Sel reedel Sirbis nostalgia

RAUL VEEDE: Seksuaalkasvatus eriloal ja ei mingeid aborte
Eelmisel nädala esmaspäeval toimus Poolas riigi ajaloo esimene naiste üldstreik, mis oli suunatud Euroopa ühe karmima abordiseaduse edasise karmistamise vastu ja milles osales 100 000–150 000 inimest 60–100 linnas. Millised on Poola praeguse olukorra ühiskondlikud tagamaad, arutlesid streigipäeva õhtul kolm Eestis elavat poola naist: Tartu ülikooli poola keele ja kultuuri lektor Joanna Dagmara Dobosz, MTÜ Öökull juhataja kohusetäitja Agnieszka Kunz ja Merit Tarkvara ASi tooteturundusspetsialist Aleksandra Andrzejczyk.

MARI NUGA: Unistus ideaalsest kodust
Sovetiaegsetes suvilakooperatiivides on veel alternatiivsust ja mässumeelsust, mis õõnestas omal ajal nõukogude korda.
Kodu on igapäevane ja argine mõiste, mille tähendus on justkui kõigile teada. Juhan Viidingu tekstist leiame kodu definitsiooni, millega võiks ju nõustuda: kodu ei ole lihtsalt paik, vaid tunne, kodu on headus, kodu on väikesed, kuid olulised asjad, kodu on tavaline ja imeline. Koduga seostuvad tõepoolest kõigepealt positiivsed emotsioonid, kuid sotsiaalteaduse uuringutes on täheldatud, et kodu on hoopis laiem nähtus. Kodu sisaldab hulgaliselt mälestusi, kogemusi, tähendusi, väärtusi ja meeleliigutusi, mis on väga isiklikud ja igaühel omad. Kõik koduga seostuv ei pruugi olla alati positiivne, kogetakse ka neutraalseid ja isegi negatiivseid tundmusi. Kodu ei ole tegelikult ainult isiklik koht. Kodus peegelduvad ühiskondlikud, kultuurilised, isegi poliitilised ja majanduslikud tähendused. On öeldud, et kodu on ühiskonna alustala, vundament, kõigi teiste inimestevaheliste suhete baas.
Nõukogudeaegsed suvilapiirkonnad on huvitavad oma loomisloo, kunagise ühiskondliku staatuse ja seejärel toimunud muutuste poolest. Leitsaku ja linnatolmu eest oli suvel maale sõidetud ka enne nõukogude aega.

KERRI KOTTA: Muusikaline hülgamisakt. Kas muusikaline nostalgia tähendab muusikalist lihtsustamist?
Nostalgia on meeleseisund ja muusikale omistatakse võimet meeleseisundeid esile kutsuda. See, kuidas tekib muusikalise stiimuli rakendumisel meeleseisund, on omajagu keerukas mehhanism ja selles on oma osa ka vastuvõtjal. Nimelt ei saa kogeva meele muutlikkuse tõttu eeldada, et mingi stiimuli rakendamine annab tulemuseks alati sama meeleseisundi. Ei saa ka väita, et stiimuli tekitatav seisund on täiesti ennustamatu. Viimane kehtib eriti siis, kui stiimul on kultuuriliselt laetud ehk n-ö märgilise tähtsusega ning vastuvõtja ühtlasi vastavast kultuurist informeeritud indiviid. Sellisel juhul kaldutakse muusikalisele stiimulile andma tähendust, mis sel vastavas kultuuriruumis juba on.

MARGUS MAIDLA: Keemiahoone ruum nr 414
Eel- ja järellugu ning nimekiri kasvandikest, kes on ajanud võrseid üle kogu laia molekulaarbioloogia maailma
Molekulaarbioloogia alla liigituvad kõik need eraldiseisvad teadusharud, mis tegelevad (elus)bioloogia uurimisega molekulaarsel tasandil, siia alla kuuluvad kõik geneetikud, (moodsas kõnepruugis kõikide omics’ite uurijad, s.t genoomika, proteoomika, metaboloomika, mikrobioomika), rakubioloogid, mikrobioloogid, viroloogid, arengubioloogid, evolutsioonibioloogid, arheogeneetikud, biokeemikud, biotehnoloogid, struktuuribioloogid, süsteemibioloogid jne. Ühesõnaga võib molekulaarbioloogia alla üldistavalt liigitada enamiku, kui mitte kõik, molekulaarse taseme uurimisest sõltuvad elusteaduse harud.
Eestis saab molekulaarbioloogia ja selle harudega tegelemise teadustegevuse alguse siduda ühe väga konkreetse ruumi ehk geograafilise kohaga – selleks on Tartu ülikooli peahoone kõrval asuva kunagise keemiahoone viimase korruse Toomele vaatavas tiivas ruum 414, ning ühe kindla nimega, kelleks on akadeemik Artur Lind (6. IV 1927 – 30. XI 1989).

Intervjuu akadeemik Richard Villemsiga.  RICHARD VILLEMS: „Meil ei olnud ööl ja päeval sõna otseses mõttes vahet. Töö käis sageli hommikuni ja hommikul algas uuesti, tihti mitu päeva järjest.“

ARO VELMET: Kükitades hiiglaste õlgadel
Nostalgiafilmid üritavad jäljendada läinud aegade hiilgust, aga unustavad kõik selle, mis tegi originaalfilmid eriliseks.
Kas on veel järel mõni aastakümme, millele Hollywoodi kassahittide produtsendid poleks sellel suvel armastuskirja saatnud? Tõsi, see proustilikke mõõtmeid omandav nostalgitsemine algas juba ammu ning sai tõelise hoo sisse ilmselt möödunud talvel, kui linastus „Tähesõdade“ („Star Wars“) järjekordse triloogia avaosa „Tähesõjad. Jõud tärkab“, mis oma struktuurilt kopeeris peaaegu üks ühele 1977. aastal linastunud avafilmi „Uus lootus“. Lisaks mõõtmatult suuremale rahasummale, mis maeti „Jõu tärkamise“ alla, eristab J. J. Abramsi hoogsat seikluslugu eelkäijast peamiselt asjaolu, et seal on XXI sajandi representatsiooninormidele kohaselt rohkem ruumi ambitsioonikatele naistele ja kangelaslikele mustanahalistele.

JANNO ZÕBIN: Sisepilk Virmalistele. ENSV dissidentidest rokkarid Melike Amjärv ja Toivo Kurmet
Ansambel Virmalised kinnistas end Eesti muusikalukku 1960ndate lõpus ja 1970ndatel. Bändi ei teata küll enamasti nii hästi, kuigi tuntakse nende klassikaks saanud ja palju kaverdatud „Naeru“ Jaak Joala esituses. Ansambli vaimne liider Toivo Kurmet mõttekaaslastega tegi Eesti roki ajalugu, kuid võimudega pahuksis noorte tegevusel oli ka ühiskondlik-poliitiline mõju. Toivo ja tema tollase tüdruku Melike Amjärve Nõukogude Eestist Rootsi emigreerumise lugu näitab, mis võib juhtuda kardinaalse kultuurivahetuse tingimustes.

HEIDI IIVARI:  „Minu kass Jugoslaavia“ ja teised edulood. Mõned tähelepanekud Soome multikultikirjanduse kohta
Iraaklane Hassan Blasim, sakslane Roman Schatz, somaallane Nura Farah, venelane Zinaida Lindén, sloveen Alexandra Salmela ja albaanlane Pajtim Statovci. Ses nimekirjas on vähemalt sada nime. Mis neid ühendab? Nad on kirjanikust immigrandid, kelle uus kodumaa on Soome. Millest nende kirjutatud teosed meile räägivad? Vaatame lähemalt.

Lugusid jutustav maailmamees Viljandis. Mari Vallikivi intervjueerib Ameerikas sündinud ning hariduse saanud kultuuriantropoloogi ja ajaloolast Rolan Paul Firnhaberit, kes on elanud viimased kuus aastat Viljandis. ROLAN PAUL FIRNHABER: „Meie endlid ja säutsud on täielik rämps sellega võrreldes, mida meie esivanemad on loonud ja meile imetlemiseks on jätnud.“

REET VARBLANE: Seitsmes fotokunstimess õnnelikult möödas

ENE LÄKK: Säsi 2016 võitja teeb ilma

Teatritegijad, minge tänavale, koolidesse, vanglatesse. Anneli Saro intervjueerib
Briti lavastajat James Thompsonit. JAMES THOMPSON: „Rakendusteater esitab väljakutse arvamusele, kes võib olla kunstnik ja kes mitte, ning seejuures ei muutu demokraatlikumaks mitte ainult kunstniku, vaid ka kunsti mõistet.“

Ahela järgmine lüli. Marta Bałaga intervjueerib Belgia filmirežissööri Felix Van Groeningeni. FELIX VAN GROENINGEN: „Maagilisi asju juhtub ainult katsetades. Vahel võtad filmist midagi välja ja selgub, et seda polnudki tegelikult tarvis.“

Seeneriigi varjatud elurikkus. Ulvar Käärt intervjueerib Tartu ülikooli loodusmuuseumi bioloogiliste interaktsioonide ökoloogia töörühma vanemteadur LEHO TEDERSOOD, kes on üks neist, kes on endale rahvusvahelisel areenil nime teinud võidujooksus, mida peetakse Maa mikroskoopilise elurikkuse kirjeldamise nimel. Seeneteadlasena on ta keskendunud maa sees peituvate mikroskoopiliste mullaseente uurimisele.

JAAK PROZES: Soome-ugri rahvad venestuvad ka Eestis
Eestis on läbi aegade elanud soome-ugri rahvaid ja kõneldud nende keeli. Paraku peab tunnistama, et viimastel aastakümnetel on siinsed soome-ugrilased olnud Eesti venekeelse elanikkonna taastootjad. Täpsemad andmed saame kui vaatame ja võrdleme kahe viimase rahvaloenduse andmeid.

Arvustamisel
Vilniuse teatrifestival „Sirenos“
Värske muusika festival „Sügisfest“
Rein Vahisalu „Südamest – muiates ja tõsimeeli“
Galina Grigorjeva teoste esiettekanded Eesti Filharmoonia Kammerkoorilt ja Collegium Musicalelt
VAT-teatri „Alias“
Dokumentaalfilm „Ühe unistuse maja“

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Keel ja kirjandus
LR
Täheke
Õpetajate leht
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Vikerkaar