Võimas haprus

„24. veebruaril, pärimuse järgi 509 e.Kr, ajas rahvas Roomast välja oma viimase kuninga, õigemini võõra despoodi, Tarquinius Superbuse,” meenutab Mikael Laidre. Ta jätkab: „Roomal ja Eestil oleks justkui üks ja sama iseseisvus- või sünnipäev.” Pidupäevakõnedes on ikka kombeks lisaks hea meeldetuletamisele heita ka kriitiline pilk senisele. Seda teeb ka Sirp.
Numbri avaessees küsib Daniel Vaarik, kui pehme on või võiks olla Eesti võim: „Jutt ei käi haprusest, mis on võimetu, jäik, üles putitatud. Ma ei mõista siinkohal hapruse all portselani riiulis ega muid selliseid asju, mis kardavad muutusi. Ma mõtlen pigem habrast juurt, mille elujõud pragundab betooni. Või isikut, kellega kohtujal kaob ülepea tahtmine talle halba teha. Sellist haprust ei saa muuta jõuliseks ilma asja ennast muutmata ja seda ei tohiks teha.”
Just viimast püüab teha Dorothee Bohle ja Béla Greskovitsi raamat „Kapitalismi mitmekesisus Euroopa perifeerias”, mis on arvustajate Kalev Kuke ja Erik Tergi sõnul Baltimaade kapitalismimudeli suhtes selgelt kriitiline teos. Terk nendib: „Ideoloogiline propaganda à la „Mina olen kõige parem ratsanik Liivimaal (loe: kogu Kesk- ja Ida-Euroopas)” võib majanduse mõistmist ainult kahjustada.“
Võimas haprus iseloomustab ka riigi kultuuripreemiate laureaatide Ester Mägi, Toivo-Peep Puksi ja Enn Põldroosi loomingut. Ehk iseloomustavad oksüümoronid nagu võimas haprus igasugust loomingut?
1920ndatel alustanud Eesti Kunstnikkude Rühm oli küll globaalse mõtte vaimus rühmitus, kuid tegutses lokaalselt. Ansambel Una Corda üllatab oma kandlest, harfist ja klavessiinist koosneva koosseisuga. Merle Karusoo lavastatud John Hodge’i „Kollaborandid” on süsimust komöödia.
Vastandusi jagub ka sporti. Sotši olümpia meediakajastus sunnib nagu 30 aastat tagasi Los Angelese spordipeo ümber toimunu küsima, kuivõrd sobilik on siduda sporti ja poliitikat. Sellele, et spordisangarid on oluline osa meie riigi uhkest identiteedist, ei vaidle keegi vastu. Küll aga tuleb nõustuda Kristjan Pordiga: „Paraku ei taju meie ühiskonna liikmed sattumist ohvri rolli, kui kusagil jääb meid esindav sportlane keelatud ainete kasutamisega vahele.” Sportlase asemele võib siia lausesse mõelda ka poliitiku või teadlase, kes püüab pettust kasutades vägisi haprust jõuliseks muuta.

alt

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming