevikulootust.

Väliskomisjoni aruande põhjal toimub 10. mail järelarut­elu parlamendi täiskogul /Soome parlamendi mitmetele protseduuridele Eesti riigikogus analooge ei ole – toim/. Üleeuroopalise debati ja parlamendist saadud tagasiside valgusel kaalub Soome valitsus põhiseaduse lepingu ratifitseerimise eelnõu menetlusse andmist parlamendis. Kui seda otsustatakse teha, siis käsitleb parlament selle alusel ratifitseerimist veel kord üksikasjalikult. Valitsuse ja parlamendi põhiseaduskomisjoni seisukoht on, et leping sisaldab Soome põhiseadust puudutavaid sätteid, mille heakskiitmise peab parlament otsustama koosseisu kahe kolmandiku enamuse häältega. Hoolimata sellest, kas Soome valitsus otsustab ratifitseerimiseelnõu menetlusse anda või mitte, on ikkagi selge, et Soomes peetakse lepingut liidu tegevuse teretulnud parandajaks.

Põhiseaduse lepingus seati eesmärgiks lepingu ratifitseerimistoimingud lõpetada nii, et leping saaks jõustuda Soome eesistumisperioodil 1. novembril 2006. aastal. Eesmärgi täitumine oleks vääristanud Soome algavat eesistumisperioodi samal määral nagu Amsterdami lepingu jõustumine seda tegi 1999. aastal, kui Soome oli esmakordselt eesistujamaa.

On selge, et põhiseaduse lepingu lõpplahenduseni ei jõuta Soome seekordse eesistumisaja jooksul. Põhiseaduse lepingu protsessi tuleb aga siiski liikumises hoida, lepinguga seonduvat dramatismi pärssida ning vältida tarbetut liikmesmaade vastandamist. Liidus hädavajalike uuenduste läbiviimiseks on tulevikus vaja paindlikku ja ülesehitavat suhtumist kõigis liikmesmaades – nii lepingu ratifitseerinud riikides kui ka neis, kes ei ole end saanud lepinguga lõplikult siduda. Soome on valmis oma eesistumise ajal teatepulka edasi viima.

Samal ajal peavad Euroopa Liit ja selle liikmesriigid tõstma tempot liidu igapäevases asjaajamises ning eesseisvate väljakutsete lahendamisel. Euroopa Liidu tegevus saab olla tõhusam ka praeguste aluslepingute põhjal, kui vaid liikmesriikides leidub selleks poliitilist tahet. Soome loodab oma eesistumisperioodil ka neis asjus edasi liikuda. Praegusedki aluslepingud võimaldavad näiteks arendada liidu välissuhtlust ning vabaduse, julgeoleku ja õiguse valdkonda, samuti lisada otsustusprotsessi avatust. Euroopa Liit peab aitama liikmesmaadel toime tulla globaliseerumisega, tegutsedes oma praeguste volituste piires endisest tõhusamalt.

Liidu tegevuse tõhustamine ning selgema sihi seadmine aitab kaasa ka liidu ja tema kodanike lähenemisele. Kodanike seisukohalt on fundamentaalne teada, et liit on kasulik, et see suudab mõistuspäraselt ja tõhusalt toimida ega kipu tegutsema valdkondades, mis on kohalikus või riigi otsustuspädevuses.

Kodanikud ootavad ka, et liit tuleks toime globaliseerumise väljakutsetega. See eeldab, et Euroopa on võistlusvõimeline. Ühtse siseturu toimima hakkamine on siin keskne küsimus. Ka innovatsioonipoliitika peab toimima. Ja just need ongi teemad, mis Soome eesistumise ajal päevakorda tulevad.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming