Saja aasta eest algas Esimene maailmasõda

Alljärgnev väike tsitaadivalik ei esinda küll uuematele teemakohastele uurimustele omast nüansiteadlikkust ja kõige moodsamaid uurimisperspektiive, kuid pakub fragmente meie kaasaja suurimate monumentaalajaloolaste üldistavast vaatest 1914. aasta suvel alanud kohutavale ajajärgule.

Moraalirindel tuleb täheldada äärmist kontrasti Euroopa tsivilisatsiooni materiaalsete saavutuste ning poliitiliste ja vaimsete väärtuste kohutava languse vahel. Militarism, natsism ja kommunism ei leidnud poolehoidjaid ainult manipuleeritavates massides, vaid ka Euroopa kõige demokraatlikumate riikide haritud eliidis. Ideaalid olid niivõrd deformeerunud, et ei olnud puudust haritud meestest ja naistest, kes tundsid sundust sõdida „sõjas, mis lõpetab sõjad”, liituda natsionaalsotsialistide genotsiidliku ristisõjaga „Euroopa tsivilisatsiooni” päästmiseks või õigustada kommunistide rahu ja progressipüüdlusi massimõrvade kaudu.
Norman Davies „Euroopa ajalugu”

Oleme unustanud, et vana revolutsionääri Friedrich Engelsit valdas õudus, kui Iiri vabariiklased panid pommi Westminster Halli, sest endise sõdurina pidas ta loomulikuks, et sõda peetakse võitlejate ja mitte relvitute vastu. Oleme unustanud, et Tsaari-Venemaa pogrommid, mis tekitasid raevu kogu maailmas (õigusega) ning kihutasid aastatel 1881 kuni 1914 miljoneid Vene juute üle Atlandi ookeani, olid väikesed, peaaegu tühised tänapäeva veresaunade mõõdupuu järgi: surnuid loeti tosinate, mitte sadadega, rääkimata miljonitest. Oleme unustanud, et kord kinnitati rahvusvahelise konventsiooniga, et sõjategevus „ei tohi alata ilma eelneva ja selge hoiatuseta põhjendatud sõjakuulutuse või ultimaatumi vormis., millele teatud tingimustel võis järgneda sõjakuulutus”, sest millal viimati algas üks sõda niisuguse otsese või kaudse sõjakuulutusega? Kahekümnenda sajandi jooksul on sõdade sihtmärgiks aina enam saanud riikide majandus ja infra­struktuur ning tsiviilelanikud. Esimesest maailmasõjast peale on kõikides sõdivates riikides, USA välja arvatud, hukkunud tsiviilelanike arv ületanud hukkunud sõdurite arvu.
Eric Hobsbawm „Äärmuste ajastu”

Etnilised rahutused puhkevad eelkõige suurte majanduslike muutuste perioodil.
Niall Ferguson „Maailmasõda”

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht