Paar sõna

Lev Rubinstein

On olemas selline teistesse keeltesse raskesti tõlgitav, kuid siinse tegelikkuse ruumis hästi arusaadav sõna nagu „pontid” [понты]1. Ja on olemas praeguse Venemaa reaalsuse kontekstis võtmeline mõiste nagu „papp” [бабло].Ja mõned naiivsed inimesed arvavad ekslikult, et sellesinase „papi” saab kergelt ja sundimatult nagu viis kopikat tõlkida kõigisse maailma keeltesse kui „raha”. Ei, mu kullakesed! „Papp” ei ole raha, kuigi sellegagi saab üht-teist omandada. Papp on papp.

„Putini maailma” (mis hiljuti nimetati mitte just kõige tagasihoidlikumalt ümber „vene maailmaks”) viirastuslik ja kahemõtteline heaolu on teatud ajani tuginenud võimele konverteerida pontid papiks ja vastupidi. Need sümboolse ja reaalse kapitali vahelised ebaloomulikud suhted on siiski andnud või annavad lähiajal vastulöögi. Pontid pontideks, kuid majandus jääb majanduseks. Vormel  „kui on raha, elame ka ilma mõistuseta ära” on enam kui võrgutav, kuid paraku pole sel pikka iga nagu igasugusel kiiresti rikneval kaubal.
Papp pole see, mida teenitakse, kogutakse, paigutatakse majandusse, haridusse või tervisesse. Papp on see, mida pressitakse välja, veeretatakse, tõmmatakse ära, aetakse kokku, pestakse ja lüüakse laiaks.
Mõni aasta tagasi oli populaarne loosung, mis näis paljudele teravmeelne ja aforistlik. Seda loosungit panid paljud tähele autode tagaklaasidel. See kõlas nii: „Papp võidab kurja” [Бабло побеждает зло]. Naljakas? Jah, naljakas. Kuid ka väär. Sest papp ei võida, vaid sigitab kurja. Mis omakorda sigitab pappi. Ja vastupidi. See keemiline sublimatsioon on tiine tagajärgedest, mis on  mõnikord ennustamatud, nagu näiteks kurva kuulsusega Krimmi gop-stop2 ja kõik ülejäänu, mis sellele järgnes.
Aga see ei puutu enam „papisse”. Sellel on pistmist juba „pontidega”, mida mõnikord nimetatakse patriotismiks.
Veel üsna hiljuti tundus glamuurne impeeriumi-retoorika heasüdamliku antiamerikanismi säraval foonil peaaegu ohutuna, sest see polnud kuigi kirglik. Sest rahututes hingedes mäslevaid tumedaid kirgi – see tähendab, jällegi ponte – tasakaalustas kirg papi vastu. See lõbus, muretu ja automaatne Ameerika-vastasus oli mitte niivõrd veendumus (kus sa sellega), kuivõrd moehaigus. Noh, lihtsalt, „mida praegu kantakse”. Umbes nagu – kas laiad või kitsad püksid.
Mõnikord, nagu näiteks meie päevil, rebivad aga pontid järsult ette, ja siis kaob habras, kuid tähtis tasakaal. Ja siis ei võida enam papp kurja, vaid otse vastupidi. Samuti kui kunagi kellelegi midagi tähendanud „vaprus/sangarlus” [доблесть] on muteerunud oma mõttetuse ja hävitava vulgaarsuse poolest võrreldamatu „ägedusega” [крутизна]. Sellesama ägedusega, mis on pannud suurriigi presidendi kord poosetama oma mitte just apollonliku palja torsoga, kord merepõhja laskununa tirima sealt välja isetehtud antiikvaase, kord pilvede alla tõusnuna muretult liuglema mitte milleski süüdi rändlindude seltsis, kord kortsutama riiklikku kulmu, kord kokku suruma oma alampolkovniku-lõualihaseid.
See on nii „suveräänsete” mõistetega, millel sisuliselt ei ole analooge tsiviliseeritud maade keeltes.
Aga selles kummalises keeleruumis on ka sõnu, mis näivad täiesti tuttavatena, kuid mille instrumentaalsed tähendused lahknevad järsult nende üldtuntud sõnastikutähendustest.
Harjumuspäraste ja mõnikord väga tähtsate sõnade tähendused teevad läbi tõsiseid katsumusi. Ja need katsumused on niivõrd rängad, et paljud ei pea neile vastu. Paljud neist sõnadest on radikaalse ja purustava semantilise deformatsiooni tõttu juba lihtsalt kasutamiskõlbmatud. Ja see pole mingi uus nähtus. Juba ammu on selliseid sõnu nagu näiteks „vaimsus” või „patriotism” võimatu kasutada ilma jutumärkideta.
Mina näiteks taban end viimastel päevadel kogu aeg mõtlemast mure ja ärevusega süütu sõna „humanitaarne” edasisest saatusest. Oma oksüümoronlikkuses selgelt kurjakuulutavast moodustisest „humanitaarkonvoi” ma parem ei räägigi.

Tõlkinud Aare Pilv

1 See slängisõna ongi peaaegu tõlkimatu. See tähistab teatavat enese maine tõstmiseks või positsiooni saavutamiseks kasutatavat teesklust või millegagi uhkeldamist, aga ka selle kaudu saavutatavat mainet või positsiooni ennast. Mõnes kontekstis võiks seda tõlkida sõnaga feim, mõnes kontekstis sõnaga bling, kuid nendega sõna tähendusväli ei piirdu. Üldjoontes on see sõna seotud sümboolsesse kapitali panuste tegemisega. Sõna ajalugu viib tõenäoliselt prantsuse keelde, kus ponteur tähendab kaardimängus seda, kes teeb panuseid panga vastu, ülekantult ka rikast või tähtsat inimest. – A. P.
2 Gop-stop tähendab slängis tänavaröövi või relvastatud röövi; on seotud mõistega gopnik, mis tähistab kriminaalsete kalduvustega lumpenit. – AP

Tekst ilmus 14. VIII 2014 netiportaalis Grani.ru. Rubinstein on juba aastaid Grani püsikolumnist. Grani oli esimeste saitide hulgas, mis blokeeriti Venemaal tänavu märtsis uue nn Lugovoi seaduse alusel, mis võimaldab piirata ligipääsu netilehtedele, mis kutsuvad üles protestiaktsioonidele, ilma kohtu otsuseta ainult peaprokuröri korraldusel. Mõistagi on Venemaal blokeeringust võimalik mööda minna nn peegelaadressi kaudu (milleks antud saidi puhul on mirror27.graniru.info).

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming