Arvamuste mitmekesisuse festival

EVELIN TAMM

Kodanike Euroopa ala arutelud tõlgiti eesti viipekeelde.

Kodanike Euroopa ala arutelud tõlgiti eesti viipekeelde.

Kärt Vajakas

Ikka on neid, kes on arvamusfestivali avatuse suhtes skeptilised ja väidavad, justkui oleks arvajad alati needsamad ja arvamused juba ette teada. Arvamusfestival olevat eliidi kogunemiskoht, kus kinnitatakse juba ammu valmis mõtteid ning sisulise mõttevahetuse ja arutelu võimalust ei teki. Kes siis on need, kes arvajaks pääsevad, ning kes peavad jääma ennekõike pealtkuulaja rolli? Milline oli seekordse arvamusfestivali arutelude kava soolise mitmekesisuse, venekeelse elanikkonna kaasatuse ja puuetega inimeste osalemisvõimaluse koha pealt?

Kutsusin mitmekesisuse teemal kaasa mõtlema Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPI Koja) tegevjuhi Anneli Habichti ning välissuhete ja Euroopa-poliitika nõuniku Meelis Joosti, samuti arvamusfestivalil venekeelse telekanali loomise arutelu korraldamisega seotud olnud Eesti venekeelsete esindaja Aleksander Valdmanni. Teeme siinkohal ka mõningad ettepanekud arutelude korraldajatele.1

Erandkorras ainult mehed. Seekordset arvamusfestivali läbi soolisuse prillide vaadates peab esmalt tunnustama paljusid, kes mõtlesid oma arutelusid ette valmistades ka naiste ja meeste võrdsele osalusele. Kas nüüd teadlikult või juhuslikult, aga enamasti olid aruteluplaanides mõlemad sood esindatud. Kui nüüd panna ette väheke kriitilisemad prillid, siis on, mida saaks paremini teha: 34 arutelu puhul on arutlejad ainult ühest soost, neist 28 on erandkorras ainult meestele.

Just avaõiguslikud, riigi- või riigiosalusega asutused on need, kelle juhitud aruteludel on ununenud võrdõiguslikkuse põhimõte (nt Tallinna ja Tartu ülikool, Eesti välispoliitika instituut, e-riigi akadeemia, rahandus- ja keskkonnaministeerium, teadusagentuur, töötukassa ja Eesti Energia). Eraettevõtjatest lisanduvad nimekirja Telia, Elering, Rahva Raamat, Loodusvägi ja Mooncascade, erakondadest EKRE. Arutelualadest torkas silma energiaala viie ja Rahva Raamatu aed nelja soopimeda aruteluga, järgnevad tööeluala ja VUNKi innovatsiooniala kolme ning majandus- ja ettevõtlusala, terve elu ala, välispoliitikaala kahe ainult-mehed- või ainult-naised-aruteluga. Eriliselt riivas minu õiglustunnet see, et ka osaluskultuuri alal oli plaanis tasakaalustamata arutelu.

Ainult meestele mõeldud aruteludel räägiti näiteks digitaalsest jalajäljest, edukast Eestist, eestlastest kui metsarahvast, kirjandusest ja ilust, maheärist, e-Eestist, globalismist ja rahvuslusest jms. „Kes vastutab inimese tervise eest?“, „Kas ma otsin tööd või töö otsib mind?“, „Naised ja ettevõtlus Eestis“ on näiteks teemad, mis olid reserveeritud ainult naistele. Kindlasti leidub Eestis naisi ja mehi, kes vastavatest teemadest palju teavad. Kahjuks ei olnud pro­grammis eelmise aasta publikumagnetit sooala, mis lisas festivalile vürtsi. Sellega võiks järgmisel korral mingil kujul jätkata.

6,3% arvajatest on mitte-eesti taustaga. Arvamusfestivali kavas oli 213 arutelu, neist inglise keeles kaheksa (3,75%) ja vene keeles kuus (2,81%). Siin pole kedagi süüdistada, võimalus arutelu korraldada oli ju igaühel. Arutelujuhte oli kirjas 206. Nendest n-ö päris välismaalasi oli kaks (0,97%) ja vene emakeelega inimesi kümme (4,85%). Neid, kelle nimest ei saanud aru, kas on nad vene emakeelega 15 (7,25%). Seega võiks nime järgi otsustades olla vene taustaga 25 arutelujuhti, see on 12,1%. Arutelus osalejaid oli 615. Ingliskeelseid või muid välismaalasi 31 (5,04%), venekeelseid 24 (3,9%), võib-olla vene emakeelega 15 (2,43%). Kokku (võimalikke) kohalikke mitte-eestlasi 39 (6,34%). Nagu näha, siis on nende osakaal arutelul osalejate hulgas palju väiksem, kui nende osakaal ühiskonnas. Ma saan aru, et korraldajatel on raske vene emakeelega arutlejaid leida. Venekeelsete hulgas ongi vähem kogu Eestis tuntud inimesi, neid on vähem tähtsatel positsioonidel, vähem on ka edulugusid. Pealtnäha ongi vähem põhjust neid kutsuda või isegi püüda neid otsida. Võimalik, et peljatakse probleeme eesti keelega või ka seda, kuhu arutelu võib tüürida. Kui aga ise ei tunne kedagi ja pole vene emakeelega tuttavaid, siis abi võib saada näiteks kolmandast sektorist maakondlike arenduskeskuste või Eesti vabaühenduste liidu kaudu. Venekeelne vabasektori osa on väike ja juba seetõttu tuntakse tegijaid hästi. Samuti võib arutlejaid leida tuntud ettevõtmiste nagu TEDx Lasnamäe ja TEDx Narva kaudu. Ka paljudes ettevõtetes töötavad vene taustaga inimesed, ülikoolides on mitmesuguse rahvuse ja emakeelega teadlasi ning otsida võib ka erakondadest, unustamata, et meil on ka palju vene ajakirjanikke. Vähem kui aasta tagasi loodud venekeelne telekanal ETV+ on ju näidanud, kui palju meil on aktiivseid vene ja teiste emakeeltega inimesi. Kui on rohkem vene emakeelega inimesi festivaliprogrammis, siis hakkab arvamusfestivalil edaspidi käima ka rohkem venekeelseid osalejaid.

Ligipääsetavus ja puuetega inimestele olulised teemad. EPI Koda aitas tänavu kaasa mitme arutelu kavandamisele ning meie esindajad olid mitmesse arutellu ka kaasatud. Arvamusfestivali puuetega inimestele paremini kättesaadavaks tegemiseks tõlgiti esimesel päeval toimunud kodanike Euroopa ala arutelud eesti viipekeelde. Arvamusfestivali moderaatorite ja arutlejate hulgas oli puudega inimesi või väga tihedalt valdkonna spetsiifikaga kursis inimesi vähemalt kakskümmend või rohkemgi. Arutelusid, kus puudutati otseselt puudeid ning kuhu oli kaasanud arutlema puudega inimesi või puudevaldkonna organisatsioonide esindajaid, oli seitsmel arutelualal.2 Puuetega inimeste vajadused võinuks välja tuua ka paljude teiste arutelude puhul.3

Arvamusfestivalil oli käsitluse all ka teemasid, kus meie arvates on puudespetsiifikaga seonduva väljatoomine väga oluline. Näiteks kõik linnaruumi teemad haakuvad tihedalt universaalse disaini temaatikaga: linnadel on väga oluline roll võrdse kohtlemise ja barjäärivaba keskkonna tagamisel. Väga olulised valdkonnad on puuete vaatepunktist haridus ja transport, ettevõtlus, kuna just ettevõtjad on need, kes aitavad ühiskonnas luua võrdseid võimalusi, ning ligipääsetavus kultuurile ja kaasav kultuur. Samuti keskkonnateemad. Sel korral käsitleti keskkonnainnovatsiooni, kuhu olnuks hea kaasata ka universaalse disaini ja elukeskkonna teema. Säästva arengu eesmärkides on mitu teemat, mis haakuvad otseselt puudevaldkonnaga, kuid väga sageli nähakse keskkonna ja säästva arengu temaatikas kitsalt loodushoidu. Oluline on ka maaelu valdkond, kuna ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon toob esile vajaduse tagada võrdsed õigused puuetega inimestele nii linnas kui ka maal.

Tähtis on ka toimumispaiga enda ning paigaldatud keskkonna ligipääsetavus, seda nii liikumis- kui ka kuulmis- ja nägemispuudega inimestele. Paide vallimägi ja kesklinn on üldiselt ligi­pääsetavad, kuid vallimäel, kus on kõrguste vahed, on siiski raske liikuda. Oma lava kujunduse korraldab iga aruteluala ise, mis tähendab, et lava ja loodav keskkond ei pruugi arvestada universaalse disaini nõuetega. Liikuda oli siiski võimalik, kui osalejal oli kaasas abistaja.

Kokkuvõtte asemel. Ärge kartke arutelu rikkuda mõne uue sihtrühma või kõneleja kaasamise tõttu. Erinevus rikastab. Küsige sihtrühma esindajate käest, keda nemad enda eestkõnelejaks soovitavad või kelle arvamust tahaksid teada. Küsige vabasektori, ajakirjanike ja ettevõtjate hulgast soovitusi. Vaadake oma teemat laiemalt kui oma mätta otsast. Arutelu, kus on ainult keskealised eesti mehed, ei ärata usaldust. Kaasake vestlusjuhte, kes on kursis inimõigustega, sest nad oskavad mitmekesiseid sihtrühmi kaasata.

1 Meie analüüsi aluseks oli arvamusfestivali tiimi edastatud Exceli tabel, mis oli koostatud kaks nädalat enne festivali algust. Paide Vallimäel aruteludes osalejate seas võis ette tulla plaanituga võrreldes ka mõningaid muudatusi. Peatüki „Erandkorras ainult mehed“ koostas Evelin Tamm, „6,3% arvajatest on mitte-eesti taustaga“ Aleksander Valdmann ning „Ligipääsetavus ja puuetega inimestele olulised teemad“ Anneli Habicht ja Meelis Joost.

2 „Erivajadusega noorte väljakutsed hariduses ja tööelus“ (noorteala), „Töövõime või töövõimetus?“ (tööeluala), „Kuidas Eesti vabaühendused end Euroopas kuuldavaks teevad?“ (kodanike Euroopa ala), „Kuidas nautides vabadust mitte unustada vastutust?“ (XXII sajandi hariduse ala), „Nutimaailm ja lapsed – kuidas sellega toime tulla?“ (VUNKi innovatsiooniala), „Paindlikud töövõimalused – vajalik sotsiaalsest aspektist või jätkusuutlikkusest?“ (ühiskondliku innovatsiooni ala), „Etno-futu – Eesti XXI sajandi lõpuks: kes me oleme ja millega rikastame maailma?“ (erakondade ala).

3 Näiteks „Ühe või kahe miljoni Eesti?“ erakondade alal, „Lapsed liikuma!“ ja „122 – viimane taks?“ terve elu alal, „Kas teeme riigikorda või teeme riigi korda?“ riigi potentsiaali alal, „Pension! Kas riigile saab loota?“ Postimehe alal.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Keel ja kirjandus
LR
Täheke
Õpetajate leht
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Vikerkaar