Oi, kust ma pean vaatama? ehk E-keelenõu paketina

Aili Künstler

AILI KÜNSTLER: Uut Eesti Keele Instituudi e-keelenõu portaali (aadressil http://kn.eki.ee/), mida rahastati 2013. aasta riiklikust programmist „Eesti keeletehnoloogia 2011–2017”, tutvustasite esmakordselt Eesti keeletehnoloogia konverentsil aprilli lõpus. Laiem avalikkus sai sest teada eesti keele riigieksami päeval 30. aprillil „Terevisioonist”, kus portaali projektijuht Arvi Tavast arvas, et varsti võiks eksamil kasutada ÕSi otse veebist. Seejuures tuli ta välja arvamusega, et eriti on uut portaali vajanud keeletoimetajad, aga lisaks on see mõeldud neilegi, kel on vaja ennast kirjalikult väljendada ja „kes soovivad järele vaadata, kuidas see kirjakeele normingu kohaselt õige oleks”.

Miks lisaks? Kust tuleb elukestvale õppele orienteeritud ühiskonnas mõtteviis, et need, kes ei pea keeletoimetaja ametit, lõpetavad eesti keele õppimise-arendamise-täiendamise ära sellega, kui on eesti keele riigieksami ära õiendanud?! Pigem on sageli nii, et tahetakse teksti lihvida ja selgemalt-nõtkemalt oma mõtteid esitada ehk teha keeletoimetaja töö ise ära, aga ei leita hulgalistele materjalidele vaatamata üles, kust kahtluse korral järele vaadata. Ennekõike on keelehoole mõeldud ikka kõigile keeletarvitajale, sealhulgas keeletoimetajatele. Ilmselt on kogu võimaliku info ühe lehe pealt kättesaamine utoopia. Uus portaal on igal juhul samm edasi, et igaüks saaks soovi või vajaduse korral väljenduda asjalikus normingukohases kirjakeeles. Võimalus iga kell kirjapilti, käänamist-pööramist vaadata võiks ka kahandada vajadust kirjakeelt kõnekeelele ennaktempos „lubamistega” lähendada. Stiilitasandid on ju keele rikkus, mis on meile viimasel ajal õnneks osaks langenud. Riigieksamil peaks kindlasti saama e-keelenõu kasutada: kui õpilane selle abil korraliku asjaliku kirjakeelse teksti kokku saab, siis on kool oma ülesande täitnud ja sellega saadakse hakkama ka edaspidises elus. Pealegi olevat e-portaali ühtviisi mugav kasutada nii arvutis, tahvelarvutis kui ka mobiiltelefonis. Nii eestikeelse inimese kui ka keeletoimetajana olen portaali võimalustega rahul – tõesti, ühe päringuga saab kätte palju, kohati ehk liigagi palju. Kas täiendate seda portaali veel või on otsimisvõimalused nüüdseks optimaalsed?

TÕNIS NURK, EKI keeletehnoloogia osakonna juhataja: E-keelenõu portaal pakub inimesele, kes soovib ennast väljendada heas eesti keeles, usaldusväärset keeleinfot kompaktselt ühes kohas, lihtsalt ja tasuta. Infot saab sõna või väljendi tähenduse, grammatiliste omaduste, päritolu, kasutuse, normingukohasuse, õigekeele-selgituste jm kohta. Kasutajad on väga erineva tausta ja motivatsiooniga, ühine on neile ilmselt isiklike või ametialaste ambitsioonide ja väärtushinnangute tõttu soov väljendada end kirjakeeles korrektselt ja arusaadavalt. Ei ole oluline, kas tegemist on kooliõpilase, reklaamikoostaja, keeletoimetaja, arhivaari või ristsõnalahendajaga, oleme püüdnud neile kõigile portaali kaudu anda õigekeelsusinfot võimalikult hoomataval kujul. Keeletoimetajad on olnud üks defineeritav ja ligipääsetav sihtgrupp, kes osales intensiivselt e-keelenõu kasutajauuringutes ning andis oma töö iseloomust tulenevalt konstruktiivset tagasisidet kasutusmugavuse, vajadustele vastavuse ja muu osas.

E-keelenõu kasutamine. Keelepäringu saab teha kohe avalehel otsinguaknas. Nutitelefonide, tahvelarvutite jm väiksema ekraanilahutusvõimega seadmete jaoks on arendatud kasutajaliidese mobiilivaade, suurema ekraaniga seadmetes avaneb e-keelenõu tavavaates. Mobiilivaates saab kasutada vaid keelepäringut, tavavaates on sellele lisaks portaali integreeritud keeletööriistad (morfoloogiline analüüs, emotsioonidetektor, kõnesüntees jm), saab anda arendajatele tagasisidet ning esitada küsimusi keelenõu andjatele või vaadata EKI keelenõuande kodulehte (http://keeleabi.eki.ee).

Otsinguakna päringuga saadakse vastus eri serverite keeleallikatest, sõnastikest ja andmebaasidest, käsiraamatust jm. Vaikimisi kuvatakse tulemused kõigist allikaist, kasutaja saab ka talle ebavajaliku suletuks seadistada.

Soovime, et kasutaja leiaks selle, mida otsima hakkas. Nii viidatakse õigekirjareeglitele mittevastava väljendi sisestamise puhul tõenäolisele märksõnale (nt otsingu „segretär” puhul viitavad ÕS ja seletav sõnaraamat märksõnale „sekretär”). Kuvatav infohulk peab olema selline, et asjakohane info hakkaks hästi silma. Tahame paremate vastete leidmiseks ja tulemuste grupeerimiseks vastuste tüübi järgi kasutusele võtta ka foneetilised otsingureeglid (otsisõna „karaas”, pakutakse „garaaž”) ning tähendusseoste määramise eri allikate vahel. Praegused andmed viimast kahjuks veel ei võimalda, kuid tööd muude projektide raames käivad.

Portaali keeletehnoloogiliste vahenditega ehk keeletööriistadega saab töödelda pikemat teksti. Morfoloogiline analüüs ütleb tekstisõne kohta, milline on selle võimalik algvorm ja mis käändes või pöördes sõna parajasti olla võib. Teksti saab ka silbitada ja lausestada (ehk lausete piire tuvastada). Emotsioonidetektor on vahend kirjaliku teksti lõikude positiivsuse, negatiivsuse ja neutraalsuse tuvastamiseks (http://peeter.eki.ee:5000/valence), tekst-kõnesüntees imiteerib arvutil inimlugemist (http://heli.eki.ee). Lisatud on viited oma sõnastiku koostamise võimalusele EKI sõnastikuhaldussüsteemides.

Keeleallikad. Praegu tehakse päringuid järgmistest allikatest: õigekeelsussõnaraamat, seletav sõnaraamat, sünonüümi- ja etümoloogiasõnastik, ametniku soovitussõnastik, eesti-vene sõnaraamat, inglise-eesti masintõlkesõnastik, Eesti wordnet, kohanimeandmebaas, Keelenõuvakk ja „Eesti keele käsiraamat”.

Kuna iga keeleallikas, tema rakendusliides (mille kaudu saab e-keelenõu päringule mingis vormis vastuse) ja andmete struktuur ning olemus erinevad, on andmete ühtset ja optimaalset esitusviisi leida äärmiselt keeruline. Mõned uuemad usaldusväärsed allikad (nt põhisõnavara sõnastik, sõnapered), mida tahtsime kaasata, tuli esialgu jätta andmete struktuuri sobimatuse tõttu ooterežiimile.

Lähiajal plaanime keeleallikate hulka lisada Eesti Entsüklopeedia teabevaramu (http://entsyklopeedia.ee), mille kaudu leiab ENE ja ENEKEse, suurema osa aastatel 1985–2007 ilmunud nn musta entsüklopeedia artikleid ja muude Entsüklopeediakirjastuse väljaannete sisu, ning võro-eesti sõnaraamatu (http://synaq.org). Võimaluse korral arvestame kasutajate soove ja lisame ka kitsama valdkonna sõnastikke. Kui keegi märkab, et e-keelenõus vajalikku sõnastikku ei ole, võib meile oma soovituse edastada.

E-keelenõu kaudu toetame ka EKI keelenõuandjaid ja sõnaraamatukoostajaid, andes neile päringustatistikat ja kasutajate tagasisidet, mis toob esile kasutajate vajadused. Samuti on portaal hea kanal kogutud keelenõuannete avaldamiseks ja sellega väheneb telefoni ja kirja teel esitatud küsimustele vastamise hulk.

E-sõnastikud. Nagu muudelgi elualadel, on sõnaraamatute puhul süvenev trend paberväljaannete kasutuse vähenemine ja veebikasutuse suurenemine. Paljud paberi puhul kehtivad kitsendused e-sõnastikke ei puuduta (nt ruumipuuduse tõttu lühendite kasutamine), ent sõnastiku masintöödeldavuse nõue seab mitmed tingimused andmete struktuurile, et rakendused leiaksid asjakohase info. E-keelenõu on järjekordne samm parema e-sõnastiku suunas ning leiab laiatarberakendusena loodetavasti koha eesti keelt kõneleva inimese elus.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming