Sel reedel Sirbis Narva, mu arm

ALEKSEI IVANOV: Kuidas minust sai eestlane?

Kasvada üles möödunud sajandi üheksakümnendate aastate Narvas oli üpris huvitav, kuid uuesti ma seda kogemust tõenäoliselt enam läbi ei teeks. Ümberringi valitses täielik absurditeater, otsekui Pelevini raamatutes. Kõik varises kokku, kõige vana asemele tuli midagi uut, mis muide samuti kuigi kaua püsima ei jäänud ja kuhugi väga kiiresti kadus. Mu isa ajas äri ja kauples mõnda aega vahelduva eduga isegi kuulivestidega. Olukorra absurdsus jõudis minuni alles palju aastaid hiljem, kui kõik oli juba enam-vähem paika loksunud, ja  nüüd saab seda veel vaid muigega meenutada.

ERO LIIVIK. Pariisi mäss ja demokraatia illusioonid

Prantsusmaal hoogu koguvast protestiliikumisest, mille võiks ehk tõlkida Öiseks Ülestõusuks (Nuit Debout), on Eesti pressis seni juttu olnud peamiselt krimiuudiste rubriigis. Nüüd tahab Nuit Debout (ND) oma haaret ja kandepinda laiendada ka väljaspool kodumaad ning on pöördunud teiste samalaadsete liikumiste nagu 15-M (Indignados) Hispaanias, Blockupy Europe ja Occupy Wall Street (OWS) poole, et koondada ühisjõud ülemaailmse ülestõusu (GlobalDebout) korraldamiseks 15. mail. Loodetakse, et sellel päeval tulevad kõik NDga samal lainepikkusel inimesed oma linnades tänavatele protestima ja meelt avaldama.

KAAREL VANAMÖLDER: Vana Narva on surnud. Milline neist?

Ilmselt pole liialdus väita, et Narvas ja Narva-Jõesuus ning umbes 15-kilomeetrisel teelõigul nende vahel on sõjahaudade ja -monumentide kontsentratsioon Eestis kõige suurem.

Kui päris-Eesti inimene satub Narva, tõdeb ta üsna pea positiivse üllatusega: „Oi, siin polegi nii jube“. Pigem otse vastupidi: Narva on äge ja teistmoodi ning linnas toimetavad vahvad inimesed. Peaks päriseestlane jääma koguni paariks päevaks, jõuab ta kindlasti mõelda kunagisest „maailma kauneimast linnast“, Põhjamaade barokk-pärlist, mida enam pole, kuid mis tuleb tingimata taastada. Niisuguse suhtumise hea näide on kümne aasta tagune Sirbi Narva erinumber

Narva kui venekeelne demokraatlik Euroopa. Intervjuu Narva kolledži juhi KRISTINA KALLASEGA. Kristina Kallas: „Viimane integratsiooni monitooring näitas, et noored eestivenelased usaldavad Eesti riiki samaväärselt eestlastest noortega. Ärme siis seda seekord enam vussi keera.“

Julgete linn. Intervjuu Narva värske peaarhitekti IVAN SERGEJEVI ja linna muinsuskaitse vaneminspektori MADIS TUUDERIGA. Ivan Sergejev: „Narvas on selline Rammsteinlik kõla ja maik. See on võimas koht, siin on nii palju teha.“

Leidlikud loojad. Aktiivsete narvakate rühmitus Narva Bright Actions meelitab inimesed linna kujundama. Aktsiooni eestvedajad VJATŠESLAV KONOVALOV ja ANNA MARKOVA räägivad lähemalt juba tehtust, alles plaanitavast ja linnaelust üldiselt.

KADRI AAVIK: Sugu ja rahvus vormivad tööturukogemuse

Ebavõrdsus, marginaliseeritus ja privilegeeritus Eesti tööturul ehk venekeelsete naiste ja eestlastest meeste olukord

Viimastel aastatel on läbi viidud mitmeid uuringuid, millega on dokumenteeritud sooline ebavõrdsus Eesti tööturul. Sageli tuuakse välja, et Eestile kuulub jätkuvalt esikoht Euroopa Liidu soolise palgalõhe edetabelis. Kuid peale soolise ebavõrdsuse iseloomustavad Eesti tööturgu teiste liikmesriikidega võrreldes ka suured etnilised lõhed. Pärast iseseisvuse taastamist on eestlastest mehed tõusnud Eesti tööturul kõige edukamaks grupiks tööga rahulolu, sellega seotud turvalisuse ning sissetulekute osas, venekeelsete naiste positsioon on aga nende näitajate poolest kõige ebasoodsam.

AGO GAŠKOV: Narva – areneda või manduda? Linn, kus küsimusi on rohkem kui vastuseid.

Möödunud aastal korraldas sihtasutus Narva Muuseum arhitektuurivõistluse linnuse arendamiseks. Võitis arhitektuuribüroo JVR projekt „Kaks sõpra“, autorid Kalle Vellevoog, Tiiu Truus, Lidia Zarudnaja ja Martin Proomik. Konvendihoone sisehoov saab kokkuklapitava katuse, üks nurgatorn klaaskupli, vanalinna kvartali ja linnuse vahele ehitatakse sild, linnusest saab jõe äärde promenaadile liftiga ning linnuse hoovi kerkib kivisaali pikendus, moodne hoone, võimalik, et klaasist ja betoonist. Selline on ideekavandi lühikokkuvõte. Praeguseks on üht-teist juba teisiti. Lifti linnusest promenaadile ei tule, sest see ei õigusta ennast. Silla kontseptsioon vaadatakse üle ja kivisaali pikenduse ehitamine lükkub edasi, sest selleks esialgu raha pole.

Intervjuu Kirjanike Liidu  uue esimehe TIIT ALEKSEJEVIGA. Tiit Aleksejev: „„Vana Narva“ ei tule kunagi tagasi, aga Eesti riik ei tohi distantseeruda praegusest linnast.“

ALJONA SURŽIKOVA: Vihma sajab, как с ведра / Cкоро будет Нарва …“

Vladimir Tšerdakov on hästi tuntud nii Eesti venelaste hulgas kui ka Venemaal. Tegemist on ju teeneka rokkmuusiku, bändi AveNue liidriga. Võib arvata, et Venemaal on bändile toonud kuulsuse selle tegutsemine Narvas. Peterburi on esinemiseks lähemalgi kui Tallinn. Ent lisaks muusikategemisele on Vladimiril ka muid rolle. Kuna ta on Narva põliselanik, siis räägimegi temaga just Narvast.

Kuidas astuda narvalastega dialoogi?  Tänavusel suvel käivitub Narva residentuur selle tegelikus tähenduses. Esimene kunstnik on Londonis elav ja töötav MARIA KAPAJEVA, kes keskendub Kreenholmi naistele.

MIHHAIL TRUNIN: Meduus Riia rannas. Intervjuu portaali Meduza looja ja peadirektori Galina Timtšenkoga. Veebiväljaannet Lenta.ru tunnevad hästi vene lugejad üle kogu maailma. 2013. aasta suvel sai see külastatavuselt suurimaks Vene interneti uudisleheks, kuuludes Euroopa kõige loetavamate veebilehtede esiviisikusse. Ent 2014. aasta märtsis, Lenta arengu haripunktis ja nn Vene kevade algul vallandati ootamatult  peatoimetaja Galina Timtšenko, kes oli väljaannet juhtinud 2004. aastast. Pärast Timtšenko vallandamist lahkus omal soovil peaaegu kogu toimetus. 2014. aasta sügisel startis projekt Meduza (Meduus), millele oli koos mõne endise Lenta töötajaga aluse pannud Galina Timtšenko. See on Lätis registreeritud uus venekeelne veebiväljaanne.

IVO POSTI: Sissesõitnud spetsialisti märkamisi

„Sissesõitnud spetsialist“ on Narvas spetsiifiline määratlus, millest on kujunenud üsna suures ringkonnas sõimusõna. Sissesõitnud spetsialistiga seostatakse kõike, millega Narvas ei olda nõus: muutusi elu- või töökorralduses, uut arhitektuuri ja nõnda edasi. Kummaline on ka tõsiasi, et üsna suur osa neist spetsialistidest on tulnud Tartust. Kuulun minagi sellesse klassi, sest olen Tartust ning alles kümme kuud Narvas elanud ja töötanud. Siiski tuleb nentida, et ega aeg, mis Narvas oldud, polegi tähtis: on sissesõitnud spetsialiste, kes elanud Narvas juba üle kümne aasta, kuid pole ikkagi pälvinud usaldust, kuna nende suhtumine on teine kui kohalikel. Suurim erinevus on arusaamas, kuidas asjad käivad.

Juri Mihhaljovi hamletlik küsimus

Juri Mihhaljov on Narva Ilmarise teatri kunstiline juht. Ilmarine on väike venekeelne stuudioteater, ainus teater Narvas, Eesti suuruselt kolmandas linnas. Peaaegu kogu iseseisvuse taastamise järgse aja on selle teatri ees seisnud küsimus „olla või mitte olla?“. Mingil moel on teatrijuht suutnud vastata sellele hamletlikule küsimusele seni jaatavalt.

Narva muusikud ei anna alla. Narva Linnaorkestri dirigent ANATOLI ŠTŠURA: „Kuna anname kontserte vähe, peab elamus olema kustumatu, et publik meid vahepeal ei unustaks.“

Arvustamisel

Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti näitus „Kateeder“ Narva kunstiresidentuuris

Näitus „Narva metseenid. Lavretsovide kunstikogu“ Mikkeli muuseumis

„Jazzkaar“

Ilmar Taska „Pobeda 1946“

Katrin Väli ja P. I. Filimonovi „Tselluloos/Целлюлоза“

Benjamin Britteni kammerooper „Kruvipööre“

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Keel ja kirjandus
LR
Täheke
Õpetajate leht
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Vikerkaar