Sel reedel Sirbis vabadus

Sirbi vahel Keele Infoleht: riigi- ja koolikeel

JÜRI REINVERE: Vabadus olla rumal
Nii nagu piiblis, jäävad meile need kolm – vabadus, vastutus ja rumalus –, kuid kõige suurem neist on rumalus.
Kui Rootsis tähistati Astrid Lindgreni saja aasta juubelit ja tema näoga palistati nii Karlaplan kui ka Valhallavägen,  oli Käbi Laretei selle peale kodus üsna tõre. Õhus oli tunda rahulolematust: uudiseid vaadati  kriitilise muigega ja üksteisele järgnenud filmiklipid panid ta toolis nihelema. „Astrid Lindgren, meie Rootsi ime ja meie Rootsi kingitus maailmale,“ räägiti televiisoris. „See uue vaba maailma filosoof, kes suutis kogu maailmale kinnitada, et vabadus on kõige olulisem, kes kogu maailmale suutis esmakordselt ajaloos kinnitada, et vabadus, nii nagu Pipi Pikksukk juba õpetas …“

PILLE-RIIN LARM: Vaeslaps festivalil. Natuke rooska ja mõned konstruktiivsed ideed parandamaks Eesti Kirjaniku nähtavust
Nüüd, kus mõlemad suured kirjandusfestivalid – „Prima Vista“ ja „HeadRead“ – on õnnelikult möödas ja rõõmustavad külastajanumbridki kokku löödud, ei ole ehk patt poetada meepotti üks tõrvatilk. Nimelt: mulle tundub, et Eesti Kirjanik ei ole Eesti kirjandusfestivalidel piisavalt esindatud. Arvestades seda, et aastaid on räägitud meie kirjanduse vähesest nähtavusest kodumaal, tunduvad festivalide väliskülalistele kulutatud summad kohati raiskamisena.

ILMAR VENE: Pool sajandit Ain Kaalepiga
Sarnaselt kõigi mõtlevate inimestega pole ka Kaalep vastandlike äratundmiste painest kogu elu vabanenud. Kuidas olnuks tal võimalik lahendus leida, kui inimsoo arengulooline tervik pole seda anda suutnud?
Seisneb siht vaimuinimese kokkuvõtlikus iseloomustamises, siis ennekõike tuleks juhinduda teadusliku lähenemisviisi vastandist. Tõsiteadus alustab üksikasjade tundmaõppimisest, et siis kitsa kandvusega üksiktulemuste najal jõuda suuremate üldistusteni või isegi terviku piiritlemiseni. Kuid üldmulje andmisel vaimuinimesest tuleb toimida äraspidiselt: esmalt peab olema ettekujutus keskmest, mille ümber kõik ülejäänu koondub, ja alles sellest tulenevad üksikud omadused, terviku mitmekesistajad. Ain Kaalepi puhul ei kaasu keskme määratlemisega raskusi. Selleks saab olla ainult sõna, olgu siis väikese või suure algustähega. Õieti need kaks kuuluvad ühte: esimese viljelemisele pühendunu esineb möödapääsmatult ka kõike hõlmava koondtähise teenijana, olgu ta ise sellest teadlik või mitte. Ain Kaalep, igati endastmõistetav, on seda teadnud juba algusest peale.

Neli tähtpäevalist küsimust vanameistrile. Jaak Urmet intervjueerib Ain Kaalepit. AIN KAALEP: „Nagu alati on ka nüüd osa kirjandusest hea, osa aga vastupidi, keskpärane või lausa halb.“

Aeglane aktiivne lipulaev. Intervjuu Keele ja Kirjanduse uue peatoimetaja Johanna Rossiga. JOHANNA ROSS: „Keel ja Kirjandus peaks hoidma oma positsiooni sisukate ja heakeelsete teadustekstide avaldamiskohana.“

SIRJE OLESK: Teejuht Ellen Niit
Kõik on nii habras…
Suvel sündinud Ellen Niit lahkus meie seast suviselt palaval maikuu lõpupäeval. Pikk ja ilus elu on otsa saanud. Mitmele põlvkonnale olid Niidu raamatud esimeste hulgas, mida neile loeti või mida nad ise lugesid. Vahest sellepärast on huvi raamatute vastu Eestis veel niigi elav, kui ta on, et Niit oli väga hea teejuht? Tema raamatuid lugedes sai uskuda, et kirjandus on midagi lõbusat ja põnevat. Eesti lastekirjanduse edasine areng on paljus Niidu seatud sihte mööda kulgenud, peites õpetlikkuse iva lustliku koore sisse. Pille-Riini argimaailm on „Midrimaas“ ja „Suures maalritöös“ avardunud värsivormiliseks pillerkaareks, mis peale kõige muu on lastele aimu andnud keelega mängimise ilust ja mõnust.

ANNA LIISA SAAVASTE: Balti paviljon. Rahvusriikide ülene visioon Veneetsia arhitektuuribiennaalil
Enam kui sada tööd Baltikumist ja kaugemalt täidavad mitmeks kuuks 1600 ruutmeetrise hiiglasliku näitusepinna Palasport Arsenale spordihoones. Eesti osa Baltikumi ühises loos aitavad Veneetsias avada 3+1 arhitektid koos Raul Kalvoga, arhitektuuribüroo Pluss, Kadarik Tüür arhitektid ja b210 arhitektid, ERMi uue hoone autorid Dan Dorell, Lina Gothmeh ja Tsuyoshi Tane, samuti Maarja Kask, Ralf Lõoke ja Neeme Külm koos Anu Vahtraga. Mahukast ekspositsioonist leiab Leonhard Lapini ja Tõnis Vindi linna käsitlevad teosed, Eesti ruumi erinevaid tahke avavad Paco Ulmani, Ivar Veermäe ja Paul Kuimeti, Laura Linsi ja Roland Reemaa, jpt tööd.

 Muuseum kui modernistlik rituaal. Rebeka Põldsam intervjueerib  Dorothea von Hantelmanni, kes on  kunstikuraator ning kunstimuuseumide ja näituste ajaloo uurija, üks peamisi kaasaegse kunsti sündmuse „Documenta“ mõtestajaid. DOROTHEA VON HANTELMANN: „On aeg aktsepteerida, et kunst ja kultuur on turumajandusest lahutamatud.“

 Digitaalsuse ja käsitöö vahel. Köleri auhinna laureaat LAURA PÕLD: „Digitaalsele maailmale vastukäiguna on käeline-kontaktne meedium saanud aktuaalseks vabade kunstide teaduskondades üle maailma.“

AARE TOOL: Sümfooniline mai – kontseptuaalne või konventsionaalne?
„Mis uudist?“ See ajakirjanduses muidu nii asjakohane küsimus riivab sümfooniakontsertide puhul delikaatset teemat. Sümfooniakontserdid on tavaliselt üsnagi ettearvatava ilmega ega tooda esileheuudiseid sageli – välja arvatud loomulikult siis, kui mängitakse näiteks Palmyra varemetes. Repertuaaril on ranged ajaraamid ja isegi kui vahepeal katsetatakse formaadis mõningaid uudsusi, seiskub pendel hooaja lõpus ikka turvalises keskpunktis.

KATRIN KULLO: Tänavamuusik ja tema paik. Muusika muudab mittekoha kohaks
Linnaruumi elavdamiseks peab avalik ruum soosima suhtlemist ja mõttevahetust. Tänavamuusika ja -kunst on üha sagedasem viis linnaruumi elluäratamiseks.  Tänavamuusik toob avalikkuse ette loomingu ja võib ühtlasi kaasa aidata kogukonna tekkimisele, sest tema etteaste on tihtipeale – nagu muudelgi avalikel kultuuriüritustel – ühendaja, mis toob kokku naabruskonna, mõjutab linlaste meeleolu ning nii tekib ühtekuuluvustunne ja kohalik identiteet.

ALVAR SOESOO: Eesti geoteadused – kilbita või kilbil? Riigi maavarad on riigi strateegilise iseseisvuse ja majandamise alus.
Spartalanna saatis poja sõtta sõnadega „kilbiga või kilbil“, mis tähendas: pöördu tagasi võiduga või lange. Kilbi kaotamist loeti suureks häbiks, lahingus langenud sõdalane aga kanti koju kilbil. Midagi selles iidses ütlemises on väga aktuaalne Eesti geoloogiateaduste kohta. Meie maavarad ei ole taasiseseisvusperioodil olnud kunagi nii fookuses kui praegu.

Filosoofia hiiglaslik uurimisvõrk. AVE METSa intervjuu Islandi ülikooli filosoofia emeriitprofessori, Fääri saarte ülikooli õigusprofessori ja Tallinna ülikooli audoktori Mikael M. Karlssoniga. MIKAEL M. KARLSSON: „Kui küsida, kas filosoofiat saab rakendada aktuaalsete praktiliste probleemide lahendamiseks, siis vastus paistab olevat: jah saab.

Arvustamisel
Eesti Kunstnike Liidu XVI aastanäitus
Anti Saare „Juturaamat“ ja Jan Kausi „Läheduste raamat“
Sten Ojavee kuraatoriprojekt „Kadumisest ja kadumiseks“ Tartu kunstimuuseumis
Vanemuise „Ilus on noorelt …“ ja Vaba Lava „Vormides hirmu“
Bálint Magyari „Post-Communist Mafia State: The Case of Hungary“
Alo Põldmäe koostatud album „Eesti klaver“
Sergei Loiko „Lennujaam“
Animafilm „Edgar Allan Poe ebatavalised lood“
Mängufilmid  „X-mehed. Apokalüpsis“ ja „Head tüübid“
Stefanie Stadler Elmeri “Kind und Musik. Entwicklungspotenzial erkennen und verstehen” („Laps ja muusika. Tunnetada ja mõista arengupotentsiaali“)
Rein Kelpmani näitus „Argipäevased illusioonid“ Tartu Kunstimajas 5. – 29. V, Tiiu Pallo näitus „Puudutus“ Vabaduse galeriis 12. – 31. V, Marta Stratskase näitus „Possible“ ehk „Võimalik“ Vaalas kuni 11. VI ja Kristin Reimani näitus „Marmortasakaal“ EKA galeriis 6. – 26. V.

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Keel ja kirjandus
LR
Täheke
Õpetajate leht
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Vikerkaar