Bitimünt – kas tuleviku maksevahend?

Andreas Wagner

Andreas Antonopoulos: „Bitimünt (bitcoin) pole võrguraha. See on rahavõrk.”

Hiljuti hoiatasid Hiina valitsus ja Vene föderatsiooni peaprokurör bitimündi kui alternatiivse raha kasutamise eest ning paljud teisedki võimuinstitutsioonid tajuvad survet võtta seisukoht uudse krüptoraha kontseptsiooni suhtes. Vastupidiselt levinud arusaamale pole raha kui selline midagi loomulikku ja selle, et kasutame eurotsoonis eurosid ja USAs dollareid, tagab pigem seadusandlus kui majandusloogika. Raha kasutamiseks lepime kokku teatud tingimustes. Raha hoiustab väärtust, see on konto ühik ja üleilmselt siduv vahetusvahend. Mis tahes vahend, mis tahab sellega võistelda, peab olema spetsiifiliste omadustega. See peab olema haruldane, ühtne, transporditav, identifitseeritav ja vastupidav ning selle varud peavad olema teada. Kuld on oma omaduste poolest peaaegu täiuslik, mistõttu on see ka asendamatu. Tänapäevase raha nagu euro või dollari kehtestamise mehhanisme uurides näeme, et ei euro ega dollar pole sugugi haruldane. Nii need kui kõik seaduslikud maksevahendid on oma olemuselt inflatsioonilised, kuid seaduse järgi peame neid siiski kasutama. Ühesõnaga, valuuta ei ole loomulik nähtus ega ole selle käibimise tingimused kivisse raiutud.

Mis teeb krüptoraha, sh eriti bitimündi rahana huvitavaks nüüdisaegse raha seadusandliku raami ja alternatiivsete haruldaste metallmüntide taustal? Pragmaatiline vastus peitub taas selle omadustes: bitimünte ei saa võltsida, sest need on väga vastupidavad, kombineeritavad ja mobiilsed ja, mis veelgi olulisem, haruldased. Pragmaatilise ja haruldase koosmõju annab bitimündile kaubandusliku loomu ning igal kaubal on oma väärtus. Teistpidi on tegu revolutsioonilise kontseptsiooniga – radikaalse mobiilsuse ja ainulaadse taristuga.

Mobiilsus

Krüptorahatehingud on praeguses võrgus standardsete töövahendite tõttu silmapilksed, sekundite vältel teostatud ja jälgitavad. Bitimündi tehingud kinnitatakse pöördumatult iga kümne minuti tagant ning õigsuse ja turvalisuse tagab tehingu kinnitamisprotsessi sekkumiseks vajaliku riistvara meeletu maksumus, mis ulatub sadadesse miljonitesse eurodesse. Teised võrreldavad võrgutehingud, näiteks need, mida tehakse krediitkaardiga, kinnitatakse alles nädala jooksul ning need saab krediidiasutus tagasi pöörata.

Krüptomündi tehingu hind on 1% kandis ülekande kogusummast, mistõttu see on mis tahes teisest üleilmsest maksesüsteemist odavam. Tehinguteks vajalikud tööriistad on vabalt saadaval nii arvutite kui nutitelefonide, nii veebilehtede kui SMS-sõnumite jaoks. Kes eelistab varandust turvaliselt füüsilises seifis hoida, võib seda teha ka krüptomüntidega: konto tähemärgikombinatsiooni võib paberitükile sirgeldada ning sellega digitaalse ligipääsu täielikult välistada.

Taristu

Krüptomündi taristuks on detsentraliseeritud arvutitevaheline võrk. Kõik selles osalejad (arvutid, kus on vastav „rahatasku” tarkvara) on hääleõiguslikud vastavalt oma arvutustehnilisele võimekusele. Võrgu toimimispõhimõtteid saab muuta vaid siis, kui enamik on sellega nõus (nt lähtekoodi muutmise või tarkvara-uuendusega).

Loomishetkest alates on iga krüptomündiga tehtud tehing salvestatud avalikku nii-öelda pearaamatusse (blockchain). Sellest andmebaasist võib välja areneda midagi palju enamat kui bitimüntide logiraamat. Praegu on selle ülesandeks konkreetsele kontole müntides teatud väärtuse omistamine, kuid näiteks värvimündiga (Coloured Coin) uuritakse juba võimalust, kuidas bitimündivõrgus ja selle alternatiivides ka muud sorti vara hankida ja vahetada.

Krüptomündi taristu arvutuspõhimõttedki (proof of work funktsioonid) on pidevas arengus. Keerulisemad võrgud otsivad algarve ja on seeläbi väljakutseks superarvutitele. Krüptomüntide võrgustike järgmine põlvkond pakub ligipääsu programmiliidese (API) abil ning laseb tekkida hajutatud andmetöötlusel ja majanduslikul stiimulil – umbes nagu tasustatud SETI@home.1

Seadusandlus ja turg

Esimest korda ajaloos on meil võimalus raha lahutada mis tahes keskvõimust, mis kujundab traditsiooniliselt hindu, kuid muudab ühtlasi süsteemi ka seeläbi riskialtiks, sest valuuta on allutatud poliitikale ja ideoloogiale.

Krüptomüntide süsteem on aga sedavõrd detsentraliseeritud, et ükski asjaosaline ei saa süsteemi sulgeda. Krüptomüntidel pole füüsilisi piiranguid, nende tootmine ja transport on läbipaistvad, kuigi tehingud on põhimõtteliselt anonüümsed. Iga üksikisik või institutsioon võib bitimünte kasutada legitiimse käibevahendina nagu mis tahes peavoolu-raha. Regulatsiooni ja maksustamise seisukohalt on see kõik muidugi omaette huvitav väljakutse. Keskse autoritaarse võimu ja detsentraliseeritud võrgustike polaarsuse valguses tuleb krüptoraha mõista vabavara liikumise (open source movement) kontekstis. Sellele on olemuslikult omane kriitilisus pankade ja reguleerijate suhtes.

Soomes nähakse bitimünti kui vahetusvahendit. Kanada keskpank eitab selle valuuta-staatust. Suurbritannia maksuamet näeb seda kui eraraha, millega ei saa näiteks makse maksta. Euroopa keskpank suhtub sellesse eiravalt ja hoiatavalt. India on väljastanud hoiatuse, kuid kaalub ka nn mündikaevandamise protsessi maksustamist. Ja kuigi Hiina suhe bitimüntidega algas positiivselt Baidu ehk nn Hiina Google’i näitel, mis aktsepteeris bitimündi maksevahendina, on Hiina valitsus nüüd keelanud pankadel neid vahetada. Vene föderatsiooni peaprokurör kinnitas hiljuti, et Venemaa ei tunnista bitimünte seadusliku rahana. USA ja Iisraeli valitsus jätkavad uurimist, USA finantsvõimud otsivad tehnilisi ja seaduslikke võimalusi krüptoraha reguleerimiseks.

Eesti Pank on otsustanud järgida Euroopa keskpanga tõrjuvat ja hoiatavat suhtumist; Eesti Panga hiljutine bitimündi võrdlemine püramiidskeemiga näitab aga, et bitimündi kontseptsioonist ei ole lõpuni aru saanud.2 See, et vara on võimalik kaotada, varastada või et selle väärtus võib muutuda, pole ju mingi uudis. Eesti valitsus pole selles küsimuses ametlikku seisukohta veel võtnud.

Võimalused

Asendusraha kasutamine pole ju eriline uudis – Saksa markki oli pikka aega asendusvaluutaks Euroopa nõrgemate valuutade puhul. Lühemas perspektiivis pole ühtki ettearvatavat põhjust peavoolu stabiilset, vastutusvõimelist ja igati kasutatavat eurot välja vahetada.

Seejuures võib leida huvitavaid seoseid kogukondade vahel, millel on alternatiivraha kasutamise kogemus (nt Paide pai, Brixtoni nael ehk Brixton Pound).3 Nende ümber võivad areneda keerukad ökosüsteemid, mis toimivad paralleelselt või lausa otseses suhtes ametliku valuutaga. Islandil tegutseb krüptomündi Auroracoin juurutamise eraalgatus, plaanis on oma visiooni elluviimisele hoogu anda nii, et igale kodanikule eraldatakse stardisumma.4 Teised mündid nagu dogecoin5 levivad peavoolu piirimail (kogukondades nagu näiteks reddit)6, väärtust loodetakse kasvatada tähelepanu abil, mille tagavad meediahaip ja viraalsus.

Kui hinnata uusi kasutusvõimalusi, tuleb krüptomünte mõista nii, nagu seda teeb Andreas Antonopoulos. Krüptomündid pakuvad platvormi ja protokolli, tehingukeele ja võrgu – ühesõnaga kogu vajaliku tehnilise poole, et arendada teenuseid, mis lähendavad virtuaalset ja materiaalset maailma üksteisele.

Kokkuvõttes on krüptoraha ökosüsteemina veel väga noor. Seda juhtub harva, et mõnest täiesti uuest varast või rahast saab majanduslikus mõttes käibevahend (mõnes mõttes võrreldav toornafta maailmamajandusse sisenemisega XIX sajandi alguses). Kuigi turuosa hõivamine ja mõju sellele pole veel tähelepanuväärne, on bitimündi turunišš ometi juba väljakutseks nii regulatiiv- kui pangasüsteemidele.

Praegu kipub avalik arvamus joonduma negatiivsete aspektide järgi, nt viidatakse seosele kuritegevusega. Ometi on bitimündi tuleviku sidumine nt nn Siiditee (Silk Road) ja teiste sellesarnaste internetipõhiste kauplemiskohtade sulgemisega naeruväärne, kui mõelda kas või USA dollari laiaulatuslikule käibele kuritegevuses. Ja viimases ei tule ju kellelgi pähe süüdistada dollarit.

Ebaturvaliste keskkondade (operatsioonisüsteemid, tarkvara, seadmed) problemaatika tuleb lahendada osana üldise infotehnoloogilise pädevuse kasvatamise ning tehnoloogilise kirjaoskuse levitamise ja oma andmetega ümberkäimise hea tava juurutamise strateegiast. Keskkonna probleeme ei saa ajada vahendi kaela.

Olen kindel, et krüptoraha on tulnud, et jääda. Sest krüptoraha on arenemisvõimeline, selle soodne ja pea silmapilkne liikumine on atraktiivne ning selle sõltumatus kolmandast, kesksest osapoolest lubab arvata, et pikas perspektiivis kerkib esile üks peamine ja selle kõrval tõenäoliselt mitmeid teisi spetsiifilisi münte. Bitimündivõrk ei pruugi saada valitsevaks, kuid krüptomünt kui selline – nüüdisaegne digitaalne alternatiiv sularahale – on lihtsalt liiga mugav, et mitte kestma jääda.

Tõlkinud Veronika Valk

Ingliskeelne artikkel www.seriousplans.com.

1 SETI@home ehk maavälise intelligentsi otsingud (Search for Extraterrestrial Intelligence).

2 Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Mihkel Nõmmela leiab, et tegemist on uuendusega, millesse tuleks suhtuda teatava ettevaatlikkusega, arvestades, et puudub igasugune garantii ning vastutaja sellise virtuaalvaluuta tagamiseks pika aja jooksul. Välistada ei saa sedagi, et tegemist ei ole hoopis lihtsa püramiidskeemiga.Vt http://www.kahvel.ee/28188/bitcoin-kas-mooduv-nahtus-voi-uus-valuuta.

3 pank.weissenstein.ee; brixtonpound.org.

4 auroracoin.org.

5 dogecoin.com.

6 reddit.com.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming