Sel reedel Sirbis

Sel reedel Sirbis kunst ja Eesti arhitektuuripreemiad 2017 ning Keele infoleht ja keele-elu. Sirbi vahel aasta viimane Diplomaatia.

LIISI UDER:  Uus pensionireform, solidaarne ja isiklik üheskoos
Muudatusi tegemata kasvaksid pensionikulud üha kiiremini ning peagi elaksime riigis, kus suurem osa eelarvest kulub pensionidele.
Eelmisel nädalal saatis sotsiaalministeerium esimesele kooskõlastusringile pensionikindlustuse seaduse jm seaduste muutmise seaduse ettepanekud. Juba eelmises valitsuses kokku lepitud ning selle valitsuse jooksul vormistatud muudatuste eesmärgiks on, et pensionid arvestaksid rohkem rahvastikumuutustega, oleksid solidaarsemad ja paindlikumad.

Pole mingit kahtlust. Johnson ja Johnson intervjueerivad Marco Laimret. MARCO LAIMRE: „Ma tahaksin rääkida millestki palju rohkemast, mis ei oleks ainult nimetamine, vaid ka teistmoodi olemine, teistmoodi metoodika, üleüldse teistmoodi suhtumine. Sellepärast pakubki mulle huvi sport-art.“
Reedel avatakse Tallinna Kunstihoones Marco Laimre isikunäitus „MOTOR“ („Mootor“), mis visualiseerib kunstniku läbielatud sissevaadet garaažikultuuri, tegeleb selle alalise isetegemise ja -leiutamise maailma analüüsiga ning otsib ühendusi hobispordi ja isikliku kunstipraktika vahel.

Tanel Rander arvustab Sten Eltermaa näitust „Brüsseli prelüüd: liminaalne tsoon“ Tartu Kunstimuuseumis.  

Jeesus Kristus, mis on juhtunud?, Reet Varblane intervjueerib kuraator Vasif Kortuni. VASIF KORTUN: „Kunstiinstitutsioon tuleb panna toimima nii, et tekiks dialoog, et külastajad teaksid, et ka neid kuulatakse.“

Füürer Praissi võitsid nii Jüri Ojaver kui ka Mari Kartau

Eesti arhitektuuripreemiad 2017
Arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide liidu ning Eesti kultuurkapitali preemiate laureaadid kuulutati välja 8. XII Vaba Lava teatrikeskuses.

ANDREA TAMM: Sisearhitektuur kui paindlik vahelüli
Sel aastal kandideerisid Vaikla Studio kaks projekti Eesti arhitektuuripreemiatele kolmes kategoorias ja võitsid kahes: Eesti kultuurkapitali ja sisearhitektide liidu preemia.

JUHAN TEPPART: Tavalise erilisus ja hea ruum
Kino maastikuarhitektid riisusid selleaastastelt arhitektuuripreemiatelt koore ning aitasid Tartu väliruumil esile tõusta.

BERK VAHER: Rahulikus raevus
Laureaadi kõne Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna kättesaamisel
Tundub, et mingi eriline rahutus või rahulolematus valdab viimaste aastate arutelu kirjanduskriitika üle. Kas see päriselt nii eriline ongi? Tiit Hennoste haigutas demonstratiivselt ka eelmisel ja üle-eelmisel kümnendil, see ei peaks ju ammu enam uudiskünnist ületama. Ometi võtsid üht järjekordset haigutust vägagi südamesse Joosep Susi ja Pille-Riin Larm, kellelt märtsis ilmus mahukas mõtiskluste ja tähelepanekute kogu „Me kiretu kirjanduskriitika“.  Just nii lohutu pealkirja alla võtsid nad kokku eelmise kahe aasta jooksul ilmunud arvustused ja artiklid, kuigi tõid välja ka mitmeid ergumaid erandeid ja osutasid samuti, et kurtmised kriitika jõuetusest kõlasid juba 40 aastat tagasi.

DORIS KAREVA: Luule kui tõe eliksiir
Indias „Kritya“ luulefestivalil suutis luule eliksiir jõuda ka kultuurist kõige kõrvalejäetumateni, ületada umbusu, võõraviha ja eelarvamused, ühendada inimesed uuel moel.

SIIM PAUKLIN: Surma narritamine: tüvirakud ja regeneratiivmeditsiin
Täiskasvanud inimese diferentseerunud rakke on võimalik „reprogrammeerida“ tagasi arengubioloogiliselt varasemasse embrüonaalsesse staadiumisse pluripotentseteks tüvirakkudeks.
„Miski siin ilmas pole kindel peale surma ja maksude.“
Benjamin Franklin, 1789
Surm ja maksud on olnud inimkonna meelel ja keelel sajandeid, nii kaua kui ühiskonnal on olnud mälu. Kuna maksudega on Eestis asjalood selged nagu seebivesi, siis käsitleksin pikemalt surma, täpsemini, inimkonna katseid sellest hoiduda või vähemasti seda edasi lükata. Tüvirakkude ja regeneratiivmeditsiini valdkonna viimaste aastate edusamme arvestades võib esimest korda inimkonna ajaloos tõstatada provotseerivalt küsimuse, kas inimese kui bioloogilise olendi surm on tulevikus välditav.

TÕNU KARJATSE: Traditsiooni loomine. Mari Kalkuni fenomen on tema vahetus, mis tulebki kõige selgemalt esile autorilauludes, kui muusik on üksi oma instrumentide ja lauluga.

JANAR MIHKELSAAR: Üha sagenevatest üleskutsetest heategevusele
Kas saab nimetada tugevaks ühiskonda, kus haiglatele hangitakse aparatuuri korjanduste abil, kus kallite ravimite vajajal tuleb abi otsida heategevusfondidelt ja kus veteranide aitamiseks müüakse sinililli jne?
„Rohkem heategevust!“ – see loosung iseloomustab tänapäeva Eestis valdavaid meeleolusid. Heategevusjooksud, -kontserdid, -turniirid, -kampaaniad, meelelahutuslikud heategevussaated on muutunud meie argipäeva pärisosaks. Me näikse elavat ühiskonnas, kus vabatahtlik heategevus konstitueerib sotsiaalse sideme. Meid kutuutakse leidma endas heategija ja andma oma tagasihoidlik, ent hädavajalik panus millegi või kellegi hüvanguks. Eeskujuks tuuakse Siim Kallase ja Taavi Rõivase heategevusfondid.

Keele-elu: vastu ootusi netikeel hoopis kirjakeelestub

Arvustamisel
Rein Raud ja Leo Luks Alain Badiou „Eetikast“
Vanemuise „Hüljatud“
Galina Grigorjeva juubelikontsert
Tallinna Linnateatri „Kaks vaest rumeenlast“, Eesti Draamateatri „Sumu“ ja Vene teatri „Häda mõistuse pärast“
antoloogia „Eesti luuleilm II“
Berit Kaschani luulekogu „Ma naeran magades“
PÖFFi Eesti võistlusprogramm
Euroopa filmiakadeemia auhinnad