AVALIK KIRI KULTUURIMINISTRILE

?le Marks

Arvamus teemal “Kuhu liigud, Eesti kunstipoliitika”. Kai Kaljo “Luuser” (1997) on aktuaalne ka praegu.

Artikli kirjutamise mõte tuli pärast Eesti Ekspressis 13. IX ilmunud Karin Pauluse artikli “25 rida päriskultuuri ahistamisest” lugemist. Autor küsib, miks kultuuriministeerium ei reageeri teistele saavutustele kultuurivallas samuti kui spordisaavutuste puhul: miks sport lõikab nii suure tüki kultuuriministeeriumi eelarvest? miks meedias laiutavad paksuks söödetud sumokad, ennast vigaseks sõitnud motomehed ja madalalaubalised higistajad? Päriskultuur sellesarnast vastukaja nii finantsilisest kui kultuuripoliitilisest aspektist ei saa. 20. IX juhtusin Vikerraadios kuulma Sven Kivisildniku teraviroonilist mõtiskelu vägagi sarnastel teemadel. 21. IX lugesin Sirbist intervjuud Laine Jänesega kultuuriprioriteetide üle 2008. aastal.

 

 

Diplomeeritud kunstnik

Pärast kõrgkooli lõpetamist võib diplomeeritu saada loomeliidu liikmeks, kui on end tõestanud näitustel. Kunsti loomiseks on tarvis tööruumi, -vahendeid ja -materjale, tuleb maksta taiese vormistamise eest. Selleks, et nähtavaks saada, tuleb hankida galeriirendi raha, maksta logistika eest, leida raha välisnäituste osavõtumaksu tarvis. Soovitatav on osaleda rahvusvahelises kunstielus, olla kursis omal alal toimuvaga nii kodus kui ka võõrsil.

Tundmatule enamasti ei anta kulka toetust, kui hästi läheb, saad sealt 1/3 eelarvest. Võib proovida raha taotleda ka Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuselt, kui tead aasta sündmusi ette, Eesti Rahvuskultuurifond jaotab raha kord aastas. Tuleb olla osav ja leidlik. Veenev projekt, head soovitajad ja tuntud nimi annavad teatud eelise paljude teiste  rahataotlejate ees.

 

 

Loomeliidu liige

Kui kunstnikul on õnnestunud saada loomeliidu liikmeks, selgub, et katusorganisatsioonis olemine on prestiižne, CV saab viisakam, saad erialast teavet ja leitakse näitusevõimalusi, kuid suure tõenäosusega pead hakkama FIEks. Ettevõtlus on justkui enesestmõistetav asi, mis peaks loomeinimesega kaasas käima. Paraku enamusega see nii ei ole ja jälle tuleb leida raha, et koolitada ennast ka majandamisvallas.

 

 

Riiklik koolitus

Ehk oleks mõistlik üle vaadata kunstnikke tootvate kõrgkoolide õppekavad. Eeldan, et EV haridusministeerium koos EKAga annavad kvaliteetse kunstihariduse. Diplomeeritud kõrgharidusega kunstnik omandab küll väärt diplomi ja eriala, kuid tema haridusele vastavaid töökohti pole.

 

 

Huvitavad uusametid

Kui vaadata kolleegide tegemisi, on tekkinud ametid vabagraafik-raamatupidaja, vabagraafik – näituste ülesriputaja – tunnitasuline kunstiõpetaja, skulptor-transporditööline, maalija-koristaja-ettevõtja, skulptor- öövaht-ettevõtja, maalija-kunstiõpetaja-lapsehoidja, skulptor – vabaajakeskuse ringijuhendaja, vabagraafik – taksojuht – tunnitasuline õpetaja, maalija-õmbleja-ringijuhendaja ja teisigi imelisi kombinatsioone.

Küll aga puudub igasugune riigi nõudlus vabakutselise maalija, skulptori, graafiku jne järele, õieti pole neid ametikohti olemaski, töökohta selles mõttes, et vastavalt EV seadustele tagataks töö- või töövõtulepinguga töövõtja õigus teenitud tasule, puhkusele ja sotsiaalsetele garantiidele ning loomulikult ka kohustused.

 

 

Küsimus koolitajatele

Kas peaks, lähtudes reaalsusest, kunstikõrgkoolide õppekavadesse integreerima kohe ametikoolituse, mis aitaks vastsel diplomiomanikul valutumalt toime tulla?

Vaatan imetlusega, kuidas EKA graafikaõppetooli juhataja oskaks nõnda ettenägelik olla ja saata üliõpilased Koplisse lipuvabrikusse tikkima ja õmblema. Neil üks oskus  tagataskust võtta, lipuõmblemine ju leiba väärt amet. Küsimust võiks kunstnike järelkasvu huvides kaaluda. Või oleks siiski mõistlikum tagada loomeliidu liikmele EV miinimumpalk?

 

 

FIE

Raske mõista, miks kunstnik, loomeliidu liige, kes ei suuda ega taha olla maalija – pagar – tunnitasuline kunstiringijuhendaja vms, on sunnitud FIEks hakkama. Kutsumusega kunstnik võiks saada elementaarse sotsiaalse garantii riigilt, kelle kultuurielu ta on valmis edendama professionaalse maalija, skulptori, graafiku, video-, tekstiilikunstniku, keraamikuna jne. Kas oma loomingu müümise oskus on imperatiiv?  

Eesti kunstiturg on nii väike, välismaa turule minnes pühitakse enamasti kodumaa tolm kingadelt. Meil on ju kuulsaid heliloojaid ja dirigente, kuid raja taga. Miks peaks EV koolitama täisväärtuslikke spetsialiste võõrsile? See küsimus on õhus ka meditsiinitöötajate ja ehitajate puhul.

 

 

Kunsti tarbimine

Palun öelge, mitu professionaalse kunstniku kujutava kunsti teost oli teie ostukorvis sel aastal või mullu? Ehk omate ülevaadet, mitu professionaalse kunstniku loodud taiest ostab keskmine eestlane elu jooksul? Palju üldse eestlane kunstinäitustel käib või oma kunstnikke tunneb?

Aga ministeeriumile alluvad kunstikõrgkoolid muudkui toodavad aastast aastasse kujutavaid kunstnikke, keda riik justkui ei vaja, kui nad ise end ei rahasta. Vabandust, eksisin, muidugi vajab, tehakse ju näitusi teile alluvates näitusesaalides.

 

Kunstnik kui tööandja

Kunstiloojad annavad põhjust näitusesaalide eksisteerimiseks. Palka saavad piletimüüja, valvuritädid, Kunstihoone ja kunstimuuseumide juhatajad, kuraatorid, raamatupidajad. Kunstikriitikud ja -teadlased kirjutavad artikleid, raamatuid, muuseumid saavad täiendada kollektsioone.  Kooliprogrammid soovitavad harida järelkasvu ja endast lugupidav pedagoog viib õpilased kunstinäitusele. Kunstnik on otsene kunstitarvete tööstuse ja ka pildiraamimiskodade tarbija, kuigi raame vajatakse ka muuks otstarbeks.

 

 

Kunstnik kui ego,altruist või lihtsalt hull

Ainus, kes esinemise eest näitusel tavaliselt mingit tasu ei saa, on kunstnik. On kuidagi enesestmõistetav, et kunstnik loob kui jumal, võitleb iga hinna eest, et just tema töö oleks näitusel, ja maksab kas valu või mõnuga selle võimaluse eest. Nii on olnud ju ajast aega.

Aga näiteks Soome vabariigis on selline kunstiinstitutsioon, kes maksab kunstnikule esinemise eest honorari, Retretti kunstikeskus.

Palun nimetage mõni muu ala, kus järjepidevalt altruistlikult esinemistasu ei taheta. Loomulikult arvake välja heategevusüritused.

Kontserdil saab muusik esinemistasu, etendusel saab näitleja, tantsija tasustatud. Muidugi ei ole välistatud, et nemadki on rakendatud tööelus multifunktsionaalselt,  nagu ka poeedid, kirjanikud, heliloojad jpt. Mõni koorijuht on olnud huvitatud linnapealeivast või ministritoolist. Huvitav, miks tahab hea koorijuht olla minister? Paraku pole meie haridussüsteemis kõrgkooli, kus saaks omandada unelmate ametit – olla minister.

 

 

Meeldetuletus

Ööpäevas on 24 tundi. Keskmiselt 8 tundi kulub puhkamisele, 8 tundi on ettemääratud normtööaeg, ka loovinimesele. Järelejäänud 8 tundi tuleb paljudel jagada lisaametites leivateenimisele.

Kust võtavad  paljud kunstnikud sellise  jõupotentsiaali, et luua mõjusaid teoseid? Ja kui võtavadki, uskuge, mitte kauaks. Tasuta lõunaid ei ole.

 

 

Selgitusi, soovitusi kultuuriametnikele

Mõttemänguna pakun välja, et kultuuriminister ei võtaks oma ministriametis veedetud tundide eest töötasu. Eesti kultuurielu võib edendada ka vabast ajast või kutsumusest või lihtsalt hobi korras.. Samal ajal võib leiba teenida ministritööst vabal ajal, kas või koorijuhtimisega või mõnel muul erialal.

Topelttöökohtadele vaatamata suudavad kunstnikud luua kõrgkultuuri ja vahel tutvustada maailmale EVd kui kultuurriiki. Nõnda elab suur hulk kunstnikest, kes on end auga võidelnud loomeliitude ridadesse ja esinenud aastaid, aastakümneid paljudel näitustel, konkurssidel nii kodus kui võõrsil.

Loomulikult on ebaviisakas vaadata teise rahakotti, aga, proua minister, palun võrrelge kultuuriametnike ehk kultuurielu korraldajate palka kunstniku – tunnitasulise kunstiõpetaja või skulptori-öövahi-valvuri sissetulekuga.

Jõuan ringiga tagasi 21. IX Sirbini,  kus vastate Kaarel Tarandi küsimusele spordi ületähtsustamise kohta. Ei kõla kuigi veenvalt, et viitate kultuurivaldkondade võrdsele kohtlemisele kultuuriministeeriumi poolt. Reaalsus näikse teine olevat.

Mis puudutab finantside suunamist spordi osakaalu suurendamisele, ütlete, et tegite nii, kuidas nõunikud soovitasid, mis on muidugi kohane, kuid seoses eelseisva kultuuriametnike palgatõusuga võiksite üle vaadata ka nõunike rivi ja nende pädevuse kultuurielu nõustamisel. Miks siis paljude kaunite kunstide konkursside võitjad enamasti märkamata on jäänud, ja mitte ainult rahalises mõttes?

On tulemas uus kultuuriaasta 2008. Loodetavasti saavad muud kultuurivaldkonnad sama uhkelt premeeritud kui sportlased.

Kultuuriministrina võiksite kultuurilukku jääda ametnikuna, kes mõistab, et ka kunstnikkonda tuleks kohelda teiste EV kodanikega võrdselt. Üksikud kultuurisuurstipendiumid ei anna paljudele koolitatud aktiivsetele tegevloojatele kindlustunnet.

Loodetavasti vaadatakse valupunktid üle. Ehk kutsutakse kokku ümarlaudki, mille tulemusena saab professionaalne aktiivne kunstnik, kes on loomeliidu liige, materiaalse garantii, et luua väärtusi tulevikuski.

Mõelgem sellele, miks ei ole aktiivse looja töö võrdväärne kultuuriametnike omaga? Kuuldavasti tõusvat teie teenete hind järgmisest aastast veelgi. Kunst sealjuures teatavasti ei devalveeruvat?

Maksu- ja tolliameti uus kord lubab kustutada nimekirjast kõik passiivsed FIEd, seega arvatavasti suure osa kunstnikest. Millise staatuse omandab  loomeliidu liige siis? Milline on sotsiaalsete tagatiste võimalus?

EV miinimumpalk kõigile aktiivsetele loomeliidu liikmetele, kes esinevad näitustel kodus ja võõrsil, annaks vähemalt esmasegi sotsiaalse garantii. Ja mõni looja saaks elus esimest korda ka puhkuseraha.

 

 

Ela ja õitse, armas kodumaa

On rõõm tõdeda, et tänu kunstinäitusetegevusele õitseb kultuurielu kaunimalt ja elukvaliteet aina paraneb! Loodetavasti hakatakse rohkem kunsti ostma. EV-l läheb ju hästi! Ka riigi kunstikogud täienevad märkimisväärselt.

Eelarve ülejääk ja lisaeelarved annavad lootust ka kunstnikkonnale, kui lugupeetud kultuuriminister ja nõunikkond mõistaksid paremini tegelikkust ja püüaksid vaadata kaugemale.

EVs oleks aeg märgata, kuidas toimitakse arenenud riikides, kus tippkultuur ongi valdkond, mida peetakse vajalikuks doteerida.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht