Sugudevaheline suhtlus lõhnade keeles

Tuul Sepp, Elin Sild

Uued teadusuuringud viitavad, et alateadlikult loetakse teise inimese lõhnast nii mõndagi huvitavat välja.Kõikidest inimahvidest on just inimene kõige rikkalikumalt varustatud igasuguste kehalõhnu tekitavate näärmetega. Seega peaks lõhna kaudu olema võimalik saada potentsiaalsete sigimispartnerite kohta palju huvitavat informatsiooni. Näiteks: kui hea tervise juures ta on? Kui viljakas ta on ja millises ovulatsioonifaasis? Kuidas ta meelestatud on? Kas sinu lähedus tekitab temas positiivse või negatiivse reaktsiooni? Paraku on meie lõhnataju niivõrd vilets, et me ei suuda kogu inimkeha eritatavat rikkalikku lõhnabuketti eristada. Kas see potentsiaalselt kasulik info läheb lihtsalt raisku? Haihtub sõna otseses mõttes õhku? Täies ulatuses siiski mitte. Uued teadusuuringud näitavad, et alateadlikult loeb inimene teise inimese lõhnast nii mõndagi huvitavat välja.

Meheferomoon mõjutab naiste käitumist
Keemilisi aineid, mida kasutatakse liigisiseselt omavahelises suhtluses, nimetatakse feromoonideks. Üks isend eritab feromooni, teine tajub seda ja sellest lähtuvalt muudab oma käitumist. Peale sugudevahelises suhtluses kasutatavate feromoonide võib selliste ainete abil ka näiteks liigikaaslasi ohu eest hoiatada või juhatada neile kätte tee toiduallikani. Feromoone kasutavad omavahelises suhtluses väga erinevad elusorganismid alates bakteritest kuni taimede ja selgroogsete loomadeni. Eriti oluline on feromoonide osa putukate omavahelises suhtluses, näiteks võivad liblikad üksteise saadetud lõhnasignaale tajuda isegi kilomeetrite kauguselt.
Selgroogsetel loomadel – mitmetel roomajatel, kahepaiksetel ja imetajatel – on selliste lõhnasignaalide tajumiseks ja ajurakkudele lahtikodeerimiseks edastamiseks spetsiaalne organ. Seda ninaõõnes või suulaes paiknevat elundit nimetatakse vomeronasaalorganiks või Jakobsoni elundiks. Vomeronasaalorgan on väga oluline sugudevahelises suhtluses paljudel imetajatel, näiteks hiirtel, rottidel, kassidel, koertel, elevantidel, sigadel. Ka mitmetel primaatidel on see organ hästi arenenud, teiste hulgas näiteks leemuritel, looridel ja Lõuna-Ameerika ahvidel.
Sarnaselt teiste inimahvidega on inimesel vomeronasaalorganiga aga kehvad lood. Ei olda isegi veendunud, kas inimestel selline organ üldse eksisteerib. Midagi nagu oleks leitud, aga mitte kõigil inimestel ja mitte kõigis uuringutes. Kui meil mingi kehvake vomeronasaalorganike isegi on, siis puudub sel ühendus vastavate ajupiirkondadega ning vomeronasaalorgani tööga seotud geenid inimesel samuti ei tööta. Vastuvaidlejaid leidub alati, ometi arvatakse, et funktsioneerivat vomeronasaalorganit inimestel ei ole.
Kuigi meil puudub organ üksteisele väljasaadetud lõhnateadete vastuvõtmiseks, ei saa siiski öelda, et see suhtluskanal meil täielikult läbi lõigatud oleks. Näiteks on pakutud, et koos elavate naiste menstruaaltsükli sünkroniseerumine toimub feromoonidel põhineva suhtluse kaudu,1 (kuigi uuemad uuringud seavad selle nähtuse olemasolu üldse kahtluse alla). Samuti on näidatud, et inimesed tajuvad teise inimese hirmu lõhna ning muudavad sellest lähtuvalt oma käitumist,2 naise pisarate lõhn vähendab aga meeste testosteroonitaset ning seksuaalset erutust.3
Viimasel ajal on inimeste lõhnasuhtluse uurimisel erilist tähelepanu pööratud kahele inimkehas toodetud keemilisele ühendile: steroidide hulka kuuluvatele androstadienoonile ja östratetraenoolile. Esimest neist toodetakse meessuguhormooni testosterooni ainevahetusrajas, teine aga on naissuguhormooni östrogeeni derivaat. Kummagi aine puhul pole leitud mõju sootunnuste kujunemisele. Mis on siis nende funktsioon? On välja pakutud, et need ained võivad olla inimese feromoonideks – aineteks, mis edastavad ühelt inimeselt teisele infot soo jätkamisega seotud huvide kohta.
Androstadienooni leidub mehe spermas ja kaenlaalustes. On teada, et androstadienoon mõjutab naiste käitumist, täites seega feromooni definitsiooni tingimused. Uuringute kohaselt ergutab see naiste sümpaatilist närvisüsteemi. See nn „põgene ja võitle” närvisüsteem innustab inimest aktiivselt tegutsema, vastandina parasümpaatilisele „puhka ja seedi” närvisüsteemile, mis muudab inimese rahulikuks ja uniseks. Lisaks muudab androstadienoon stressihormooni kortisooli taset ja mõjutab tuju. Pole küll päris selge, kas katsetes leitud reaktsioonid, nt südame töö kiirenemine ja tuju muutumine, tulenevad otseselt androstadienoonist või kortisooli taseme tõusust. Östratetraenooli leiti esmalt naiste uriinis. Sellelgi ainel on leitud ergutav mõju just vastassoole, kuigi tulemused pole nii üheselt mõistetavad kui androstadienooni puhul.

Mehe lõhna valuvaigistav mõju
Huvitav on siinjuures asjaolu, et nn meheferomooni (androstadienoon) mõju tundub olevat liigiülene, mis tuleneb steroidi sarnasest struktuurist eri imetajaliikidel. Ajakiri Nature Methods avaldas hiljuti uurimuse,4 kus näidatakse, et võrreldes naissoost katse läbiviijatega mõjusid meessoost eksperimentaatorid laborihiirtele anesteetikumidena – nad vähendasid valureaktsiooni. Valutunnet hinnati hiljuti välja töötatud ja väga usaldusväärseks peetud hiirte grimassiskaalal: mida rohkem hiir nägu krimpsutab, seda valusam tal on. Kuna igasuguseid ravimeid ja valuvaigisteid tuleb enne kliinilisi katsetusi uurida laboris, on sellised eksperimendid äärmiselt olulised. Et aga protseduure teha ja loomi jälgida, viibib katse juures pidevalt ka inimesi. Varem ei osatud mõelda sellele, et katse läbiviija sugu võib mõjutada katse tulemusi. Uuringust selgub aga, et hiired krimpsutasid vähem nägu, kui protseduuri teostas meessoost uurija.
Valu vähenemise põhjuseks leiti olevat just androstadienoon. Katsetati nii meessoost inimese juuresoleku, mehe higise särgi kui ka puhta androstadienooniga. Mõju oli ühesugune. Peale valureaktsiooni vähendamise suurendas mehelõhn stressihormooni sisaldust katseloomade veres. Autorid pidasidki just seda füsioloogilist reaktsiooni valuvaigistava mõju põhjuseks. Stress on lühikeses plaanis adaptiivne, organismile vajalik reaktsioon, mis suunab organismi ressursid ja tähelepanu hetkeolukorraga toimetulekusse ja surub alla igasugused muud keha vajadused –
näljatunde, unevajaduse, sugutungi, valu. Loomkatsete puhul on meessoost eksperimentaatorite sellise mõju olemasolu teadmine hädavajalik, sest see näiline pisiasi võib tõsiselt mõjutada katsete võrreldavust. Ka kirjeldatud artikli autorid analüüsisid läbi terve oma arhiivitäie katseid ning leidsid, et tõepoolest – meessoost uurijate tehtud katsete tulemustes on valu näitajad väiksemad.
Huvitav, kuid ilmselt keeruline oleks testida, kas mehe lõhna valuvaigistav mõju tuleb esile ka inimeste puhul, ja juhul, kui selline mõju esineb, siis kui tugev see on. Kui selline mõju on olemas, annaks see näiteks ühe lisaargumendi mehe kutsumiseks tugiisikuna sünnituse juurde. Sellises olukorras on füsioloogiline reaktsioon, mis ergutab tegutsema ja surub alla valu, ainult teretulnud. Samal ajal on sünnitus nagunii ilmselt juba väga tugevalt erinevate hormoonide kontrolli all.

Inimesed suhtlevad tõepoolest lõhnade keeles
Seega pole selge, kas androstadienooni mõju vastassoole on ergutav sugulise käitumise mõttes või seab organismi lihtsalt valmis igasuguseks tegutsemiseks (vajaduse korral ka põgenemiseks ja võitlemiseks). Evolutsioonilises plaanis ei pruugi sugugi eelistatud olla see, et mehe lõhn naise kohe põlvist nõrgaks võtab. Pigem tundub olevat vajalik valmisolek tegutseda võimaliku konfliktsituatsiooni korral, olla valvel ja ettevaatlik, lasta vastassoo esindajal kõigepealt tõestada oma tõsisemat huvi, heatahtlikkust ja soovi ühistesse järglastesse panustada. Selle nurga alt vaadates tundub ennatlik androstadienooni reklaamimine armurohuna ning selle lisamine parfüümidele. Seda tõepoolest tehakse. Näiteks leiab internetist androstadienooni otsinguga reklaami „Võimsate feromoonidega Love & Desire parfüümid naistele ja meestele – muuda end vastupandamatuks!”.
Kuigi androstadienooni ja östratetraenooli mõju evolutsiooniline taust vajab veel selgitamist, võib siiski eeldada, et need ained kannavad sooga seotud informatsiooni. Nimelt on näidatud, et nende ainete mõju on sooeelistuse-spetsiifiline. Androstadienoon kutsub reaktsiooni esile vaid heteroseksuaalsete naiste ja homoseksuaalsete meeste ajus, mitte aga heteroseksuaalsetel meestel või homoseksuaalsetel naistel. Östratetraenool aga mõjub heteroseksuaalsetele meestele ja homoseksuaalsetele naistele.5
Maikuus ajakirjas Current Biology6 avaldatud artiklis testitigi hüpoteesi, et ülal kirjeldatud steroidid funktsioneerivad inimesel feromoonidena ehk edastavad informatsiooni vastassoo kohta just orientatsioonispetsiifiliselt. Katsealused pidid püüdma eristada inimese kõnnakut imiteeriva valgustäppidest koosneva mudeli „sugu” – kas tegemist on naise või mehe kõnnakuga. Selgus, et katsealuste hinnangut mõjutas nende orientatsioon kombinatsioonis nuusutada antud steroidiga. Androstadienooni nuusutamine mõjutas heteroseksuaalseid naisi (kuid mitte heteroseksuaalseid mehi) hindama mudeli kõnnakut mehelikumaks. Östratetraenooli nuusutamine mõjutas aga heteroseksuaalseid mehi (kuid mitte naisi) hindama kõnnakut naiselikumaks. Homoseksuaalsete meeste reaktsioon lõhnale sarnases heteroseksuaalsete naistega, homoseksuaalsete naiste oma aga heteroseksuaalsete meestega.
Siinkohal tuleb lisada, et kemikaalide mõju oli selgelt alateadvuslik. Nii androstadienooni, östratetraenooli kui ka neutraalse kontrollaine lahus lõhnas katses nagu ristikhein. Juhtkatses osalenud inimesed ei suutnud kolme segu lõhna järgi eristada. Seega ei saa öelda, et katsealused tundsid lihtsalt mehe higi lõhna ning lasid oma hinnangut sellest mõjutada. Et selles väites kindlad olla, palusid autorid katsealustel nuusutada ka isovaleerhapet, ainet, mis on osaliselt vastutav higistamisel tekkivate kehalõhnade eest. See aine katsealuste hinnangut erinevalt „feromoonidest” mingis suunas ei mõjutanud.
Kirjeldatud uuringute tulemused viitavad, et inimesed tõepoolest suhtlevad omavahel lõhnade keeles, andes just seksuaalselt motiveeritud vastuvõtjale edasi informatsiooni oma sobiva soo kohta. Selline alateadvuslik lõhnataju mõjutab seda, kuidas me inimest tajume, muutes mehed naiste silmis mehelikumaks ja naised meeste silmis naiselikumaks. Arvatavasti korjavad alateadvuslikud mehhanismid meie jaoks kokku veel rohkelt vajalikku informatsiooni. Kõhutunne ja armastus esimesest silmapilgust võivad seega saada loogilise teadusliku seletuse.

1 Stern, K., and McClintock, M.K. (1998). Regulation of ovulation by human pheromones. Nature 392, 177–179.
2 Zhou, W., and Chen, D. (2009). Fear-related chemosignals modulate recognition of fear in ambiguous facial expressions. Psychol. Sci. 20, 177–183.
3 Gelstein, S., Yeshurun, Y., Rozenkrantz, L., Shushan, S., Frumin, I., Roth, Y., and Sobel, N. (2011). Human tears contain a chemosignal. Science 331, 226–230.
4 Sorge, R.E., Martin, L.J., Isbester, K.A. jt (2014). Olfactory exposure to males, including men, causes stress and related analgesia in rodents. Nature Methods 11, 629–632. doi:10.1038/nmeth.2935
5 Berglund, H., Lindström, P., and Savic, I. (2006). Brain response to putative pheromones in lesbian women. Proc. Natl. Acad. Sci. USA 103, 8269–8274.
6 Wen Zhouemail, Xiaoying Yang, Kepu Chen, Peng Cai, Sheng He, Yi Jiang  (2014). Chemosensory Communication of Gender through Two Human Steroids in a Sexually Dimorphic Manner. Current Biology volume 24, issue 10, 1091–1095

Mis on feromoonid?
Kehavälised hormoonid feromoonid avastati 1950ndatel. Need väliskeskkonda saadetavad keemilise kommunikatsiooni molekulid muudavad sama liigi piires feromooni vastuvõtja käitumist või mõjutavad tema organismi.
Signaalferomoonid kannavad endas informatsiooni, edastades isendi geneetilise lõhnajälje, nt aitavad emal lõhna järgi ära oma tunda vastsündinu (isadel säärane võime enamasti puudub). Kiiret reaktsiooni tekitavad feromoonid annavad märku seksuaalsest atraktiivsusest. Modulaatorferomoonid, mida peamiselt leidub higis, mõjutavad või sünkroniseerivad kehalisi funktsioone, nt leevendavad pinget.
Praimerferomoonide mõju ilmneb pikema aja jooksul, need mõjutavad reproduktiivorganite arengut või füsioloogiat ning võivad muuta hormoonisisaldust.
Käitumist mõjutavaid feromoone liigitatakse häiretandvateks, seksuaalsust mõjutavateks, peletavateks, agregatsiooniferomoonideks, isenditevahelist sidet loovateks ja rajaferomoonideks, ka võivad need anda märku, et tuleb austada teise isendi territooriumi.
Putukatel kasutusel olevaid agregatsiooniferomoone, mida eritavad isased ning mille mõjul mõlemast soost putukad kobarasse kuhjudes kokku kogunevad, kasutatakse ökoloogiliselt selektiivseks – mõjutab see vaid ühte liiki putukaid – taimekahjurite tõrjeks. Putukail endil on agregatsiooniferomoonid abiks paarilise valikul, rünnakul ja kaitsevajaduse korral. Eestiski on teadlased putukate suguferomoone uurinud ning Männiku katsetehases toodeti Eesti NSV TA keemia instituudis Koit Läätse juhitud laboris välja töötatud meelitussegusid teraviljakahjurite naksurlaste püünistesse meelitamiseks.*
Feromoone kasutavad taimedki: mõningad taimeliigid eritavad vastuseks taimtoidulise looma mokkade vahele sattumisele feromoone, mis annavad lähinaabruse taimedele signaali toota tanniine, mis muudavad taime vähem isuäratavaks, ning isegi mereloomad – merisiilikud annavad feromoonide abil liigikaaslastele märku.
Kuigi organismi suurus piirab feromoonide kasutamise võimalikkust –
liiga väikeses koguses feromoonid hajuvad keskkonda ega suuda soovitud mõju avaldada – on avastatud, et isegi bakterid suhtlevad feromoonide abil, kutsudes signaali saajal esile seisundi, mis võimaldab vastu võtta ja oma geneetilisse koodi sulandada võõrast DNAd.

* http://et.wikipedia.org/wiki/Feromoonid

Seebifirma eksperiment

Kosmeetikatööstus on feromoonid ammu avastanud ning rakendanud need armurohtude nime all iluimpeeriumi kasumlikkuse vankri ette. Fotol USA seebifirma korraldatud katse, mille käigus üheksal kinniseotud silmadega naisel paluti vaid lõhnameele abil otsustada, kas mõni katses osalevast mehest teda partnerina huvitaks.
Kolm meest olid eelnevalt kasutanud sünteetilist feromooni sisaldavat dušigeeli, kolm tavalist pesemisvahendit ning ülejäänud kolm olid sootuks pesemata, küll aga ennast korralikult higiseks ajanud. Naistel paluti nuusutada pabeririba, mida mees eelnevalt kaenla all oli hoidnud.
Pärast sideme silmadelt äravõtmist nentis üks feromoonilisandiga dušigeeli kasutanud mehe kasuks valiku teinud naine, et välimuselt ja olemuselt ei olnud mees selline, kellega ta kohtuma tõtanuks, kuid lõhn otsustas asja.
Evolutsioonilises plaanis ei pruugi sugugi eelistatud olla see, et mehe lõhn naise kohe põlvist nõrgaks võtaks.

Lea larin

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming