Duell iseendaga

Kas te kujutate ette, et a. D. 2016 võiks meediasse jõuda järgmine uudis: „Alates käesolevast aastast alustab Eesti riik oma ametnikele töötasu maksmist“? Kõlaks ju üsna jaburalt.

Ometigi avalikustas Eesti Kunstnike Liit esmaspäeval just sellise rõõmusõnumi: liidu neli galeriid ehk Hobusepea, Draakoni, HOPi ja Vabaduse galerii maksavad tagasiulatuvalt praeguse kalendriaasta algusest kunstnikele esinemistasu. Teisipäeval teatas ka SA Tallinna Kunstihoone Fond, mis korraldab näitusi kolmel näitusepinnal, s.o Tallinna Kunstihoones, Tallinna Linnagaleriis ja Tallinna Kunstihoone galeriis, et nemad alustasid juba 8. IV näitustel osalevate kunstnike tasustamist.

Te lugesite õigesti: seni on jäänud kunstnikule vaid oma teose eksponeerimise rõõm ja lootus kulkalt toetust saada.

Taustana olgu meenutatud, et peale üksikute institutsioonide, mis saavad riigilt tegevustoetust, toetatakse kunstivaldkonda kultuuriministeeriumi programmist „Näituseasutused ja kunstikeskused“, mille eelarve on 175 000 eurot. Võrdluseks: Eesti Kunstimuuseumi tegevustoetus on 3,9 miljonit ja teatrivaldkonnale kulub aastas üle 27 miljoni euro.

Summade erinevus on muidugi märkimisväärne, aga ehk olulisemgi on teadvustada, et siiani polnudki honorarid, stipendiumid ja töötasud nimetatud galeriide toetusmeetme abikõlbulikud kulud ehk riik eeldaski tasuta tööd. Pole ka põhjust loota suuri muutusi kultuuriministeeriumi eelarve struktuuris ehk kunstivaldkonna toetuse kasvu (see eeldab teistelt valdkondadelt raha vähemaks võtmist, mis tähendaks ilmselt ministrile poliitilist enesetappu). Kunstnike liit pole oma summasid avaldanud, aga kunstihoone pressiteate sõnul ulatuvad makstavad brutotasud 150st 800 euroni. Mingil põhjusel on ka täpsustatud, et tasu saavad loota vaid kunstnikud, kes osalevad „kuni 11 osalejaga näitustel“, mis ilmselt tähendab, et traditsioonilisel kunstnike liidu kevadnäitusel osalemise eest (veel?) ei maksta. Kujutab keegi ette, et rohkem kui kümne rolliga lavastuse puhul tuleb näiteks Hamleti osatäitjal ka Laertest kehastada (ja iseendaga laval duelli pidada) või jäetakse nn hellebardimehed tasuta? Või seda, et ainult iga kümnes riigikogu saadik oma töö eest ka makstud saab?

Nali naljaks, aga algatus (oi, kui hilinenud!) on kiiduväärt ja tuleb vaid nõustuda Kunstihoone juhataja Taaniel Raudsepaga: „Asjaolu, et kunstnikud töötavad sageli tasuta, ei ole normaalne ning sellega ei peaks leppima ei institutsioonid ega kunstnikud. Põhjused on ajaloos, kuid tänapäeval ei erine visuaalkunstniku töö olemuslikult laval üles astuva näitleja või laulja tööst.“

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Keel ja kirjandus
LR
Täheke
Õpetajate leht
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Vikerkaar