Birgitta festival

Heili Vaus-Tamm

Mirtel Pohla justkui valges mõrsjakleidis Pirita karmide müüride taustal. Kostüümis, millega ta Jeanne d’Arcina surma läheb. Lahingurüü on langenud, nüüd on ta neitsi, ohver. See, kelle riik kuulutab rahvuskangelaseks ja kirik pühakuks. Aga enne peab ta tulesurma minema. Orleans’i neitsiga juhtunu on maailma ajaloo üks müstilisemaid ja seletamatumaid lugusid, mis inspireerinud sadu kirjanikke, kunstnikke ja heliloojaid. Igaüks jutustab oma lugu ja tõde teab vaid Jumal, kes Jeanne’i võidule viis.

Miks pöördus neiu õnn, nii et jätkuva kuulsuse asemel tabas teda vangipõlv ning hirmsamast hirmsaim – tulesurm? Üllar Saaremäe lavastus sellele küsimusele vastust ei otsi. Tema üle aegade kanduv sõnum on, et maailm vajab armastust, mitte ohvreid. Vajab usku, inimlikkust, headust, mitte hukkamõistu, kadedust ja väiklust. just neid viimaseid näitab Paul Claudeli Jeanne d’Arci üle kohtumõistmise tekst. Rahvalik, groteskne ja julm on see sõnum. Ja muusikaski võib kuulda nii gregooriuse laulu, koera haukumist kui jazzisugemeid. Hullutav ja võimas on see lugu. Ning lavastuski, mis päädib elava tulega – üle sajandite lõõmab see taas Pirita kloostris.

Arthur Honeggeri oratoorium “Jeanne d’Arc tuleriidal” on lavastus, millega dirigent Anu Tali 10.–19. augustini kestva Birgitta festivali lahti lööb. Suursugusus ja kompromissitus on neil mõlemal lavastaja Üllar Saaremäega veres, nii et tulemus peaks tulema vastav. Birgitta festivalil on võetud põhimõtteks välisteatrite kõrval pakkuda võimalust ka eesti tegijatele. Näidata, et kõrvuti hinnatud välistruppidega suudavad tasemel muusikateatrilavastusi teha ka Eesti inimesed oma jõududega. Avaetendustel ongi laval meie noorema põlve parimad tegijad: lisaks juba nimetatud Mirtel Pohlale, Anu Talile ja Üllar Saaremäele meespeaosas Rain Simmul, mitmetes rollides Gert Raudsep ja Jaak Prints. Lauljatest kuuleb Mati Turit, Kädy Plaasi, Alla Popovat, Aare Saali, Teele Jõksi. Kõlajõudu lisavad RAM, Ellerhein, Tallinna Poistekoor ja Tallinna Filharmoonikud. Kõnetekstid on eesti, laulud prantsuse keeles. Lavastus valmib Jeanne d’Arci uurijate ja prantsuse keele konsultantide kaasabil.

14. augustil saavad müüridest aga Buenos Airese tänavad, kus puertoriikolane Daniel Bonilla-Torres, eestlane Ardo Ran Varres ja kuumavereline Angelika Klas-Fagerlund vürst Volkonski juhtimisel Astor Piazzolla tango-ooperit etendavad. “Maria de Buenos Aires” on müstiline ja irreaalne lugu veel ühest Mariast, surma mõistetud Mariast, kes saab loa sünnitada, aga mitte Jeesuslaps, vaid tüdruk, kellest saab justkui langenud Buenos Airese linna lunastaja. Orkester, koor ja tantsijad esinevad Mihhail Gertsi juhatusel. Nukud, kassid ja ladina-ameerika kibeda poeesia on aga kokku pannud kunstnik Hardi Volmer.

Edasi läheb lahedamaks: festivali kunstilise juhi Eri Klasi käe all tantsib Fine 5 juba kolmandat aastat uskumatu menuga Carl Orffi “Carmina burana’t”, vokaalsolistid on Angelika Mikk ja Mati Turi. Juba sel, augusti 15. päeval osaleb Moskva Novaja Opera koor, aga järgmisest päevast algavad Moskva ühe olulisema teatri Novaja Opera ning maailma juhtiva balletitrupi Imperski Ballet külalisetendusel.

Rubinšteini ooper “Deemon”, Maria Callase repertuaaril põhinev lavastuslik gala, balletiõhtud Raveli “Boolero” ja Štšedrini “Carmen-süidiga” ning maailma esietendus Tšaikovski ballettide tuntumatest numbritest originaalis ja jazzversioonis. Jazziosas on laval Estonian Dream Big Band, tantsuloojateks Imperski Balleti ja eesti koreograafid. Terves Euroopas haruldane kloostrifestival, tänapäeva muusikateatrikunst, võimas video- ja valguspark, keskaegne miljöö, festivali erimenüü – see ei saa olla muud kui Birgitta festival.

 

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming