Sel reedel Sirbis õpi õpe

KADRI AAVIK, MARTIN AIDNIK, TIIU KUURME, DANIELE MONTICELLI: Mis on neoliberaalne ülikool?
Kõrgharidusvaldkond, kus teadlased ja õppejõud tegutsevad, on viimastel aastatel märgatavalt muutunud. Järjest kahanev kõrghariduse riiklik rahastus ja neoliberaalsest loogikast kantud struktuurireformid on Eesti ülikoolid, nende teadus- ja õppetegevuse ümber kujundanud. Toimunud on oluline nihe selles osas, millised on akadeemilise töö olemus ja funktsioonid.

Maret Ney: Miks tuleb õpilased viia „Festheartile“?
Hiljuti kuulsin, et inimestel on mure. Nimelt toimub sel sügisel Rakveres LGBT+-teemaline filmifestival „Festheart“. Mure on selles, et mis saab siis, kui festival satub koolivaheajale. Siis võivad ju kooliõpilased filmifestivalile minna! Eesti LGBT Ühingu haridusspetsialistina arvan, et õpetajad peaksid nimme viima lapsed LGBT+-teemalisi filme vaatama.

INDREK LILLEMÄGI: Vanast haridusuuendusest ehk revolutsioon kui ilus haigus
Kooliaasta võiks sisse juhatada Johannes Käisi sõnadega aastast 1936: „Suvevaheaeg on lõppenud ja koolivägi asub jälle omale tööle. See suvi oli kooliuuendusele tähtis. [—] kogu kooliuuendusliikumise mõte ja siht on ju üles ehitada omapärast eesti kooli, mis vastaks kaasaegse, moodsa pedagoogika ja meie elu nõuetele.“  Ajal, mil rusikaga rinnale tagudes PISA uuringu tulemuste üle rõõmustatakse ning samal ajal haridussüsteemi ümbritsevat mahajäämust eriti tugevalt tajutakse, on paslik küsida, millest me ikkagi räägime, kui räägime haridusuuendusest.

REET VARBLANE: Ühine teekond
Kunstiakadeemia kevadistel valimistel oli maaliõppetooli dotsendi kohale tõeline rebimine: sellele ametikohale konkureeris viis võrdväärset kandidaati. Seekord langetati lausa saalomonlik otsus: koht otsustati jagada kaheks, selleks et tuua osakonda mitmekesisemat käsitusviisi, luua ühistöös ka sünergiat. Maaliõppetooli dotsendina (kummalgi on pool koormust) hakkavad õpetama Merike Estna ja Kristi Kongi. Ise on nad koos õpetamise üle rõõmsad, kuigi kummalgi saavad olema oma õppeained ja -tunnid: koos arutamine aitab paremini ka endas selgusele jõuda ning hoiab vastastikku entusiasmi ülal.

MARIA MÖLDER: Algab teadliku laulja kujundamine
Tänapäeva innovaatiline, maailmale avatud inimene tahab, et amatöörtasemel koorilaul oleks hea energiaga, nüüdisaegne, köitev ja loogiline.
Dirigent Veronika Portsmuth astub sel sügisel sammu tundmatusse ja paneb käima oma kooriakadeemia, et pakkuda täiskasvanud koorilauljatele enesetäiendusvõimalusi. Veronika Portsmuthi kooriakadeemia all jätkavad tegevust näiteks kontsertkoor (senine Euroopa Kultuuripealinna Segakoor) ja kammernaiskoor Miina.

LEONHARD LAPIN: Laul ja laululava
Kui keskusteludes ei saa eestlased sageli sõna suust, siis lauldes nende suletud loomus avaneb, mõnel meist vaid lauldes.
Mäletan oma lapsepõlvest Võrumaal: kui meie perekonnas peeti suuremat pidu, kutsuti alati kohale akordionimees. Raadioaparaate, mida olid ära korjanud nii Saksa kui ka Vene okupandid, oli vähe, magnetofone üldse mitte – vaid üks kultuurimajas. Akordion mängis, rahvas laulis nii eesti, saksa kui ka vene laule, sest eesti mehed olid sunnitud sõdima mõlemal poolel, laulis innukalt, sest stalinistliku terrori aegu oli see üks väheseid vabaduse võimalusi. Alles 1970. aastail hakkasid meil magnetofonid levima ning noored kuulasid lintidelt keelatud lääne muusikat, biitleid aga lauldi kaasa – tänavail ja kitarri saatel väikestes seltskondades. The Beatlesi muusika käis üle Eesti nagu tormi-iil, sünnitades palju kitarriansambleid ja noored hõiskasid neile kaasa.

ASKO LÕHMUS: Mida on näidanud aasta metsapoleemikat
Metsaseaduse muutmisest alanud väitlus on laienenud Eesti metsade tulevikule ja keskkonnapoliitikale üleüldse ning paljastanud neis asjus ühiskonna põhimõttelise lõhestatuse. Konflikti keskmes on riigi majanduslik ja poliitiline sõltuvus puidutööstusest, mis kahjustab Eesti loodust ja on osa laiemast keskkonnakriisist.
Mullu sügisel laienes ametikoridoridest avalikku ellu arutelu Eesti metsade seisundi ja tuleviku üle. Agaramad on selle 1970ndate soodesõja eeskujul jõudnud juba metsasõjaks nimetada. Tõsi, interneti otsingumootorid aitavad meenutada, et ajakirjanikud kuulutasid metsasõja paaril korral Eestis välja ka 2000. aastate alguses. Noist sündmustest ei ole avalikku mällu sügavat jälge jäänud.

KRISTI GRIŠAKOV: Vabaduse väljakul laineid murdes
Sõna „vabadus“ esindab nii Vabaduse väljaku kui ka selle monumendi nimetuses kõige otsesemalt kõigi õigust avalikus ruumis viibida.
Juuli lõpus selgus, et Riigi Kinnisvara tellimusel korrastatakse Vabadussõja võidusamba ümbrus nii, et rulatajad enam samba ümbrust sõitmiseks kasutada ei saaks. See ei ole esimene kord, kui Vabaduse väljakul rulatamise jms tänavaspordi osas piike murtakse. Viimati oli probleem üleval 2011. aastal, kui Tallinna linn ja kaitseministeerium arutasid väljaku ja Vabadussamba ümbruse sobivust rulatamiseks ja rattasõiduks. Tollal kedagi väljakult tõrjuda ei tahetud, kuigi Vabadussamba ümbruse n-ö eesmärgipäratu kasutuse ja sellest tuleneva kulumise pärast oldi murelikud juba toona.

MARGE-LY ROOKÄÄR: Koorilauljad kartulitega
Praeguses koorimuusikas on suur vajadus haritud lauljate järele – muusikalise kirjaoskuse ja erisuguses muusikas orienteeruvate koorilauljate järele.
Kontsert „Loojangu muusika“ 20. VIII Haapsalu toomkirikus. Eesti Segakooride Liidu (ELS) suvekooli ühendkoorid (koormeistrid Mai Simson, Kuno Kerge, Mariell Aren ja Roland Viilukas), solistid Arete Teemets, Evelin Ester, Tamar Nugis ja Valter Soosalu, Üle-eestiline noorte sümfooniaorkester, Ene Salumäe (orel), dirigendid Tõnu Kaljuste ja Erki Pehk. Kavas Mozarti ja Fauré suurvormid.
Olen ammu tundnud, et koorimuusikas „käärib“: vana ja stabiilse varjus hingitseb vaikselt miski äraarvamatu. Ootusärevus ja vajadus uue järele on kuulajate vererõhku kõrgendanud ning aiva tekitab janu uue muusika järele. Teatud intervalli järel peabki midagi muutuma. Meil tegutses alles pool sajandit tagasi kolm meest, kellest tiivustatuna liikus koorimuusika järgmisele astmele ja kulges veel mitukümmend aastat küllalt voolujooneliselt. Praegu on eesti koorimuusika liigagi stabiilne, ühtlane ja rahuldav ning sellest positsioonist väljatulekuks on vaja toonasega võrreldes samaväärseid eestkõnelejaid.

REBEKA PÕLDSAM: On vaja jälle pillerkaari ja pidu!
Käisin kestus-performance’il, mis ei tahtnudki olla midagi erilist – või vist ikka tahtis, ei tea, ja nägin, kuidas üks naine, esinejatest vaid mõni aasta vanem, vaatas neid emaliku kaastundega, sõbraliku muigega: küll teiegi kunagi selle laval igavlemise lõpetate ja hakkate end tõsiselt võtma, aga praegu me kannatame teid välja. Käisin näitusel, kus kaks sõpra hakkasid märatsema, sest neid ängistas näituse karjuv soovimatus midagigi öelda. Käisin näitusel, kus osalevad kunstnikud ütlesid, et väljapanek on üle kujundatud, aga kuraatoril läbi mõtlemata. Käisin näitusel, mis oli erakordselt hea, korraga konventsionaalne ja ebakonventsionaalne, pälvis ka kriitikute tähelepanu, kuid jäi ikkagi nähtamatuks.

ART LEETE: Soome-ugri asi
Kui panna kokku teadlaste omavahel seostamata seisukohad ja tähelepanekud, võib öelda, et soome-ugri algupära ilmneb igasugustes asjades.
Samasuse allikad
Soome etnograaf Ilmari Manninen on märkinud 1929. aastal ülevaateteoses „Soome sugu rahvaste etnograafia“, et soomeugrilaste kultuuri aineline kogum on oma algupäralt kolmeosaline:
„Hoolimata sellest, et meie hõimrahvad elavad lahus üksteisest, leidub nende vanavaras ühiseid jooni. [—] Tähtis osa neist sarnasusist kirjutub kahtlemata võrdlemisi hilise vene mõju arvele. Lihtsamad nähtused on muidugi võinud sündida iseseisvalt nii siin kui sealgi. Kuid leidub ka põlisest minevikust päranduvat ühist kultuurivara.“

Arvustamisel
Linnafestival „Uit“
Lajos Kassáki „Hobune sureb ja linnud lendavad välja“
Jaak Urmeti „Linn linnas: minu raamat Lasnamäest“
Evald Okase näitus „Maalida kõike“ ja Malle Leisi, Villu ja Sandra Jõgeva näitus „Klassiku varju all“
Tallinna Kammerteatri „Midagi on viltu“, visuaalteatriühenduse Misanzen „Õhtu on salameri. Edgar Valteri rahutu rahu“ ning Maarja Tõnissoni ja Nele Suisalu tantsulavastus „See on see“
Mängufilm „Ismaeli vaimud“ ja dokumentaalfilm „Tartu Video kroonikad“
Karl Ernst von Baeri „Teateid härra salanõuniku dr Karl Ernst von Baeri elu ja kirjatööde kohta, edastatud tema enda poolt“

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming